3-14-52925/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52925 Määruse kuupäev

27. november 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Andres Sarapuu esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Andres Sarapuu esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri Andres Sarapuule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav A. Sarapuu esitas 24. novembril 2014 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. A. Sarapuu selgitas, et ta viibib avavanglas. Seal viibimise aja jooksul on talle kahel korral määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus. 19. novembril 2014 algatati

A. Sarapuu suhtes kolmas distsiplinaarmenetlus, mis oli taotluse esitamise seisuga pooleli ja mille tulemusena võidakse ja kavatsetaksegi nn lisakaristusena tühistada tema avavanglasse paigutamise käskkiri. A. Sarapuu hinnangul on õigusvastane distsiplinaarrikkumiste tõttu tema ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse. A. Sarapuu on seisukohal, et tema avavanglasse paigutamise käskkirja tühistamisel on pöördumatud kahjulikud tagajärjed tema taasühiskonnastamise protsessis. A. Sarapuu palus kohtul mitte lubada vanglal paigutada kinnipeetavat avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse distsiplinaarkaristuste tõttu. Samuti palus

A. Sarapuu kohtul tagada, et distsiplinaarkorras karistatakse vaid seaduslikel alustel, kohaldamata täiendavaid meetmeid, nt avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamist, kuni on jõustunud käesoleva haldusasja kohtulahend.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kohtule esitatava kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

A. Sarapuu palub kohtult esialgset õiguskaitset haldusakti vastu, mida haldusorgan ei ole andnud. Seega puudub haldusakt, mida ta võiks haldusmenetluses või kohtumenetluses vaidlustada. Praegusel juhul ei oma tähendust A. Sarapuu või vanglaametniku hinnang, et suure tõenäosusega võidakse distsiplinaarmenetluse lõpptulemusena välja anda haldusakt, millega muu hulgas tühistatakse A. Sarapuu avavanglasse paigutamise käskkiri. Juhul kui vangla annab sellise haldusakti, on A. Sarapuul õigus esitada selle peale vaie ja vaidemenetluse ajal on võimalik kohtule esitada esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna A. Sarapuu ei ole esitanud vanglale vaiet ega kohtule kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt lubatav. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt lubatav, tuleb see jätta läbi vaatamata (Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2012. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuli 2012. a määrus haldusasjas nr 3-12-1229;

Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-12-2258, Tartu Halduskohtu

23. jaanuari 2014. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 5. märtsi 2014. a määrus haldusasjas nr 3- 14-59; Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50412). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Sarapuu esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

3. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Ehkki see säte ei näe otsesõnu ette, et esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule, tuleneb see siiski kohtupraktikast (vt eespool viidatud Tallinna ja Tartu Halduskohtu määrused). HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik