3-13-70181/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70181 Haldusasi

M. V. ja A. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.05.2013 ettekirjutuse nr 63193 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebajad — M. V. ja A. V. vastustaja — Tallinna linn Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon

1. Jätta kaebus haldusasjas nr 3-13-70181 läbi vaatamata.

2. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. M. V. ja A. V. koostati Tallinna Linnaplaneermise Ameti (TLPA) poolt 13.05.2013 ettekirjutus nr 63193 (tl 5–7), millega kohustati teiste hulgas M. V. ja

A. V. hiljemalt 01.11.2013 viima xxxxxxxx korterite lodžad vastavusse kehtiva ehitusprojektiga. Ettekirjutuses märgiti, et selle mittetäitmisel rakendatakse ettekirjutuse saaja suhtes sunniraha summas 500 eurot.

2. M. V. ja A. V. esitasid Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse TLPA 13.05.2013 ettekirjutuse nr 63193 tühistamiseks (tl 3–4, 25–26). Kaebuse kohaselt said kaebajad 28.11.2013 kohtutäitur Mati Roodeselt täitmisteated nr 026/2013/1979 ja nr 026/2013/1980 koos nende aluseks olnud TLPA täitekorraldusega nr 63193. Nimetatud dokumentidest ilmnes, et kaebajatele on koostatud ettekirjutus. Kaebajad ettekirjutust varem kätte ei saanud ega olnud ettekirjutusest teadlikud. Ühes kaebusega esitati esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, millega paluti kohtul ettekirjutus peatada (tl 26).

2

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.12.2013 kohtumäärusega (tl 41–42) esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja peatas TLPA 13.05.2013 ettekirjutuse nr 63193 täitmise kuni 16.01.2014 (k.a). Ühtlasi palus kohus TLPA-l esitada kohtule hiljemalt 13.01.2014 esialgse õiguskaitse taotlusele omapoolne seisukoht. TLPA leidis kirjalikus vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning palus asja menetluse lõpetada (tl 49).

4. Tallinna Halduskohus jättis 17.01.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning palus kaebajatel esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus (tl 57–60). Kaebajad jäid 12.02.2014 vastuses (tl 67–71) seisukoha juurde, et kaebus on mõlema kaebaja poolt esitatud kaebetähtaega järgides. Vastuses kohtule sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutus peatada.

5. Tallinna Halduskohus 21.02.2014 määrusega (tl 100–104) muuhulgas võttis kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), tunnistas vastustajaks Tallinna linna (resolutsiooni p 2), rahuldas HKMS § 124 lõike 4 alusel vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 3), lõpetas HKMS § 124 lõike 2 ja § 152 lg 1 punkti 2 alusel haldusasja nr 3-13-70181 menetluse (resolutsiooni p 4), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 5).

6. Kaebajad esitasid määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 03.07.2014 määrusega (tl 146–149) rahuldas, ning tühistas halduskohtu 21.02.2014 määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ja saatis asja halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu määrusega, millega jäeti Tallinna linna määruskaebus menetlusse võtmata (tl 173).

7. 03.11.2014 määrusega jätkas Tallinna Halduskohus asjas eelmenetluse toimingutega (tl 176–178). Kohus palus määruses muuhulgas kaebajatel teatada, kas kaebajad jäävad oma 12.02.2014 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse juurde.

8. Kaebajad leidsid 10.11.2014 seisukohas (tl 184), et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tooks neile kaasa raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi. TLPA esitas kohtutäitur Mati Roodesele algatatud täitemenetluse peatamiseks täiteasjades 026/2013/1980 ja 026/2013/1979 ning kohtutäitur Mati Roodes on täitemenetlused lõpetanud ja nende kohta on olemas vastavad otsused. Lisaks märkisid kaebajad, et on viinud lodža vastavusse TLPA nõudega, küll aga mitte nn kehtiva ehitusprojektiga, mida faktiliselt ei eksisteeri. Seega on kaebajad ettekirjutuse täitnud, ja leiavad, et vastustaja peaks kaaluma antud haldusasjas menetluse lõpetamist kompromissiga, millise kohaselt loobub ta oma nõudest.

9. Vastustaja kinnitas 24.11.2014 e-kirjaga (tl 186), et kaebajad on ettekirjutuse täitnud ning vastustaja on palunud kohtutäituril kaebajate osas toimunud täitemenetlused lõpetada. Vastustaja märgib, et kuivõrd ettekirjutuse nõue on täidetud, puudub vastustaja hinnangul vajadus kohtuasja edasi menetleda. Vastuseks kaebajate seisukohale, et vastustaja peaks oma nõudest loobuma, märkis vastustaja, et tal ei ole enam milleski loobuda, kuna ettekirjutus on täidetud. Asja saab lõpetada kaebajate poolt kaebusest loobumisega.

10. Kohus leiab, et praegusel juhul on otstarbekam ja kaebajatele soodsam loobumise või kompromissi tõttu menetluse lõpetamise asemel jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse läbi vaatamata jätmisel säilib kaebajatel võimalus vajadusel uuesti samas asjas oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda (HKMS § 43 lg 2). Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esineb praegusel juhul selge alus.

11. HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkti

2 järgi võib kohus määrusega kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebajad on Tallinna Halduskohtule esitanud ühise kaebuse TLPA 13.05.2013 ettekirjutuse nr 63193 tühistamiseks (tl 3–4, 25–26). Nii kaebaja kui vastustaja on kinnitanud, et tänaseks on kaevatav ettekirjutus täidetud ning ettekirjutusega seotud täitemenetlused on lõpetatud. Seega on TLPA ettekirjutus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõikele 2 kehtivuse kaotanud. Kohtul ei ole aga võimalik

3 kehtetut haldusakti tühistada. Seetõttu on kaebuse eesmärk HKMS § 121 lg 2 punkti 2 mõttes saavutamatu.

12. Eeltoodu tõttu ei pea kohus asjas menetluse jätkamist kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks ning jätab käesoleva kaebuse HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata. Asjas tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 3). Menetluskulude jaotuse sätete järgi kannavad kaebajad kaebuse läbi vaatamata jätmisel menetluskulud (HKMS § 108 lg 4), kuid arvestades, et kaebajatel tuleks menetluskulud kanda ka kaebusest loobumise korral (HKMS § 108 lg 7), mida soovitab vastustaja, ning vastustaja ei ole võimalikele asjas tekkinud menetluskuludele viidanud, loeb kohus, et vastustajal puuduvad menetluskulud, mida kaebajatelt välja mõista. Kohus ka ei näe, milles vastustaja põhjendatud menetluskulud seisneda võiksid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik