2-13-487/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-487 Tsiviilasi TF Bank AB hagi Heldur Koppeni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 20. mai 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heldur Koppeni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Heldur Koppen (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Vastustaja (hageja): TF Bank AB (registrikood: 556158-1041; asukoht: Rootsi Kuningriik Boras 501 10 postkast 947), esindaja Anne-Liis Veski RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 20.05.2014. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.

2. Jätta Heldur Koppeni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Hageja esitas 25.03.2014. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-13-487. Viru Maakohtu 15.10.2013. a otsusega jäeti menetluskulud kostja Heldur Koppeni kanda. Kohtuotsus jõustus 26.02.2014. a.

Avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulud kokku summas 260 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 385 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Kostja vastust avaldusele ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 20.05.2014. a määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis Heldur Koppenilt TF Bank AB kasuks välja 385 eurot menetluskulude katteks ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 80 eurot. Tasumist tõendavad maksekorraldused asuvad tsiviilasja toimikus lehekülgedel 3 ja 33. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale 125 eurot.

TsMS § 175 lg 1 (kehtiv alates 01.01.2013. a) kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja ei esitanud hageja avaldusele vastuväiteid, seega kohaldas kohus TsMS § 231 lõiget 4 ning eeldas hageja avalduses esitatud asjaolude omaksvõttu kostja poolt. Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Käesolevas tsiviilasjas tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagi hind oli 880,03 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas jäävad hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 260 eurot lubatud piirmäära piiridesse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Heldur Koppen esitas 06.06.2014. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kostja 50% ulatuses töövõimetu. Kostja saab töövõimetuspensioni 140 eurot, millest ta peab tasuma kommunaalkulud ja laenumaksed;

2) ei ole kostja nõus, et tema peab tasuma menetluskulud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. TF Bank AB vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 20. mai 2014. a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Heldur Koppeni määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Viru Maakohus tugines menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatule ning Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruses nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ toodud piirmääradele. Riigikohtu üldkogu tunnistas 26. juuni 2014. a määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad". Kuna Riigikohtu üldkogu on Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, ei saa praegusel juhul menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel tugineda TsMS § 175 lg-le 1 osas, mis annab võimaluse piirduda menetluskulude kindlaksmääramisel üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

8. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel tuleb kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks saata menetluskulude kindlaksmääramise avaldust tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus saab ise kontrollida hageja esindaja menetluskulude põhjendatust.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulud järgnevad: maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 80 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindajal on kulunud materjalidega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1 pooltund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 3 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (sh materjalidest koopiate tegemine, hagi lisade ettevalmistamine)

1 pooltund, kokku 4 tundi. Hageja esindaja töötunni hind on 65 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 385 eurot menetluskulude katteks.

Viru Maakohtu 15.10.2013. a otsus, millega rahuldati hagi ja jäeti menetluskulud kostja kanda, jõustus 26.02.2014. Avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on esitatud 25.03.2014. a. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on avaldus esitatud tähtaegselt. Hageja esindaja vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja töötunnitasu 65 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 125 eurot. OK INCURE OÜ on tasunud 02.01.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot (tl 3). Tsiviilasja toimikus on maksekorraldus nr 1014 (tl 33), mille kohaselt on OK INCURE OÜ tasunud 04.06.2013. a hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 80 eurot. Riigilõiv kokku summas 125 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele ning seisukoha kujundamisele kulunud 4 tundi on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea hageja esindaja töötundide arvu ülemääraseks, arvestades seda, et hageja esindajal on kulunud kogu tsiviilasja raames kokku 4 tundi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 4x65 eurot, s.o 260 eurot.

Ringkonnakohus peab hageja menetluskulusid summas 385 eurot põhjendatud kuludeks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Määruskaebuse esitaja väited tema halva majandusliku seisu kohta ei ole aluseks maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi