1-14-8712/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-8712

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

12.novembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja Anne Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav .U D , IK XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud 5 korral, väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

D. süüdistatakse selles, et tema 04.augustil 2012.a kella 04:00 paiku Tartus Võru U

79 kiirtoitlustuskoha Fastersi ja Tartu Võru 81 Statoil Aardla teenindusjaama vahelises parklas tekkinud konflikti käigus lõi E.R. ühe korra rusikaga parema silma piirkonda, kahel korral jalaga kõhu piirkonda, ühel korral rusikaga parema õlavarre piirkonda ning rebis puruks E.R.

seljas olnud särgi. Samuti lõi D. ühel korral rusikaga näo piirkonda konfliktile U

vahele tulnud G.A. Oma tegevusega põhjustas D. E.R. füüsilist valu ning U tervisekahjustuse-peapõrutuse ja parema õlavarre põrutuse ning G.A. füüsilist valu.

Sellega pani .U toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise D inimese tervise kahjustamise, peksmise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laasi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D. -le karistuseks 10 kuud vangistust. U

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista D. -le liitkaristus üksikkaristustest raskeima U suurendamise teel, suurendades osaliselt D. -le Tartu Maakohtu 06.detsembri 2013.a U

kohtuotsusega nr 1-13-10295 mõistetud karistust, s.o 8 kuu pikkust vangistust käesolevalt mõistetava vangistuse võrra ja mõista D. -le liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. U

Mõistetavat liitkaristusest jätta D.

8 kuu pikkuse vangistuse osas tingimuslikult U

vabastatuks 06.detsembri 2013.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-10295 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 6 kuud vangistust jätta D. suhtes KarS U § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D. ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul, mis KarS § 78 U lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle

KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Prokurör taotles kohtistungil teha 20.oktoobril 2014.a sõlmitud kokkuleppesse muudatus ja kohaldada tulenevalt kuriteo toimepanemise ajast süüdistatava suhtes enne 01.jaanuari 2013.a kehtinud kriminaalhooldusega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1. Süüdistatav ja kaitsja nõustusid muudatusega.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

D. tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt U kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on õlapaeltega särk, mis asub kriminaalasja materjalide juures ja tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada kuna sellega seoses tekitatud kahju hüvitatakse tsiviilhagi väljamõistmise näol.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu E.R. summas 20 eurot. Süüdistatav D. on kokkuleppega kannatanu haginõude omaks võtnud. U

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 5 alusel rahuldada.

Menetluskuluna kuulub D. -lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele U kohtueelses menetluses ja kohtus osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud D. suhtes jätta seadusest tulenev sundraha välja mõistmata, kuna U käesoleva süüdistuse näol on tegemist teoga, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud kohtuotsustega mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Kohtunik leiab, et arvestades D. -lt väljamõistetava menetluskulu suurust ja asjaolu, U

et süüdistatav on hetkel lapsega kodune, siis on alust arvata, et menetluskulu korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud D.U vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada D - .U le mõistetud karistust osaliselt temale

Tartu Maakohtu 06.detsembri 2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10295 mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud vangistust.

Mõistetud liitkaristusest kaheksa (8) kuu pikkuse vangistuse osas jätta

D.U tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu 06.detsembri 2013.a otsusega määratud tingimustel.

Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o kuus (6) kuud vangistust jätta suhtes KarS § 74 D.U

lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui ei pane kaheksateistkümne (18) kuu D.U pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse D.U kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse D.U (asuk. Viljandi, Koidu 5) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

D.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 126 alusel asitõend – õlapaeltega särk, mis asub kriminaalasja materjalide juures – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagina välja mõista kannatanu D - .U lt E.R. (IK 49504072731, arveldusarve: XXX SEB Pank) kasuks kakskümmend (20) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D - .U lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud D.U menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või

EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99914700027134. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum