1-14-9042/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-9042

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2014. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-9042 Kohtunik Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov, Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. novembri 2014

. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava E.G (isikukood XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas) kaitsja Leonid Olovjanišnikov, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta E.G kaitsja Leonid Olovjanišnikovi määruskaebus Harju Maakohtu 11.

novembri 2014. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUS

E KÄIK

1. Harju Maakohtu 11. novembri 2014. a kohtu alla andmise määrusega anti kohtu alla E.G süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 25 lg 2, 4 § 214 lg 2 p 4 järgi ja L.R süüdistuses KarS § ;

209 lg 2 p 3 ja § 25 lg 2, 4; § 214 lg 2 p 1, 4 järgi. Kriminaalasi määrati arutamisele avalikul

kohtuistungil alates 3. detsembrist 2014. a.

kaitsja Sama määrusega jäeti süüdistatava

E.G esitatud taotlus E.G suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmiseks rahuldamata ja E.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata ning süüdistatava E.G kaitsja taotlus eelistungi edasilükkamiseks rahuldamata.

2. Maakohtu 11. novembri 2014. a määruse peale esitas E.G kaitsja Leonid Olovjanišnikov määruskaebuse. Kaitsja palub tühistada maakohtu määrus E.G suhtes valitud tõkendit käsitleva küsimuse lahendamise osas ehk tühistada tõkend ja vabastada E.G vahi alt. Kaitsja möönab, et KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa kohtu alla andmise määrust vaidlustada, kuid leiab, et KrMS § 385 p 5 võimaldab edasikaebamist, kui on tegemist vahistamise tähtaja pikendamisega. Kuna esimese astme kohtu poolt tehtud määrus puudutab sisuliselt vahistamise pikendamist, siis kaitsja veendumuse

1-14-9042

2(2)

kohaselt on temal ka selle aspekti vaidlustamise õigus. Kaitsja leiab, et rikutud on E.G kaitseõigust, mis väljendus süüdistatava puudumises tõkendi pikendamise arutamisel. Samuti taotleb kaitsja tunnistada keeldumine eelistungi edasilükkamisest alusetuks, mis võimaldab kaitsjal vajaduse korral uute tõendite esitamist kohtuliku arutamise käigus ning seda ilma, et neid tõendeid oleks käsitletud KrMS § 297 lg 2 valguses. Kaitsja märgib, et ei püstita küsimust kohtumääruse tühistamisest kohtu alla andmise osas ega seo kõrgemalseisvat kohut KrMS § 337 sätestatud volituste rakendamise vajadusega. Kaitsja taotleb üksnes formuleeringute muutmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Tulenevalt KrMS § 383 lg st 1 võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, -

esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses tehtud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. KrMS § 385 sisaldab loetelu määrustest, mille peale määruskaebust esitada kohaselt ei saa määruskaebust esitada ka ei saa. Selle loetelu punkti 16

kohtu alla andmise määruse peale. määruses nr 3 Riigikohus on 30. novembri 2012. a -1-1-133-12

märkinud, et juhul kui kohtu alla andmise määrus sisaldab peale kohtu alla andmise KrMS § 257 lg

1 tähenduses veel muid otsustusi, tuleb küsimus nende edasikaevatavusest määruskaebekorras lahendada eraldi KrMS § 385 nõudeid järgides. Küsimuste, mille vaidlustamine määruskaebekorras ei ole KrMS § 385 kohaselt eraldivõetult keelatud, lahendamine kohtu alla andmise määruses, ei võta kohtumenetluse poolelt õigust esitada nende peale määruskaebust.

Riigikohus on juhtudel, mil kohus on kohtu alla andmis määruskaebeõigust jaatanud e määruses

võtnud seisukoha ka kohtumenetluse poole taotluse osas kohaldada vahistamist või asendada vahistamine elektroonilise valvega (RKKKm nr 3-1-1-86-10, p 10.1; RKKKm nr 3-1-1-9-12, p-d 11-

13). Käesoleval juhul on maakohus aga jätnud süüdistatavate suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata, seega ei ole tegemist eelnimetatud eranditega (vt RKKKm 3-1-1-104-13).

Maakohus jättis kohtu alla andmise määruses rahuldamata ka E.G kaitsja L. Olovjanišnikovi taotluse eelistungi edasilükkamiseks. Kohtulik eelmenetlus ja kohtu alla andmine on kohtumenetluse osa (seda reguleeritakse 10. peatükis "Kohtumenetlus maakohtus") KrMS § 385 p 20 . kohaselt saa ei määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale. Seega kuulub eelistungi edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmine KrMS § 385 p 20 toimealasse ega ole määruskaebe korras vaidlustatav.

Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtu 11. novembri 2014. a bemenetluse korras määrus määruskae vaidlustatav.

4. Juhindudes KrMS § 385 p-dest 16 ja 20 jätab ringkonnakohus E.G kaitsja L. Olovjanišnikovi määruskaebuse a määruse läbi Harju Maakohtu 11. novembri 2014. peale vaatamata.

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov

Andres Parmas