2-14-58937/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2014 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-58937 Tsiviilasi

A. R. hagi K. R. vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. R., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja K. R., isikukood *, elukoht *; *, e-post * Kohtuistungi aeg

25. november 2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2. Lahutada A. R. (isikukood *) ja K. R. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * * Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

13.10..2014 esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. 16.10.2014 saabus tsiviilasja toimik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 20.10.2014 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 25.11.2014 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagi kohaselt elab kostja * ning poolte abielulised suhted on lõppenud 2010. aastast. Hageja on seisukohal, et abielulisi suhteid ei ole võimalik taastada ning seetõttu tuleb abielu lahutada. Hageja esitas kohtule abielutunnistuse /tl 3/.

25.11.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas, et tema ja kostja suhted on pöördumatult muutnud. Seoses tööga kolis kostja Tallinnasse 2005. aastal. Ning 2006 aastal samadel põhjustel *. Hageja hinnangul hakkasid abikaasade vahelised suhted jahenema juba 2005. aastast kui kostja ära kolis ning lõplikult on poolte abielulised suhted lõppenud 2008-2009. aastast. Aeg-ajal käib kostja küll Eestis, kuid perekondlikud suhted puuduvad.

Kostja seisukoht

Kostja nõustub, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja selgitas, et poolte abielulised suhted on käesolevaks ajaks pöördumatult lõppenud. Ning pooled abielulisi suhteid enam ei taasta.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 24.10.1987 Haapsalu Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr 187./tl 6/.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on nõus abielu lahutama, kuid perekonnaseisuasutus ei olnud pädev abielu lahutama. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad soovivad lahutust ning oma abielulisi suhteid nad ei taasta. Kuna pooled on elanud lahus juba aastaid, siis ei ole kohtul alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid taastaksid. Pooled elavad erinevates riikides – hageja Eestis ja kostja *. Ka see asjaolu kinnitab kohtu veendumust, et pooled oma abielu ei taasta. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud poolt endi kanda.

Ruth Sild

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/