2-14-57937/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57937 Tsiviilasi M. K. hagi M. K. vastu igakuise elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. K., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja H. K., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja M. K., isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Hagist osalise loobumise vastuvõtmine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu M. K. osaline hagist loobumine tagasiulatuva elatise nõudes M. K. vastu perioodi 24.09.2013 kuni 23.09.2014 eest. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-57937 menetlus tagasiulatuva elatise nõudes seoses osalise hagist loobumisega. 3. Kinnitada poolte, so hageja M. K. seadusliku esindaja H. K. ja kostja M. K. vahel sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt: 3.1. M. K. kohustub maksma elatist M. K. alates 01.12.2014. a kuni * a summas 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivat Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 3.2. Kui hageja jätkab täisealiseks saanuna õpinguid keskhariduse omandamiseks, siis kohustub kostja maksma elatist kuni hageja õpingute lõpuni * *, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2

3.3. Elatist makstakse hageja seadusliku esindaja H. K. arveldusarvele nr * iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 20. kuupäevaks. 4. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 5. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud, menetluse käik

24.09.2014. a esitas M. K. seadusliku esindaja H. K. vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi M. K. vastu igakuise elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimusummas alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmist ühe aasta eest enne hagi esitamist. 25.09.2014. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 25.11.2014. a arutas kohus tsiviilasja kohtuistungil.

Hagist osaline loobumine ja kompromissleping

25.11.2014. a toimunud kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest enne hagi esitamist so siis elatise nõudest 24.09.2013 kuni 23.09.2014. Ülejäänud nõude osas esitasid hageja seaduslik esindaja H. K. ja kostja M. K. kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingu, mille kohaselt: Kostja M. K. kohustub maksma M. K. kasuks elatist igakuiselt 177,50 eurot alates 01.12.2014. a, kuni M. K. täisealiseks saamiseni *., kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kui hageja jätkab õpinguid keskhariduse omandamiseks, siis kohustub kostja maksma elatist kui hageja õpingute lõpuni * *. Elatist makstakse seadusliku esindaja H. K. arveldusarvele nr * iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 20ndaks kuupäevaks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud avaldusega osaliseks hagist loobumiseks leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus osaliselt lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas osaliselt menetluse osas, milles hageja esitas tagasiulatuva elatise nõude perioodi 24.09.2013 kuni 23.09.2014 eest.

Kohus, olles tutvunud esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

3

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus teavitas pooli ka menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja edasikaebe korrast. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 164 lg 4 kohaselt hagist loobumise puhul kannab hageja menetluskulud. Kuna poolte sõlmitud kompromissi eelduseks oli see, et hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

4

Ruth Sild Kohtunik