Legislator Case Law & Legislation
3-14-52494/19 AI generated

3-14-52494/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-52494/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-14-52494/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
transport sector measures fee tail non-compliance with inspection regulations trade regulations technical standards and regulations official controls, veterinary checks
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.november 2014. a Tallinn

Haldusasja number

3-14-52494

Haldusasi

Ragn-Sells AS-i kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.10.2014 otsuse nr 238-14/154894 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna Keskkonnaameti kohustamiseks viia riigihankes „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Nõmme)“ ( viitenumber 154894)hankedokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.novembril 2014.a.

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Ragn-Sells AS, volitatud esindajad vandeadvokaat Elo Tamm ja vandeadvokaadi abi Kadri Suurkivi Vastustaja (hankija) – Tallinna Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kristel Kivijärv ja Kristjan Mark

RESOLUTSIOON

1.Jätta Ragn-Sells AS kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ( HkMS § 278 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.Tallinna Keskkonnaamet avaldas 14.08.2014 hanketeate avatud hankemenetlusega riigihankele „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Nõmme)“ ( viitenumber 154894).

2.Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) jättis 07.10.2014 otsusega vaidlustuses nr 238-14/154894 rahuldamata Ragn-Sells AS-i vaidlustuse, milles taotleti hankija kohustamist viia hankedokumendid (edaspidi HD) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

3.17.10.2014 esitas AS Ragn SellsTallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 07.10.2014 otsuse nr 238-14/154894 osaliseks tühistamiseks. Kaebaja taotleb tühistada VAKO 07.10.2014 otsus vaidlustuses nr 238-14/154894 osas, milles VAKO jättis rahuldamata kaebaja taotlused ja nende HD punktide kehtetuks tunnistamist, mis reguleerivad :1) jäätmete vastuvõtukohtade nimetamist HD-s; 2) pakkumuse maksumuses jäätmete kuni 20 km kaugusele transportimise kuluga arvestamist; 3) hankelepingu kehtivuse jooksul jäätmekäitluskohtade vahetamise õigust.

4.20.10.2014 määrusega võttis halduskohus Ragn-Sells AS-i kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.10.2014 otsuse nr 238-14/154894 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna Keskkonnaameti kohustamiseks viia hankedokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele menetlusse ning nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku vastuse esitamist seitsme päeva jooksul kaebuse saamisest arvates., ühtlasi nõudis kohus VAKO-lt vaidlustuse nr 238- 14/154894 toimiku esitamist. Vastustaja esitas kirjaliku seletuse kaebuse kohta 24.10.2014, VAKO esitas vaidlustuse nr 238- 14/154894 toimiku 24.10.2014.

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

5.Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb AS Ragn-Sells: 1)tühistada VAKO 07.10.2014 otsus vaidlustuses nr 238-14/154894 osas, milles VAKO jättis rahuldamata kaebaja taotlused:

1.1. tuvastada HD p-de 5.4.1, 10.2-10.8, 10.13, 10.15, HD lisa 1 “tehniline kirjeldus” p-de 7, 8 ja 9 ning HD lisa 2 “hankelepingu projekt” p-de 5.1-5.7 õigusvastasus ja kohustada vastustajat HD selles osas õigusaktidega kooskõlla viima;

1.2. tuvastada HD lisa 1 “tehniline kirjeldus” p-de 4 ja 16 ning HD lisa 2 „hankelepingu projekt“ p 3.5 õigusvastasus ja kohustada vastustajat HD selles osas õigusaktidega kooskõlla viima;

1.3. tuvastada HD lisa 1 “tehniline kirjeldus” p 7 viimase lause ning HD lisa 2 „hankelepingu projekt“ p 7.3 õigusvastasus ja kohustada vastustajat HD selles osas õigusaktidega kooskõlla viima.

2) Teha uus otsus, millega

2.1. tuvastada HD p-de 5.4.1, 10.2-10.8, 10.13, 10.15, HD lisa 1 “tehniline kirjeldus” p-d 8 ja

9 ning HD lisa 2 “hankelepingu projekt” p-de 5.1-5.7 näevad ette, et pakkumuse maksmus peab sisaldama tasu jäätmete transportimise eest kuni 20 km kaugusele Tallinna piirist õigusvastasus ja kohustada hankijat HD selles osas õigusaktidega kooskõlla viima;

2.2. tuvastada HD lisa 1 “tehniline kirjeldus” p-de 4 ja 16 ning HD lisa 2 „hankelepingu projekt“ p 3.5, mis määravad kindlaks konkreetsed jäätmekäitluskohad, kuhu jäätmed vedada tuleb, vastuolu õigusaktidega ja kohustada hankijat HD selles osas õigusaktidega kooskõlla viima;

2.3. tuvastada HD lisa 1 “tehniline kirjeldus” p 7 viimase lause ning HD lisa 2 „hankelepingu projekt“ p 7.3, mis näevad ette, et vastustajal on õigus vahetada hankelepingu kehtivuse perioodil jäätmete vastuvõtukohta või –kohtasid vastuolu õigusaktidega ja kohustada vastustajat HD selles osas õigusaktidega kooskõlla viima.

6. Jäätmete vastuvõtukohtade nimetamine hankedokumentides on vastuolus jäätmeseadusega ja ettevõtlusvabaduse põhimõttega (HD lisa 1 “Tehniline kirjeldus” p-de 4 ja 16 ning HD lisa

2 „hankelepingu projekt“ p 3.5)

HD lisa 1 “Tehniline kirjeldus” p-de 4 ja 16 ning HD lisa 2 „hankelepingu projekt“ p 3.5 näevad ette, et pakkuja peab vedama jäätmed hankija poolt määratud jäätmekäitluskohta, milleks on : Segaolmejäätmed - Iru jäätmepõletusplokk (Iru elektrijaam). Peterburi tee 105, Maardu; Paber ja kartong – Eesti Keskkonnateenused AS, Vana-Narva mnt 26, Maardu;Biojäätmed – AS Väätsa Prügila, aadress Roovere küla, Väätsa vald, Järva maakond, 72805, kontrollpunkti asukoht on Eesti Keskkonnateenused AS, Artelli 15, 15551 Tallinn.

HD vastavate punktide aluseks olev Tallinna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi JHE) § 12 lg 5 I lause on sealjuures vastuolus nii JäätS kui ka PS-ist tuleneva ettevõtlusvabadusega ning tuleb seetõttu jätta kohaldamata. Kohaldamisele kuulub Tallinna JHE § 12 lg 5 II lause, mille kohaselt juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.

6.1..HD ja Tallinna JHE vastuolu JäätS-ga seisneb selles, et Tallinna JHE § 12 lg 5 I lause alusel on vastustaja nimetanud käesolevas hankes vastuvõtukohad tehnilises kirjelduses. Kaebaja on seisukohal, et konkreetsete vastuvõtukohtade sätestamine ei ole kooskõlas JäätS-s reguleeritud korraldatud jäätmeveo eesmärgiga. JäätS § 66 lg 11 ei anna vastustajale õigust korraldada korraldatud jäätmeveo raames eraldi jäätmete kogumist ja vedu ning jäätmete käitlust. JäätS § 66 lg 11 sätestab kohalikule omavalitsusele üksnes ja ainult õiguse olla jäätmevedaja ainsaks kliendiks ja pidada seetõttu ise jäätmevaldajate üle arvestust.Norm reguleerib jäätmeveo korraldamist ega reguleeri jäätmekäitlust kuidagi. Vihjet jäätmekäitlusele ei saa välja lugeda ka koosmõjus JäätS § 66 lgtega 5 ja 6. JäätS § 66 lg 11 sõnastusest nähtuvalt võis normi eesmärgiks olla JäätS § 67 lg-le 1 alternatiivi pakkumine ja võimaluse loomine kohalikule omavalitsusele olla ise jäätmeveo teenuse ostjaks jäätmevaldajate asemel. Ka õiguskantsler on asunud seisukohale, et § 66 lg 11 rakendamisel ei ole kohaliku omavalitsuse roll oluliselt erinev võrreldes nö tavapärase Jääts § 66 lg 1 sätestatud mudelist. Seega JäätS § 66 lg 11 ei anna vastustajale volitust kahe eraldiseisva hanke korraldamiseks jäätmeveo ja edasise käitluse osas ning konkreetse vastuvõtukoha määramiseks jäätmeveo hankedokumentides.

6.2.JäätS § 67 lg 3 p 4 ei anna vastustajale õigust määrata jäätmeveo hankedokumentides kindlaks üks vastuvõtukoht Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldamise nõue nö tavapärasel moel tuleneb JäätS § 66 lg-st 1. Kaebaja on nõus õiguskantsleriga, et JäätS § 66 lg 11 mudeli rakendamine ei tähenda olulist erinevust võrreldes JäätS § 66 lg 1 mudeliga ning seega on asjakohased ka nö tavapärase korraldatud jäätmeveo põhimõtted.Kaebaja möönab, et JäätS § 67 lg 3 p 4 sisaldab viidet, et korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides tuleb muuhulgas näidata jäätmekäitluskoht. Kaebaja seisukohal, et vastav säte ei anna vastustajale kohustust ega pädevust määrata üks kindel koht nimeliselt. Seadust tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt mitte üksnes grammatiliselt, eelkõige kui grammatiline tõlgendus on vastuolus seaduse eesmärgiga. JäätS § 67 lg 3 p 4 eesmärgipärase tõlgendamise korral on õige tõlgendus, mis kohaldub ka sellise jäätmeveohanke puhul, mis sisaldab nii vedukui käitlust ( nn tavapärane jäätmeveohange), millisel juhul ei ole mõeldav, et hankija määrab jäätmekäitluskoha ette, vastasel korral oleks tegemist hanke suunamisega konkreetsele ettevõtjale. Seega ei saa

tõlgendada JäätS § 67 lg 3 p 4 nii, et see annab hankijale õiguse määrata konkreetne jäätmekäitluskoht. Jäätmeseadus ei kohusta omavalitsust valima ühte jäätmekäitluskohta ning jäätmekäitluskohti võib olla ka mitu. JäätS 4. peatükis sätestatud jäätmekäitluskohtasid puudutavate sätete eesmärk on keskkonnakaitseline. Nimelt, JäätS § 66 lg 1, § 66 lg 5, ning § 67 lg 3 p 42 sätestati põhimõtteliselt samas sõnastuses juba algses, 28.01.2004.a vastu võetud JäätS-s. . Kaebaja viitab JäätS eelnõu 105 SE seletuskirjale ja märgib, et hilisemates JäätS redaktsioonides ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi korraldatud jäätmeveo raames käitluskohtade tähenduse kontseptsiooni. Korraldatud jäätmeveo HD-s käitluskoha äranäitamise eesmärk on tagada see, et korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed käideldaks nõuetekohastes käitluskohtades, puudub alus tõlgendada § 67 lg 3 p 4 selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks õigus määrata üks käitluskoht, kuhu korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmed tuleb viia.

6.3. Lisaks RHS-le reguleerib hankija tegevust ka JäätS-s sisalduv eriregulatsioon, mis defineerib korraldatud jäätmeveo ning sätestab korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonile eritingimused. JäätS § 1 lg 5 sätestab selgelt, et korraldatud jäätmeveo tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Vastuvõtukohtade määramine ei saa olla lubatav ka põhjusel, et vastuvõtukohtade leidmiseks on korraldatud eraldi hange. JäätS § 67 lg 1 kohaselt tuleb korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldada teenuste kontsessioon kooskõlas teiste jäätmeseaduse sätetega.

6.4.Samuti leiab kaebaja, et vastusaja tõlgendus oma volitustele on vastuolus JäätS eesmärkidega, mida kinnitab seadusandja poolt direktiivi 2008/98/EÜ ülevõtva seaduseelnõu (JäätS muutmise seaduse eelnõu 76 SE) seletuskiri. Samas seletuskirjas on seadusandja selgitanud ka vajadust jääda konkurentsipõhise ning jäätmesektori ettevõtete ettevõtlusvabadust mitteriivava korraldatud jäätmeveo korralduse juurde ning ei peetud võimalikuks liikuda sellise JäätS suunas, milles kohalik omavalitsus saaks kindlaks määrata jäätmevoogude liikumist. JäätS muutmise seaduse eelnõu 76 SE seletuskirjast tuleneb selgelt, et seadusandja eesmärgiks oli maksimaalselt võimaldada jäätmesektori ettevõtete konkurentsi ning mitte piirata nende ettevõtlusvabadust. Sellist tõlgendust on toetanud ka Konkurentsiamet, kes on jõudnud „järeldusele, et jäätmeseadus ei sisalda sätteid, mis paneksid omavalitsusele ühemõttelise kohustus valida välja üks konkreetne jäätmekäitluskoht ja teised samalaadsed kohad välistada.“ Kokkuvõttes tegi Konkurentsiametettepaneku jäätmekäitluskohtadele ainuõiguse andmine jäätmeseaduse kohaselt ühemõtteliselt keelustada.

6.5.Seega vastuvõtukohtade kindlaksmääramine korraldatud jäätmeveo hankes lubatav ei ole– kohast volitusnormi ei tulene JäätS §-st 66 lg 11 ega §-st 67 lg 3 p 4 ning volitust ei saa tuleneda ka riigihangete seaduse üldpõhimõtetest, et kohalik omavalitsus peab teenused ostma hankemenetluse teel, sest JäätS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse korraldatud jäätmeveo tellimisele riigihangete seaduses sätestatud vaid niivõrd, kui see ei ole teisiti sätestatud jäätmeseaduses.Kuna Tallinna JHE § 12 lg 5 I lause on eeltoodust tulenevalt vastuolus JäätS- ga, siis tuleb see jätta kohaldamata või tõlgendada kooskõlaliselt JäätS-ga. Kohaldamisele kuulub Tallinna JHE § 12 lg 5 II lause, mis kohustab jäätmevedajat viima jäätmed sellekohast jäämeluba omavasse käitluskohta.

6.7.Konkreetse käitluskoha või -kohtade nimetamine HD-s on ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse riive. Samuti kujutab endast ebaproportsionaalset ettevõtlusvabaduse riivet Tallinna JHE § 12 lg 5 I lause osas, milles see kohustab jäätmevedajaid vedama jäätmed hankija

poolt riigihanke teel valitud käitluskohta, mistõttu tuleb JHE § 12 lg 5 I lause jätta kohaldamata või tuvastada selle vastuolu põhiseadusega. Põhiseaduskonformse tõlgenduse alusel tuleb kohaldada JHE § 12 lg 5 II lauset, mis sätestab, et juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kaebaja seisukoht on, et käitluskoha valik peab olema vedaja valida Kaebuse väitel on käitluskoha määramine veohankes ettevõtlusvabaduse riiveks. Nimelise jäätmekäitluskoha nimetamine HD-s on vastuolus PS-ga, olles sealjuures mittevajalik ja ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse riive. Samuti on PS-ga materiaalselt vastuolus Tallinna JHE § 12 lg 5 I lause, mis kohustab jäätmevaldajat vedama jäätmed hankija poolt riigihanke teel leitud käitluskohta, mistõttu taotleb kaebaja jätta antud asjas kohaldamata Tallinna JHE §

12 lg 5 I lause.

7. Hankedokumentides esitatud nõue, et pakkumuse maksumuses peab sisalduma jäätmete transport kuni 20 km kaugusele on vastuolus tehnilise kirjelduse piisava määratletuse nõudega RHS § 33 lg 3 alusel ja rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttega RHS § 3 p 1 alusel (HD p-d 5.4.1, 10.2-10.8, 10.13, 10.15, HD lisa 1 „tehnilise kirjelduse“ p 7, 8, 9 ning HD lisa

2 „hankelepingu projekti“ p-d 5.1-5.7) HD punkt 5.4.1 sätestab: „Pakkumuse maksumus = ühe kogumisvahendi, mida on võimalik tõstemehhanismi abil (600 l - 1100 l) jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumus. Pakkumuse maksumus peab sisaldama jäätmete kuni 20 km kaugusele Tallinna piirist transportimist“. Viidet sellele, et pakkumuse maksumus peab sisaldama jäätmete transportimist kuni 20 km kaugusele sisaldavad ka muud punktis 2.2 loetletud sätted ja mille õigusaktide kooskõlla viimist kaebaja taotleb. Kaebaja leiab, et viidatud HD punktid on vastuolus õigusaktidega mitmel põhjusel. Kuna käitluskoha määramine käesolevas hankes sätestatud viisil on õigusvastane, tingib see ka pakkumuses 20 km arvestamise nõude õigusvastasuse. Juhul kui käitluskohad on riigihanke teel leitud ja see on õiguspärane, siis on jäätmete transpordiks 20 km arvestamine vastuolus rahaliste vahendite säästlikult ja otstarbekalt kasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 1). Jäätmete transpordi arvestamine 20 km kaugusele kogu lepingu perioodil ei taga rahaliste vahendite säästlikku kasutamist (RHS § 3 p 1), sest pakkujad peavad veohinna pakkumise arvestamisel lisama kahekordse kilometraaži sõltumata sellest, kus jäätmed üle antakse. Kaebaja hinnangul ei kasuta vastustaja vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, nõudes pakkumuse esitamisel, et vedaja peab arvestama transpordiga 20 km kaugusele Tallinna piirist jättes endale sealjuures õiguse igal ajal muuta jäätmete vastuvõtukohta .Jäätmevaldajad tasuvad 48 kuud jäätmete vedamise eest kuni 20 km kaugusele Tallinna piirist, kuigi seda ei pruugi kogu lepingu perioodil kunagi juhtuda. Ebaõige ja õigusvastane on vastustaja praktika n-ö reservjäätmekäitluskoha pidamise juurutamisel. Vastustaja on VAKO menetluse käigus selgitanud, et 20 km nõue on põhjendatud mh sellega, et kui Iru jäätmepõletusplokk peaks mis tahes põhjusel seiskuma, oleks tagatud jäätmete transport ja ümbersuunamine teise jäätmekäitluskohta. Vastustaja on sellise reservkäitluskohana välja toonud 100%-liselt Tallinna linna omandis oleva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse. Vastustaja praktika on vastuolus JHE-ga ning selle § 12 lg-ga 5, millest tuleneb, et jäätmevedajal on õigus, kui konkreetset käitluskohta pole määratud, vedada jäätmeid enda poolt valitud kohta.

Veoja käitlushanke lepingu perioodid on ühtlustatud ning puudub selgitus, miks peaks pakkuja enda pakkumuses siiski arvestama jäätmete transpordiga 20 km kaugusele. Juhul kui vastuvõtukohad on riigihanke teel määratletud, siis on jäätmete transpordiks 20 km arvestamine vastuolus rahaliste vahendite säästlikult ja otstarbekalt kasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 1).Samas märgib kaebaja, et hankemenetlus käitluskoha lõppemiseks lõpeb alles hankelepingu

sõlmimisega ning enne kui hankeleping ei ole sõlmitud, ei saa kindlalt väita, et käitluskoht on riigihanke teel leitud. Kaebajale teadaolevalt ei ole käitluskoha lepingut sõlmitud, mistõttu ei ole hankemenetlus ka lõppenud. Käitluskohta ei ole seega konkursi korras välja valitud. Kaebaja hinnangul ei ole riigihankes edukaks tegemise otsus veel võrdsustatav riigihanke teel käitluskoha leidmisega, kuna hankemenetlus ei lõpe edukaks tegemise otsusega ja enne hankelepingu sõlmimist ei ole võimalik kindlalt väita, et just nimetatud käitluskohad jäävad kehtima (vaidlustused või eduka pakkuja enda poolne pakkumusest taganemine). HD punkte, mis kohustuvad pakkumuses arvestama 20 km transpordikuluga,tuleb lugeda ilmselgelt vastuolus olevaks RHS § 33 lg 3 II lausega ja RHS § 3 p-ga 1,sealjuures viitab kaebaja VAKO 7.11.2013 otsusele 241-13/.

8.Õigus muuta vastuvõtukohtasid lepingu perioodil on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja § 33 lg-ga

3 (HD lisa 1 „Tehnilise kirjeldus“ p 7 viimane lause ja HD lisa 2 „hankelepingu projekti“ p 7.3). Kaebaja leiab, et vastuvõtukohtade vahetamine lepingu perioodil ei taga rahaliste vahendite säästlikku kasutamist, samuti on vastuvõtukohtade muutmise õigus vastuolus JäätS ja ettevõtlusvabadusega, sest juba vastuvõtukohtade esialgne nimetamine on nimetatutega vastuolus. Alternatiivselt leiab kaebaja, et vastuvõtukoha muutmise õigus on vastuolus ka tehnilise kirjelduse määratletuse nõudega.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

10.Seoses jäätmete vastuvõtukohtade nimetamisega HD-s märgib vastustaja, et VAKO ja kohtud on korduvalt rõhutanud, et hankijal on JäätS § 67 lg 3 p-st 4 tulenevalt kohustus määrata korraldatud jäätmeveo HD-s jäätmekäitluskoht: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et jäätmekäitluskoha (jäätmete vastuvõtukoha) asukoha määramine on HD-de kohustuslik tingimus“ (VAKO 17.10.2014 otsuse nr 238-14/154894 p 6.2).

11. RHS kohaselt on hankija pädevuses määratleda riigihanke ese. JäätS ei sea erandeid (ei keela) tellida jäätmeveoteenust ja jäätmete käitlusteenust eraldi läbiviidavate riigihangete korras. Oluline on see, et kõikide korraldatud jäätmeveo teenuste (jäätmete kogumine, vedamine ja käitlemine) osutajad oleksid leitud riigihanke korras. Tallinna Halduskohus on 14.02.2012. a otsuses asjas nr 3-11-2947 kohtu põhjenduste punktis

2 (millele kaebaja tugineb oma väidete tõendamiseks) leidnud, et HD-des võib määrata konkreetset jäätmekäitluskohta. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 76 SE seletuskirjas, millele kaebaja tugineb, räägitakse kohalikele omavalitsustele seatud keelust majasiseste tehingute rakendamiseks olmejäätmete käitluses, mille üle praegu vaidlust ei ole. Eelnõu seletuskiri põhjendab jäätmekäitluse turul konkurentsi tagamise vajalikkust. Antud juhul ei välista vastustaja pakkujatevahelist konkurentsi jäätmekäitluses.

12. HD lisa 1 p-s 4 ja lisa 1 p-s 3.5 nimetatud käitluskohad on valitud välja riigihanke nr 152129 tulemusena ja kaebaja osales selles riigihankes, kuid tema pakkumus ei osutunud edukaks. Olukorras, kus kaebaja käitlushanget ei võitnud, püüab ta nüüd leida teisi alternatiive, kuidas ta saaks jäätmete käitlusteenust osutada. Sisuliselt taotleb kaebaja: 1) et vastustaja jätaks käitlushanke üldse korraldamata või 2) vastustaja viiks korraldatud jäätmeveo hanke läbi ühes osas tellides jäätmete vedu ja käitlust koos. Sellist subjektiivset õigust otsustada, kuidas vastustaja peaks riigihanke korraldama (s.o mitmes osas) kaebajal ei ole. Samuti ei ole

õiguspärane olukord, kus vastustaja viib läbi riigihanke ainult jäätmete vedaja leidmiseks ja vedaja valib ise, millisesse käitluskohta jäätmed viia, sest sellisel juhul jätaks hankija jäätmete käitlusteenuse tellimiseks riigihanke korraldamata.

13. Kaebaja leiab, et Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 lauset 2 (juhul, kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või –kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba) tuleks tõlgendada selliselt, et vedaja saab ise valida, millisesse jäätmekäitluskohta jäätmeid vedada. Tallinna Halduskohus on 19.09.2014 otsuse asjas nr 3-14-51710 p-s 9 leidnud, et ka sellisel juhul, kui jäätmete käitluskoht ei ole määratud riigihanke korras, peab vedaja vedama jäätmed tellija poolt nimetatud, mitte enda valitud käitluskohta.

14. JäätS-s ette nähtud kohaliku omavalitsuse kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu (sõltumata sellest, kas seda rakendada JäätS § 66 lg 1 või 66 lg 11 alusel) ja RHS-s ette nähtud riigihanke läbiviimise kohustus, kui hankija tahab tellida CPV määruse VI või VII lisas nimetatud teenuseid, on iseenesest põhiseaduse §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabaduse riive, sest isikud ei saa oma teenuseid turul vabalt pakkuda, vaid peavad selleks konkureerima formaliseeritud hankemenetluse kaudu. Aga isikute ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. PS § 31 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus (seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra). Seega on asjakohatud kaebaja juriidilised konstruktsioonid, mille abil ta püüab jõuda järeldusele, et hankijal ei ole õigust HD-s jäätmete käitluskohta nimetada.

15. Seadusandja on leidnud, et korraldatud jäätmeveo rakendamise ja riigihangete läbiviimise kohustuse legitiimsed eesmärgid kaaluvad üles vedajate ettevõtlusvabaduse riive. Vastustajale on seadused ja seadusandja valikud täitmiseks kohustuslikud. Seega puudub vastustajal kaalutlusõigus, kas määrata korraldatud jäätmeveo HD-s konkreetne käitluskoht või mitte. Tulenevalt Jääts § 67 lg 3 p-s 4 ja §-st 70 ning RHS § 2 lg-st 2 on vastustajal kohustus määrata HD-des jäätmete käitluskoht või -kohad.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et HD lisa 1 p 4 ja HD lisa 2 p 3.5 on kooskõlas õigusaktidega.

16.HD-s esitatud nõue, et pakkumuse maksumuses peab sisalduma jäätmete transport kuni 20 km kaugusele Tallinna piirist. Tallinna Halduskohus analüüsis oma 19.09.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-51710 punktis 10 täpselt sama regulatsiooni ja asus seisukohale, et pakkumuse maksumuses Tallinna piirist 20 km nõudega arvestamine ei saa ilmselgelt rikkuda pakkuja õigusi.

Vastustajale on arusaamatud kaebaja etteheited selle kohta, et vastustaja paneb pakkujad pakkumuse maksumuse kujunemist „ennustama“. Vastustaja kohustab kõiki pakkujaid kogu lepinguperioodi jooksul arvestama Tallinna piirist 20 km nõudega. Asjaolu, et kaebaja püüab prognoosida, kuidas tema konkurendid käituvad, s.t kas kujundavad oma maksumuse „igaks juhuks“ nõnda, et selles kuni 20km kütusekulu ei sisaldu, ei muuda HD-de regulatsiooni õigusvastaseks. See, kas ja milliseid riske kaebaja ja tema konkurendid võtavad, on pakkujate määrata. Vastustaja kohtleb HD-de regulatsiooniga kõiki pakkujaid võrdselt. Kaebaja viitab siinkohal VAKO Haabersti-Kristiine veohankes tehtud otsusele nr 176- 14/152301. Vastustaja rõhutab, et nimetatud otsuses oli vaidluse all küsimus, kas hankija võib küsida ühte tühjendushinda jäätmemahutitele suurusega 140-1100 liitrit. VAKO otsus nr 176- 14/152301, millega vaidlustus osaliselt rahuldati, oli tehtud 08.08.2014. Kuid täpselt samas

küsimuses tegi Tartu Ringkonnakohus 02.09.2014 otsuse haldusasjas nr 3-13-1811 (jõustunud 17.09.2014 Riigikohtu määrusega mitte menetleda), mille p-s 20 leidis, et ühe hinna küsimine erineva suurusega jäätmemahutite tühjendamisele on õiguspärane.

Vastustajal ei ole HD-de koostamisel muud valikut, kui kohustada pakkujaid pakkumuse maksumuses Tallinna piirist 20 km nõudega arvestama. Esiteks on kehtiva HD regulatsioonis (HD lisa 1 p 4 ja lisa 2 p 3.5) nimetatud käitluskohad, mis ei asu Tallinnas. Seega on HD kohaselt üheselt selge, et järgmise 4 aasta jooksul peab pakkuja niikuinii Tallinna piirist 20 km transpordi maksumusega arvestama. Ehk pakkujatel puudub võimalus „igaks juhuks konkurentsieelise saamiseks“ 20 km nõudega mitte arvestada.

Nõmme käitlushanke nr 152129 lepingu periood on küll 48 kuud, kuid vastustaja on 29.09.2014 muutnud Nõmme veohanke HD-d ja määranud teenuse osutamise perioodiks 60 kuud. Seega käesolevas veohankes pakkumust tehes on pakkujale teada konkreetsed käitluskohad esimeseks neljaks aastaks ja viimasel viiendal aastal peavad pakkujad arvestama, et ilma lisatasu saamata peavad nad jäätmeid olema valmis transportima Tallinnast 20 km piirides. Seega, kuivõrd veoja käitlushanke lepingu perioodid ei ole enam samad, peab vastustaja veohanke HD-s kehtestama regulatsiooni, mis võimaldaks pakkujatel siiski võrdsetel alustel pakkumusi esitada ja mis ei tingiks tulevikus hankelepingu muutmise vajadust.

Väite, et et käitluskoht on riigihanke korras välja valitud alles siis, kui eduka pakkumuse esitanud pakkujaga on sõlmitud hankeleping, on Tallinna Halduskohus ümber lükanud 29.09.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-51710 punktis 7.

Seoses reservjäätmekäitluskohaga arvestamisega soovib vastustaja selgitada, et tegemist ei ole olukorraga, kus vastustaja plaanib jätta riigihanke korraldamata ja suunata jäätmed Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse . Kui HD-des nimetatud käitluskoht ei saa jäätmeid vastu võtta (avarii, seisak vms), siis määrab käitlushanke võitja ise, kuhu jäätmeid suunata. See tähendab, et reservjäätmekäitluskoha määrab Eesti Energia AS (kui riigihanke nr 152129 võitja), sest ta ei saa mingil põhjusel jäätmeid vastu võtta ja reservjäätmekäitluskoht oleks Eesti Energia AS alltöövõtja. Samas paneb hädaolukorra seaduse § 34 lg 9 p 4 kohalikule omavalitsusüksusele kohustuse tagada oma haldusterritooriumil jäätmehoolduse kui elutähtsate teenuse toimepidevust. Seega peab vastustaja arvestama n-ö musta stsenaariumiga ehk mis saab siis, kui Eesti Energia AS ei suuda jäätmeid vastu võtta. Eesti Energia AS-ile on kõige lähem käitluskoht AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, kes on Eesti Energia AS koostööpartner nii Põhja-Tallinna hanke raames kui ka vabas turus teenindatavates piirkondadest kogutud jäätmete käitlemisel. Mõlemad käitluskohad asuvad Tallinnast 20 km piirides. Seega ei sea vastustaja pakkujatele 20 km nõudega arvestamise kohustusega ebamõistlikke tingimusi. Lisaks on 5 aastat (Nõmme veohanke lepingu kestus) piisavalt pikk aega, mille jooksul võivad pooled lepingu üles öelda (kokkuleppel või lepingu rikkumise tõttu). Tegemist on erandliku olukorraga, kuid sellisel juhul peab vastustaja läbi viima uue käitlushanke. Hanke ülesehitus, mis võimaldab kaebajal tulevikus suuremat kasumit teenida, ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et pakkumuse maksumuses Tallinna piirist 20 km nõudega arvestamine on õiguspärane.

17. JäätS § 67 lg 3 p 4 kohustab hankijat jäätmekäitluskohta HD-des määrama, kuid ei välista selle muutmise õigust hankelepingu kehtivuse jooksul. Samale seisukohale on asunud VAKO 15.09.2014 otsuse nr 223-14/152349 p-s 8, 07.10.2014 otsuse nr 238-14/154894 p-s 7 ja Tallinna Halduskohus 19.09.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-51710 p-s 7.

Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et jäätmekäitluskohtade vahetamise õigus (HD lisa 1 p

7 ja HD lisa 2 p 7.3) on õiguspärane.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

18 HD lisa 1 p.4 sätestab:

4. Jäätmete vastuvõtukohtade asukohad: Segaolmejäätmed - Iru jäätmepõletusplokk (Iru elektrijaam). Peterburi tee 105, Maardu; Paber ja kartong – Eesti Keskkonnateenused AS, Vana-Narva mnt 26, Maardu;Biojäätmed – AS Väätsa Prügila, aadress Roovere küla, Väätsa vald, Järva maakond, 72805, kontrollpunkti asukoht on Eesti Keskkonnateenused AS, Artelli 15, 15551 Tallinn. HD lisa 1 p.16 sätestab, et tellija on kohustatud transportima jäätmed tellija poolt näidatud vastuvõtukohta või kohtadesse. HD lisa 2 „hankelepingu projekt“ p. 3.5 kordab HD lisa 1 p 4 sätestatud jäätmete vastuvõtukohad.

JäätS § 67 „Jäätmevedaja valik“ lg 3 p 4 sätestab:Kohalik omavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused: /../ jäätmekäitluskoht/../.

Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks on KOKS § 6 lg 1 tulenevalt korraldada antud vallas või linnas jäätmehooldust. JäätS § 66 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. JäätS § 70 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise.Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.Kohtu hinnangul on ülaltoodud regulatsiooniga pandud kohalikule omavalitsusele jäätmeveo ja jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamise kohustus, teisalt tuleneb osundatud sätteist õigus sellise tegevuse korraldamiseks.

JäätS § 67 lg 1 sätestatud teenuste kontsessioonil põhinevale korraldatud jäätmeveo lahendusele lisaks on JäätS § 66 lg 1' nähtud ette alternatiiv, sätestades: Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Viimatinimetatud lahenduse puhul on vedaja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks kohalik omavalitsus.

Kaebuse esitaja on õigesti leidnud, et JäätS § 66 lg 1' ei tulene volitusnormi jäätmekäitlusteenuse ostmiseks ja iseenesest ei saa osundatud norm olla ka aluseks jäätmevedajate valiku piiramiseks käitluskoha valikul. Sellisele seisukohale on jõudnud kohus ka kaebuses viidatud käitluskoha hankes toimunud vaidluses haldusasjas 3-11-2947 tehtud kohtuotsuses (Ragn-Sells AS kaebus VAKO 13.12.2011 otsuse nr 234-11/128888 tühistamiseks osas, millega jäeti Ragn-Sells AS vaidlustus rahuldamata ja riigihanke nr 128888“Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ välja kuulutamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Keskkonnaameti kohustamiseks viia hankedokumendid vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega).

Eespoolnimetatud kohtuotsuses, millele kaebaja on muu hulgas tuginenud oma väidete kinnituseks, on kohus ka leidnud, et kuigi kohalikule omavalitsusele ei tulene osundatud normist (JäätS § 66 lg 1')

volitusnormi jäätmekäitlusteenuse ostmiseks või jäätmekäitluskoha kindlaksmääramiseks, ei tähenda see, et kohalik omavalitsus seda riigihanke kaudu teha ei võiks. Kohalikul omavalitsusel ei ole JäätS § 66 lg 1' sätestatud alternatiivse lahenduse rakendamisel keelatud osta riigihanke korras sisse jäätmete käitlemisteenust. Jäätmekäitluskoha RHS-s sätestatud hankemenetluse korras väljaselgitamise õiguspärasuse on tuvastanud kohus ka eespoolmärgitud kohtuotsuses. Seega on põhjendamatu järeldada asjaolust, et JäätS , s.h JäätS § 66 lg 1' ei reguleeri kohaliku omavalitsuse poolt jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist, et vastustaja ei saaks jäätmevedajatelt käesolevas vaidluses asjassepuutuva hankega tellida üksnes transporditeenuse osutamist selliselt, et jäätmete käitlemise koht on ära näidatud. Sealjuures tuleneb ka JäätS § 67 lg 3 p 4, et korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas jäätmekäitluskoht. Eespoolkäsitletud sätete koosmõjust ei tulene, et selline jäätmekäitluskoht ei võiks olla määratud riigihangete seaduses sätestatud korras.

Jäätmete veoks korraldatavas hankes jäätmekäitluskohtade määratlemine hankedokumentides vastab ka Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 ja § 26 lg 3 regulatsioonile. Nimelt sätestab viidatud § 12 lg 5, et jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. ( §

12 lg 5) Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 26 lg 3 aga näeb ette, et jäätmekäitluskoha või - kohtade määramiseks (jäätmeseaduse § 66 lõige 1) võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. JäätS § 1 lg 5 sätestab, et korraldatud jäätmeveo tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Korraldatud jäätmeveole ei kohaldata riigihangete seaduse § 14.1 sätestatut. Vaidlust ei ole selles, et riigihanke eseme määratlemine on hankija pädevuses, samas ei keela JäätS tellida eraldi läbiviidavate riigihangete korras jäätmete käitlusteenust ja jäätmeveoteenust. Ülaltoodust tulenevalt ei ole ka Tallinna JHE § 12 lg 5 1.ls vastuolus JäätS-ga. Samuti rõhutab kohus, et jäätmekäitluskoha määramine on HD kohustuslik tingimus ning vastustaja on põhjendatult viidanud muu hulgas Tallinna Halduskohtu 19.09.2014 otsusele asjas 3-14-51710( p-le 9), milles kohus on leidnud, et ka juhul, kui jäätmete käitluskohta riigihanke korras määratud ei ole, peab vedaja vedama jäätmed tellija poolt nimetatud käitluskohta . Vastavalt HD lisa 1 p 7 ja ning HD lisa 2 p.7.3 on hankijal õigus määrata, et algselt seatud jäätmekäitluskohad muutuvad. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et vaidlustatud riigihange on jäätmete vedaja leidmiseks. Seetõttu ka juhul, kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohtasid, peab vedaja vedama Tallinna JHE § 12 lg 5 2.ls kohaselt jäätmed jäätmekäitluskohta, mille on nimetanud hankija ja millel on sellekohane jäätmeluba. VAKO on muu hulgas juhtinud tähelepanu Euroopa Kohtu 12.12.2013 otsusele kohtuasjas c- 292/12 ning on põhjendatult leidnud, et jäätmekäitluskoha määramise õiguse tunnustamine hankijal oleks sisutühi, kui vedaja võiks ise otsustada selle üle, millisesse jäätmekäitluskohta ta jäätmed veab ( p.6.3) Kaebuses on viidatud Konkurentsiameti (KA) 21.11.2012 ettepanekule ( nr 5.1-4/12-0010-114) konkurentsiolukorra parandamiseks olmejäätmete kogumise ja veo ning käitlemise kaubaturgudel . Osundatud ettepanekus on KA esitanud Keskkonnaministeeriumile oma seisukoha jäätmeseaduses sisalduvate konkurentsipiirangute kohta ning on tehtud ettepanek

seadusemuudatuse algatamiseks, millega kaotataks kehtivad jäätmeveo ja käitluse tingimused ning seeläbi avataks jäätmete veo ja käitluse turg vabale konkurentsile . Lisaks märgib kohus, et ülalnimetatud ettepanekus on KA muu hulgas viidanud varasemalt kohalikele omavalitsustele antud soovitustele konkurentsiolukorra parandamiseks, sealjuures Tallinna Linnavalitsusele antud soovitustele. Viimatimärgitud soovitustes ( 10.02.10 nr 5.1- 4/09-0864-004) on KA leidnud, et kui otsustatakse siiski teenuse osutajale ainuõigus anda, tuleks selle õiguse andmiseks korraldada konkurss ( lähtutud on soovituste ajal kehtinud õiguslikust regulatsioonist). Käesoleval juhul on jäätmekäitluskoht ( kohad) otsustatud valida riigihankemenetluse korras. Samuti märgib kohus seoses 2012.a. ettepanekuga, et seadusandja ei ole Jääts-s keelustanud jäätmekäitluskohtadele ainuõiguse andmist.

Kohus leiab, et käitluskoha määramine HD-s on kooskõlas JäätS-ga .Kaebuse väitel on sellisel juhul tegemist ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse riivega, samuti kujutab ebaproportsionaalset ettevõtlusvabaduse riivet Tallinna JHE § 12 lg 5 1.ls osas, milles see kohustab jäätmevedajaid vedama jäätmed hankija poolt riigihanke teel valitud käitluskohta. Kaebaja seisukoht on, et käitluskoha valik peab olema vedaja valida.

Otsuses 3-4-1-1-02 on Riigikohus selgitanud „Põhiseaduse § 31 1.lause esimene osa „Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega..“ sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus „ ( p.12).Põhiseaduse § 31.2.lause“Seadus võib sätestada selle õiguse (ettevõtlusvabaduse) kasutamise tingimused ja korra“ näeb ette seaduse lihtsa reservatsiooni. /../Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane.“. Kohus nõustub vastustajaga, et JäätS-s sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu ja RHS-s ette nähtud riigihanke läbiviimise kohustus, kui hankija tahab tellida CPV määruse VI või VII lisas nimetatud teenuseid, on iseenesest põhiseaduse §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabaduse riive. Samas kaaluvad selle riive üles korraldatud jäätmeveo rakendamise ja riigihangete läbiviimise kohustuse legitiimsed eesmärgid.

Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 4 ja 16 ning HD lisa 2 „Hankelepingu projekt“ p 3.5 on kooskõlas õigusaktidega.

19.Samuti on kaebaja vaidlustanud HD p-d 5.4.1, 10.2-10.8, 10.13, 10.15, HD lisa 1 p 7,8 ja 9 ning HD lisa 2 p.5.1-5.7, mis näevad ette, et pakkumuse maksumuses peab sisalduma jäätmete transport kuni 20 km kaugusele ning mis kaebuse väitel on vastuolus tehnilise kirjelduse piisava määratletuse nõudega RHS § 33 lg 3 alusel ja rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttega RHS § 3 p 1 alusel. HD punkt 5.4.1 sätestab: „Pakkumuse maksumus = ühe kogumisvahendi, mida on võimalik tõstemehhanismi abil (600 l - 1100 l) jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumus. Pakkumuse maksumus peab sisaldama jäätmete kuni 20 km kaugusele Tallinna piirist transportimist“. Viidet sellele, et pakkumuse maksumus peab sisaldama jäätmete transportimist kuni 20 km kaugusele sisaldavad ka muud loetletud sätted ,mille õigusaktidega kooskõlla viimist kaebaja taotleb. Kohus on eespool leidnud, et käitluskohtade riigihanke teel leidmine ei ole õigusvastane ning õigusvastane ei ole seega ka hankija poolt valitud viisil jäätmekäitluskoha määramine hankedokumentides. Vaidlusaluses veohankes pakkumust tehes on pakkujale põhimõtteliselt teada konkreetsed käitluskohad esimesel neljal aastal ( kuigi hankelepinguid veel sõlmitud ei ole), kuid veohanke

teenuse osutamise perioodiks on HD-s ( 29.09.2014) määratud 60 kuud. Nõue, et pakkumuse maksumuses arvestataks transpordikuludega Tallinna linna piirist 20 km kaugusele, ei ole vastuolus RHS § 33 lg 3 teise lausega. Kaebuse esitajal on pakkumust tehes võimalik arvestada hankija määratud veokoha kaugusega. Lisaks sellele, et hankelepingut ei pruugita käitlushankes sõlmida,nagu on märkinud kaebaja, võib samuti v kujuneda olukord, kus käitluskohaga sõlmitakse leping, kuid see öeldakse üles, pooled taganevad lepingust või lõpetavad lepingu ennetähtaegselt muul põhjusel.

Seega on pakkujal pakkumuse koostamisel võimalik arvestada, et käitluskoht võib asuda Tallinna piirist kuni 20 km kaugusel. Sellisele järeldusele on kaebaja vaidlustuse kohta tehtud otsuses jõudnud ka VAKO. Kaebuse väide olulisest eelisest pakkujatele,kes suudavad paremini ennustada oma konkurentide käitumist ja seda, millised muutused võivad lepingu kehtivuse perioodil ees oodata, on põhjendamatu. Kaebaja viidatud VAKO 7.11.2013 otsuses 241-13/144900 avaldatud seisukohaga, milles leiti, et konkreetset jäätmete vastuvõtukohta teadmata ei ole pakkujatel võimalik pakkumuse maksmust kujundades kõiki asjaolusid arvesse võtta ja oma kulusid planeerida, kohus ei nõustu ning viidatud seisukohta ei ole kohtule ka käesoleva kaebuse lahendamiseks siduv.

RHS § 117 lg 1 tulenevalt võib hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Samuti on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebeõigus seotud kaebaja õiguste rikkumisega.VAKO on käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuses leidnud, et vaidlusalune nõue vaidlustaja õigusi ei riku, pigem on teatud juhtudel pakkumuse maksmus kaebajale kasumlikum. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et kohustus kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ei tähenda , et hankija on alati kohustatud valima odavaima lahenduse.

Samas on VAKO põhjendatult leidnud, et pakkujatele on tagatud jäätmete kogumis ja veotasu tehnilises kirjelduses nimetatud käitluskohtade puhul kui ka uute käitluskohtade valikul. Mis puudutab reservkäitluskohta, siis on vastustaja põhjendatult selgitanud, et korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja on elutähtsa teenuse osutaja ( hädaolukorra seaduse § 34 lg 9 p 4), millest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada oma haldusterritooriumil elutähtsa teenuse toime pidevust, sealjuures avarii võib mööduda enne, kui on võimalik riigihange välja kuulutada.

Ka ülalkirjeldatud juhuks reservkäitluskoht asub Tallinnast 20 km piires.

20.Samuti on kaebaja leidnud, et vastuvõtukohtade muutmise õigus( HD lisa 1 p 7 viimane lause ja HD lisa 2 p.7.3) on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja § 33 lg-ga 3. HD viidatud punktide kohaselt on hankijal õigus vahetada jäätmete vastuvõtukohta 20 km ulatuses Tallinna piirist, teatades sellest ette 14 kalendripäeva. Kaebuse väitel peab olema vastuvõtukoht vedaja valida, mitte aga hankija määrata. Kohus on esitanud eespool põhjendused, miks kohus kaebuse käsitlusega, mille kohaselt peab vedajal olema õigus valida, kuhu jäätmed viia, põhjendatuks ei pea. Hankija on põhjendatult selgitanud, et Nõmme veolepingu kehtivus on 5 aastat ning vastustaja peab juba HD koostamisel arvestama, et nimetatud perioodi jooksul võib ilmneda vajadus HD- s nimetatud käitluskohti muuta, näiteks seetõttu, et käitlusleping öeldakse üles, edukas pakkuja keeldub hankelepingu sõlmimisest või lõpetavad pooled selle kokkuleppel. Lisaks, nagu kohus on eespool märkinud, sõlmitakse käitlusleping neljaks aastaks, mistõttu veolepingu viiendal aastal , kui uute hankelepingute kohaselt ei ole tegemist käesoleval ajal HD lisa 1 p ja HD lisa

2 p nimetatud kohtadega, siis on hankijal vajadus käitluskohta muuta. Kuivõrd pakkumus peab sisaldama transporti kuni 20 km kaugusele Tallinnast ja kaugemasse käitluskohta transport vastavalt HD lisa 1 p 9 hüvitatakse, ei saa käitluskoha muutumine hankemenetluse kestel pakkuja õigusi rikkuda, sest talle on tagatud tasu nii käesoleval ajal nimetatud käitluskohtade

puhul kui ka uute käitluskohtade valikul, nii Tallinnale lähemal kui 20 km või ka kaugemal. Samas, kuivõrd kaebaja vaidlustatud HD punktides on ette nähtud võimalus muuta algseid käitluskohti, ei saa pidada õigusvastaseks ka algsete käitluskohtade määramist. Lisaks märgib kohus, et seadusandja ei ole keelanud jäätmekäitluskoha muutmist veolepingu kehtivuse jooksul ning ei ole ka JäätS ega RHS-s sätestatud, et jäätmekäitluskoha hankeleping peaks olema sõlmitud enne veolepingu sõlmimist või et jäätmekäitluskoha hankeleping peaks olema kehtiv kogu veoteenuse osutamise aja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et HD lisa 1 p 7 ja HD lisa 2 p 7.3 on õiguspärased.

21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik