1-14-9923/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-9923

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-9923 (14249000136) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses .K süüdistus KarS § 424 järgi I

Prokurör Liane Peets Süüdistatav I.K

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood , e-post: ; Eesti Vabariigi kodanik, XXX

põhiharidus, emakeel eesti keel, ei õpi, ei tööta, kriminaalkorras - karistamata, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Advokaat Kristjan Nõges RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.K KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.K 18 (kaheksateist)

kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.K katseajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.K lt aristusena ära mootorsõiduki juhtimise - lisak

õigus § I.K 3 (kolm) kuuks. Liiklusseaduse 127 tulenevalt on kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Sisse nõuda I.K lt - menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 266 (kakssada

eurot 25 senti;

kuus kuus) kümmend

2) kaitsetasu 9 kuus) eurot advokaat poolt osutatud

6 (üheksakümmend Kristjan Nõgese õigusabi eest.

KrMS § alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta 180 lg 3 jooksul

kohustades I.K tasuma alates 2014.a detsembrist igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 30,19 eurot kuus, viimase osamakse suurus 30,16 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 SEB (

PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK,

EE873300333499990003 DANSKE BANK), 99914700037056. märkides viitenumbriks

Maksegraafiku ja suunatakse te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus tuleb esitad ult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu a 15 päeva jooksul kirjalik

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et .K juhtis 13.11.2014 kella I 22:07

paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Esku külas sõiduautot Audi 100 registreerimisnumbriga

749APD, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,87 mg/l kohta.

Sellega pani .K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I

KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui

I.K ja täidab talle KarS § 75 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud

alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu ilmuda

; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kau saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, emaks kui 15 päevaks;

töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Ee Käitumiskontrolli sti territooriumi viibimiseks.

teos Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituse tamiseks määrata .K Tallinna I

kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel I - .K lt võtta ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3 kuuks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu

vastavalt keh

tivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra.

I.K ja tema kaitsja menetluskulude tasumise määramist osade kaupa üheks taotles id aastaks. Lisaks taotles kaitsja menetluskuludest selle osa riigi kanda jätmist, mis on seotud kaitsja sõitmisega enda büroo asukohast Jõgevale. Taotlust põhjendas kaitsja .K I majandusliku olukorraga ja sellega, et ei ole õigustatud sõidukulude sissenõudmine isikult, kui õigusabi osutamise

kohas puudub õigusbüroo, kelle teenuseid oleks võimalik kasutada ning sõiduga lisanduv kulu ei ole tingitud süüdistatava käitumisest. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3

sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada sõidukulu ja sõidule kulunud aja

eest arvestatava tasu võrra, kuna riigiõigusabi korras määratud kaitse puhul ei sõltu süüdistatava tahtest, kui kaugelt kohtumenetluse asukohast kaitsja määratakse. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane

tema sissetulekute suurust arvestades. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tema regulaarsed sissetulekud on väikesed – selleks on riigilt saadav peretoetus ja toimetulekutoetused. .K I

ülalpidamisel on kaks alaealist last. Ka vähendatud määras kogu sisse nõutava menetluskulu ühe maksena tasumine oleks .K le ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse I - olukorda ka temaga koos elavad alaealised. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine –

süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi

ühe aasta jooksul.

Kohtunik