1-14-8130/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-8130

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26.novembril 2014.a Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja,

G.E , IK: XXX; sünniaeg: 29.septembril 1993.a, kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; elukoht: XXXX;

varasemad karistused: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud; tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 349 järgi,

t u v a s t a s:

G.E süüdistatakse selles, et tema 28.märtsil 2014.a kella 01:36 ajal juhtis

Tartu linnas Ringtee tänaval sõiduautot VW Vento registreerimismärgiga XXXX omamata juhtimisõigust ja esitas teenistusülesandeid täitnud ja tema isikuandmeid kontrollinud Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinikule Roland Kruusile teise

isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o M.-E. L nimele välja antud Eesti

Vabariigi juhiloa nr ET895258, eesmärgiga vabaneda järgnevast väärteokaristusest mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust.

Sellega pani G.E toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

Prokurör taotles kohtult tunnistada G.E süüdi KarS § 349 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 288 eurot. Lähtudes KarS §-st 66 määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 üksteisele järgneval kuul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliste maksetena 15.kuupäevaks vähemalt 28,80 eurot, kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör

peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning tema suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi.

G.E-le esitatud süüdistus KarS § 349 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistaja R.K ütlustega (tl 1-2), mis tõendavad kuriteo toimepanemist G.E

poolt, kuriteokoosseisu tunnuseid, teo toimepanemise aega, kohta ja viisi;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 3), mis kinnitab kuriteo toimepanemist

G.E poolt, kuriteo toimepanemise aega ja kohta;

- asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 4-6), mis kinnitab kuriteokoosseisu tunnuseid;

- tunnistaja M.-E. L ütlustega (tl 7-8), mis kinnitavad kuriteo toimepanemist G.E

poolt;

- süüdistatava G.E ütlustega (tl 9-11), mis tõendavad tema poolt

toimepandud kuriteokoosseisu tunnuseid, teo toimepanemise aega, kohta ja viisi.

Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb G.E KarS § 349 järgi süüdi tunnistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistuse mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

G.E ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on tal kaks kehtivat karistust liiklusrikkumiste eest. Karistust raskendavad asjaolud tema suhtes KarS § 58

järgi puuduvad. Kuigi süüdistusakti kohaselt ei esine süüdistatava suhtes ka karistust kergendavaid asjaolusid, siis leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna tuleb KarS § 57 p 3 alusel siiski arvestada süüdistatava poolt ülekuulamisel avaldatud siirast kahetsust.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada G.E kergema karistusliigi, s.o rahalise karistusega on põhjendatud. Kuna süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis on teda ilmselt võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ka rahalise karistuse mõistmisega. Samuti ei tulene raskema karistusliigi valiku vajadus isiku süü suurusest.

Seega leiab kohus, et karistuse eesmärgid on ilmselt saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada G.E 90 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud, arvestades seejuures nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku süü suurust kui ka preventiivseid eesmärke.

Kuivõrd G.E suhtes on käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetlus

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 08.aprilli 2014.a määrusega lõpetatud ning talle on määratud kohustus sooritada 60 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 08.septembriks 2014.a, aga seejärel kohustuste mittetäitmise tõttu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19.septembri 2014.a määrusega

menetlust jälle uuendatud, siis tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka KrMS § 202 lg 6 sätestatuga.

KrMS § 202 lg 6 kohaselt arvestatakse kriminaalmenetluse uuendamisel karistuse mõistmisel

kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kuna Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu

maakonna talituse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt ei ole G.E sooritanud mitte ühtegi temale määratud üldkasuliku töö tundi, siis tulebki tema lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 90 päevamäära.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, kusjuures arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 3,20 eurot. Vastavalt KarS § 44 lõikele 3 arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kuna G.E suhtes alustati kriminaalasja 2014.a, siis tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda tema 2013.a tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest G.E keskmise päevasissetuleku kohta

2013.a nähtub, et nimetatud aastal oli isiku keskmise päevasissetuleku suuruseks pärast mahaarvamisi -3,12 eurot. Kuna süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus on väiksem kui

miinimumpäevamäär, siis tuleb talle rahalise karistuse mõistmisel arvestada päevamäära suurusena miinimumpäevamäära, s.o 3,20 eurot ning lugeda rahalise karistuse suuruseks 288 eurot.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et G.E suhtes on põhjendatud kohaldada KarS § 66 ja määrata rahalise karistuse tasumine talle ositi 10 kuu jooksul. Kuna süüdistatav on hetkel veel õpilane ning eelduslikult piirab õppetööga tegelemine mõneti ka tema sissetuleku teenimise võimalusi, siis on alust arvata, et rahalise karistuse korraga äratasumine seaks talle ilmselt ebamõistliku rahalise koormuse ning võiks talle käia ka üle jõu. Seetõttu on põhjendatud anda talle võimalus rahalise karistuse tasumiseks osade kaupa, arvestades seejuures

igakuiselt tasumisele kuuluva rahasumma mõistlikku ulatust. Kohus leiab, et süüdistusaktist

toodud igakuiselt tasumisele kuuluv rahalise karistuse summa on mõistlik, arvestades nii süüdistatava isikut kui ka karistuse täitmise eesmärke.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.E menetluskuludeks on sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot.

Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et G.E

puhul on tegemist õpilasega, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, eriti arvestades seda, et tasuda tuleb ka rahalist karistust. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa süüdistatava menetluskuludest riigi kanda. Samuti on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada G.E KarS § 349 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus üheksakümmend (90) päevamäära, s.o kakssada kaheksakümmend kaheksa (288) eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et G.E tuleb rahaline karistus tasuda ositi kümne (10) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates iga kuu 15.

kuupäevaks vähemalt kakskümmend kaheksa (28) eurot 80 senti kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.E-lt riigituludesse sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud G.E menetluskulud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates ühe (1) aasta jooksul.

Rahaline karistus ja menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Rahalise karistuse tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99914400011327 ja menetluskulude tasumisel 99914700030833.

Väljamõistetud summade tasumist tõendavatel dokumentidel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Rahalise

karistuse osas pööratakse kohtuotsus rahalise karistuse ositi tasumise tähtaegade

mittejärgimisel sundtäitmisel kogu tasumata rahalise karistuse ulatuses. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne (15) päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik Anneli Tanum