3-14-51788/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51788 Haldusasi

Menetlustoiming T.T.’ e (T.) kaebus Justiitsministri 15.07.2014 käskkirja nr 214- k punktide 1 ja 3 tühistamiseks ja justiitsministri kohustamiseks käskkirja punktis 2 nimetatud osas menetluse jätkamiseks.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine. Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.T., tema lepingulised esindajad vandeadvokaat Gerly Kask ja advokaat Sulev Tammemäe; vastustaja Justiitsministeerium, volitatud esindaja Gunnar Vaikmaa ning kaasatud kolmas isik kohtutäitur A.K.. RESOLUTSIOON 1.Jätta T.T.’ e kaebus läbi vaatamata. 2.Meneltuskulud jätta poolte endi kanda. 3.Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Justiitsministri 15.07.2014 käskkirjaga nr 214-k tagandati ametist Tallinna kohtutäitur ja Narva kohtutäituri asendaja T.T.. 15.08.2014 esitas T.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Justiitsministri 15.07.2014 käskkirja nr 214-k punktid 3, 7 osas, milles nähti ette, et ametist tagandatav Narva kohtutäituri asendaja T.T. kohustub andma menetluses olevad täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise, sealhulgas täitetoimikutega seotud elektroonilised dokumendid ja AS-is SEB asuva

2

ametialase arveldusarve üle asjaajamine üle ainult ühele kohtutäiturile A.K.ile, ning kohustada justiitsiministrit punktis 2 nimetatud osas jätkama menetlust kaalumaks ametist tagandatud Narva kohtutäituri asendaja T.T.’e menetluses olevate täiteasjade üleandmist lisaks A.K.ile täiendavalt ka teistele Ida-Virumaa kohtutäituritele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja: Kaebaja leiab, et tema kaebeõigust, s.o. subjektiivseid õigusi, on vaidlustatud käskkirjaga rikutud mitmest aspektist. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud seeläbi, et justiitsminister on pädevust ületades sekkunud ja asunud korraldama kaebaja ametitegevuse ülevõtmist. Ülevõtmise õigusvastasel korraldamisel justiitsministri poolt on puutumus kaebaja õigustega. Käesoleva asja erisus seisneb selles, et seaduses puudub regulatsioon ametist tagandatud kohtutäituri asjaajamise ülevõtmise kohta. Ka justiitsministeerium oma vastuses möönab seda, kuid leiab, et analoogi korras saab juhinduda sätetest, mis reguleerivad asjaajamise üleandmist ametist vabastamise ja ametivolituste peatamise korral. Kaebaja leiab, et ametist tagandamise ja vabastamise olukorrad ei ole võrreldavad. Ametist vabastamine toimub Kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 järgi kohtutäituri vaba tahte alusel ning seetõttu saab kohtutäitur enne vabastamist aegsasti korraldada oma ametitegevuse lõpetamisega seonduvaid asjaolusid. Seevastu tagandamine on kohtutäituri tahtest sõltumatu ning järelikult kohtutäituri jaoks ettenähtamatu sündmus, mis ei jäta kohtutäiturile võimalusi oma ametitegevuse sujuvaks lõpetamiseks, seda muuhulgas osas, mis puudutavad kohtutäituri büroo pidamisega seonduvaid kohustusi: ruumide üür, töötajate töötasud, maksukohustused jne. KTS § 15 regulatsioon kohustab asjad üle andma kohtutäiturit, mida kaebaja asjade üleandmisel ilmselgelt ei olnud. Kohtutäituri vabastamine toimub pärast asjade üleandmist, kaebaja vabastati aga enne. Justiitsminister on käesoleval juhul kaebajat kohustanud asjaajamise üle andma teisele ametis olevale kohtutäiturile, mida kehtiv seadus aga ei võimalda. Kaebaja oli ametis Tallinna kohtutäiturina ja Narva kohtutäituri asendajana. Ametist tagandamisega vabanes kaebaja arvelt kohtutäituri ametikoht Tallinnas ja kohtutäituri asendaja koht Narvas. KTS § 3 kohaselt kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister. KTS § 19 lg 2 sätestab, et kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale. Kuivõrd kohtutäituri tagandamise korral jääb tema ametikoht täitmata ja kui ei vähendata konkreetses tööpiirkonnas ette nähtud kohtutäiturite arvu, tähendab see, et tagandatud kohtutäituri ametikoht saab jääda täitmata vaid ajutiselt. Ilma konkursita on tegemist ajutiselt täitmata ametikohaga. KTS § 25 lg 5 sätestab, et kui kohtutäituri ametikoht on ajutiselt täitmata, võib ametikogu määrata sellele kohale asendaja. Justiitsministeeriumi nõudmisel määrab ametikogu täitmata ametikohale asendaja. Järelikult tuleb ajutiselt täitamata ametikoht täita asendajaga, kelle määramine on ametikogu pädevuses. Asjaajamise üleandmine on seega mõeldav vaid asendajale või konkursi korras nimetatavale kohtutäiturile. Kuivõrd käesolevas asjas kohaldub KTS § 25 lg 5, siis ei ole õige ka vastustaja arusaam, et analoogia korras tuleb kohaldada ametist vabastamise regulatsiooni. Analoogiat ei saa kohaldada, kui olukorra reguleerimiseks on asjakohane norm ette nähtud. Kaebaja lisab veel, et üks kohtutäitur ei saa samaaegselt täita kahe kohtutäituri ametikohta. Kuid just selline olukord tuleneb justiitsministri vaidlustatud käskkirjast, kuna käskkirjas nimetatud täituritel tuleb lisaks enda ametikoha täitmisele asuda lisaks teise tagandatud kohtutäituri asemele. Ametist tagandamine ei anna justiitsministrile õigust liita tagandatud kohtutäituri ametitegevust teiste kohtutäituri ametitegevusega. Kaebaja olukorda halvendab see, et kohtutäituri vabastamise regulatsiooni järgi on nähtud ette ka asjaajamise üleandmine, kuid täielikult on reguleerimata muud küsimused, mis ametitegevuse

3

lõpetamisega paratamatult kaasnevad – seda eelkõige ametitegevuse kulude poolelt. Kaebajal on õigus saada tehtud töö eest tasu. Vastustaja on korraldanud kaebaja ametitegevuse üleandmise käesoleval juhul õigusvastaselt, mis riivab kaebaja põhiõigusi saada ettenähtud tasu. Kaebaja huviks on see, et ametitegevuse lõppemisega seotud võlgnevused saaksid samaväärselt tasutud ametitegevusega loodud tuluallikatest ja koos ametitegevuse ülevõtmisega. Sellist tagatist tänane regulatsioon ette ei näe, sest tagandatud kohtutäituri võimalused oma ametitegevusega tekkinud võlgu tasuda on seatud sõltuvusse täiteasju ülevõtva kohtutäituri tahtest. Kohtutäiturimäärustiku (KTM) § 31 lg 4 kohaselt tulu, mida lahkuv kohtutäitur oleks saanud enda poolt koostatud täitekulu väljamõistmise otsuste alusel, hüvitatakse täiteasju üle võtva kohtutäituri poolt vastavalt kokkuleppele lahkuva kohtutäituriga. Seega seadus ei ütle, et lahkuv kohtutäitur saab samaväärse hüvitise võrreldes täitekulude väljamõistmise otsustele, seadus ütleb hoopis, et lahkuv kohtutäitur saab hüvitise vastavalt sellele, mida asju ülevõttev kohtutäitur on nõus kokkuleppe alusel maksma. Samas ei sätesta ükski seadus minimaalseidki nõudeid kohtutäiturite vahelise kokkulepe kohta, et kaitsta lahkuva ja ka ametist tagandatud kohtutäituri majanduslikku huve ja omandit. On inimlikult mõistetav, et keegi ei taha oma tuluallikast loobuda, mis aga teiselt poolt tähendab, et lahkuva kohtutäituri omandipõhiõigus saab oluliselt kahjustatud, kui asju ülevõttev kohtutäitur kas ei suuda või ei soovi maksta lahkuvale kohtutäiturile hüvitist, mis kataks ära lahkuva kohtutäituri ametitegevusega tekkinud võlgnevused. Seetõttu ei nõustu kaebaja Justiitsministeeriumi seisukohaga, et see, kas justiitsminister määrab asju üle võtma ühe või mitu kohtutäiturit, ei mõjuta mingit moodi lahkuva kohtutäituri huve. Lahkuva kohtutäituri huvide tagatus on tänase regulatsiooni alusel sõltuvuses ainult asju ülevõtvast kohtutäiturist, sh asju ülevõtvate kohtutäiturite arvust. Kaebaja leiab eelneva põhjal, et tal on olemas kaebeõigus. Kaebeõigust tuleb jaatada ka seetõttu, et ametist tagandamise korral on ametitegevuse ülevõtmise regulatsioon puudulik. Vastustaja on asunud päevust ületades korraldama ametitegevuse ülevõtmist ja olemasolev ülevõtmise korraldus on vastuolus KTS-ga.

Vastustaja: Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus. Nimelt KTS § 15 lg 1 kohaselt ametist lahkuva või surnud kohtutäituri poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialane arvelduskonto, lähevad üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile. Seega tuleb kaebajal ametist lahkumise/tagandamise korral anda asjaajamine ja dokumendid teisele kohtutäiturile üle. Selles osas puudub valikuvõimalus teistsuguseks käitumiseks. Olukorras, kus asjaajamine tuleb üle anda, on justiitsministrile antud õigus kohustada kedagi kohtutäituritest seda vastu võtma. Viimast minister tegi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus sekkuda ministri otsustuspädevusse, kuna kellele iganes kohtutäituritest asjaajamise üle võtmist kohustuseks ei tehta, ei muutu sellest kaebaja jaoks olukord – asjad tuleb ikka üle anda. Kehtiv õigus ei kohusta ministrit küsima selleks kaebaja arvamust, veelgi vähem ei saaks see olla siduv. Samuti ei kohusta kehtiv õigus ministrit määrama kahte või enamat kohtutäiturit asjaajamist üle võtma, mida oleks sisuliselt äärmiselt keerukas ellu viia. Näiteks kuidas anda mitmele kohtutäiturile juurdepääs arvelduskontole, või kuidas ja mille alusel täiteasjad kohtutäiturite vahel jagada, et viimane omakorda ei tooks kaasa suurt hulka vaidlusi. Kaebeõiguse jaatamine on ka seetõttu äärmiselt küsitav, et asjade üleandmise näol on tegemist äärmiselt kiireloomulise küsimusega (elatisnõuded, hagi tagamise asjad, esialgse õiguskaitse asjad, summade ülekandmine ja tagasikandmine, arestide tühistamine jne), mistõttu näiteks kaebaja pahatahtlik tegevus (nt isiklik ebasümpaatia ülevõtva kohtutäituri suhtes) võiks üle antavates täiteasjades pöördumatut kahju tekitada. Kaebajal on õigus vaidlustada üksnes enda tagandamist, mida ta aga teinud pole. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – saada suuremas summas hüvitist. Kaebaja põhiväide on, et asjaajamise suuremale hulgale kohtutäituritele üle andmisega paraneks tema positsioon/väljavaade saada enam kuluhüvitist, kui A.K. talle väidetavalt pakub. Esiteks on kaebaja

4

väide täiesti oletuslik. Täielikult on tõendamata A.K.i osas väidetu. Teiseks tuleb märkida, et mitte miski ei garanteeriks kaebajale, et mõni teine või teised kohtutäiturid nõustuksid kaebajale pakkuma paremat kokkulepet. Samuti ei saa välistada, et mõni teine kohtutäitur pakuks kaebajale väiksemat hüvitist või keelduks sellest sootuks peale kaebaja asjaajamisega tutvumist. Seega, ka kaebuse rahuldamise korral ei ole kaebajale tagatud suurem kuluhüvitis ning kaebuse eesmärgi saavutamine pole objektiivselt ettenähtav. Arvestades esitatud asjaolusid ja vaidlustatud käskkirja eesmärke kogumis, oleks ministri kohustamine menetluse jätkamiseks ainetu. Poleks eluliselt mõeldav, et minister kohustaks asjaajamist üle võtma veel kellegi teise sama piirkonna kohtutäituri. Eelneva põhjal vastustaja leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kolmas isik: Kohtutäitur A.K. ei toeta T.T.’e kaebust. T.T.’el ei ole õigust sekkuda Justiitsministri otsustuspädevusse. KTS § 15 lg 1 kohaselt ametist lahkuva või surnud kohtutäituri poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialane arvelduskonto, lähevad üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile. Justiitsminister otsustab, kellele täituritest toimikud üle anda lähtuvalt avalikest huvidest ning ei pea lahkuva kohtutäituri arvamust küsima ega arvesse võtma. Vastutus ülevõtva kohtutäituri valimisel lasub Justiitsministril ning kõrvaliste isikute arvamus ei saa mõjutada tema otsustusprotsessi. Kolmas isik leiab, et justiitsministri käskkirja punkti 2 muutmine koormab ebamõistlikult kohtutäiturit A.K.i´i ning tekitab temale materiaalse kahju. Kohtutäituri ametialase arveldusarve üleandmine mitmele kohtutäiturile ei ole tehniliselt võimalik. Täitetoimikute vastuvõtmine oli kohtutäituri A.K.´i jaoks väga kulukas ning kokku moodustavad kulud üle 7000 euro. Juhul, kui toimikud tuleb teisele täiturile üle anda lisatakse töötajate koondamisega seotud kulud ning keegi ei hüvita ülevõtvale kohtutäiturile juba tehtud kulutusi. Kolmas isik leiab, et kohtutäituri ametialase arveldusarve kasutamine mitme kohtutäituri poolt ei ole tehniliselt võimalik. Ühe konto kasutamine mitme kohtutäituri poolt tekitab kaose. Kõikidel kasutajatel peab sellisel juhul olema konto kasutamisõigus. Arvelduskonto internetipangas võib avada samaaegselt ainult ühes arvutis. Igakuuliselt tehakse arveldusarve vahendusel tuhandeid operatsioone. Ühe võlgniku suhtes alustatud täiteasjad võivad sellisel juhul sattuda erinevate kohtutäiturite menetlusse ning ei ole selge, kes täituritest raha sissenõudjatele üle kannab. Ei ole võimalik teha konto inventuuri ning ülevaatust kontol olevate vahendite üle. Samuti ei ole võimalik reguleerida vastutuse küsimust. T.T.’ele oli pakutud tema täitekulude viivitamatut hüvitamist kohe peale täitekulude võlgnikelt sissenõudmist, lisaks ka täitemenetluse alustamise tasu hüvitamist. T.T. keeldus läbirääkimiste jätkamisest. Vaatamata kokkuleppe puudumisele kinnitab kohtutäitur A.K., et hüvitab T.T.’ele sissenõutud täitekulud ja täitemenetluse alustamise tasu täies ulatuses. Sissenõutud summad kantakse viivitamatult T.T.’ e arvelduskontole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 151 lg 2 p 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS 121 lg 2 p 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 44 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

5

Kaebaja on vaidlustanud justiitsministri 15.07.2014 käskkirja nr 214-k, millega tagandati Tallinna kohtutäitur ja Narva kohtutäituri asendaja T.T. ametist. Kaebaja soovib käskkirja osalist tühistamist, s.o punktide 3 ja 7 osas, millega nähti ette, et ametist tagandatav Narva kohtutäituri asendaja T.T. kohustub andma menetluses olevad täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise, sealhulgas täitetoimikutega seotud elektroonilised dokumendid ja AS-is SEB asuva enda ametialase arveldusarve ja endise Narva kohtutäituri V. Š. ametialase arveldusarve üle ainult kohtutäitur A.K.´le. Samuti taotleb kaebaja vaidlustatud käskkirja punkti 2 osas kohustada Justiitsministeeriumit jätkama menetlust kaalumaks ametist tagandatud Narva kohtutäituri asendaja T.T.’ e menetluses olevate täiteasjade üleandmist lisaks A.K.´le täiendavalt ka teistele Ida-Virumaa kohtutäituritele. Kaebaja ei ole vaidlustanud enda tagandamist Tallinna kohtutäituri ja Narva kohtutäituri asendaja ametikohalt.

Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb kaebeõiguse puhul kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Kaebeõiguse olemasoluks peab isikul olema isiklik puutumus vastava haldusaktiga, mis väljendub tema õiguste riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kolmandaks peab kaebus olema selle õiguse kaitseks sobiv, s.t kaebus peab aitama kaasa õiguse kaitsmisele. Kaebust ei saa esitada olukorras, kus sellega väidetavalt rikutud õigust kuidagi kaitsta ei saa. Adressaaditeooria järgi on koormava haldusakti adressaadil kaebeõigus selle haldusakti vaidlustamiseks.

Käesoleval juhul on vaidlustatud koormavat haldusakti, millega Tallinna kohtutäitur ja Narva kohtutäituri asendaja T.T. tagandati ametist. Seega on kaebajal kaebeõigus vaidlustada enda ametist tagandamist, mida aga kaebaja ei ole soovinud teha. Vaidlustatud käskkiri on kaebaja suhtes koormav üksnes osas, millega ta tagandati Tallinna kohtutäituri ja Narva kohtutäituri asendaja ametikohalt. Kuna kaebaja ei ole enda tagandamist vaidlustanud ning ülejäänud käskkiri ei puuduta kaebaja õigusi, siis puudub käesoleval juhul kaebajal kaebeõigus.

Kaebaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud seeläbi, et justiitsminister on pädevust ületades sekkunud ja asunud korraldama kaebaja ametitegevuse ülevõtmist. Kohus märgib, et kaebaja õigusi ei puuduta asjaolu, kuidas korraldatakse kaebaja ametitegevuse ülevõtmist ning kellele antakse üle kaebaja menetluses olnud asjaajamine. Justiitsminister ei ole sekkunud kaebaja asjaajamisse, vaid on korraldanud kaebaja asjaajamise ülevõtmist seoses tema tagandamisega. Kaebaja tagandati ametist ning kaebaja menetluses olnud täiteasjade asjaajamine peab jätkuma, millest tulenevalt täitetoimikud koos asjaajamisega peab üle andma teisele ametis olevale kohtutäiturile. Selles, kellele tagandatud kohtutäituri asjaajamine üle antakse, ei ole tagandataval kohtutäituril otsustusõigust ning sellega ei rikuta ka tema subjektiivseid õigusi. Seega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et kaebaja peab enda menetluses olnud täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise üle andma määratud kohtutäiturile.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on korraldanud kaebaja ametitegevuse üleandmise käesoleval juhul õigusvastaselt, mis riivab kaebaja põhiõigusi saada ettenähtud tasu. Kaebajal on õigus saada tasu ulatuses, milles lahkuv kohtutäitur ja asjaajamist ülevõttev kohtutäitur on kokku leppinud. Kuna kaebaja ei ole enda ametist tagandamist vaidlustanud ning on seetõttu sellega ka nõustunud, siis peab kaebaja leppima ka tagandamisega kaasnevate tagajärgedega. Üheks ametist tagandamise tagajärjeks on ametist lahkumine ja sellega kaasnevalt ka sissenõudmisele kuuluva summa hüvitamine lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel. Kolmanda isiku A.K.´i väitel T.T.’ele oli pakutud tema täitekulude viivitamatut hüvitamist kohe peale täitekulude võlgnikelt sissenõudmist,

6

lisaks ka täitemenetluse alustamise tasu hüvitamist, kuid T.T. keeldus läbirääkimiste jätkamisest. Asjaajamist üle võttev kohtutäitur A.K. kinnitab oma kirjalikus vastuses kaebusele, et vaatamata kokkuleppe puudumisele hüvitab ta T.T.’ele sissenõutud täitekulud ja täitemenetluse alustamise tasu täies ulatuses ning sissenõutud summad kantakse viivitamatult T. T.’ e arvelduskontole.

Kohus kokkuvõtvalt märgib, et kaebaja õigusi ei riiva ega puuduta asjaolu, kellele lahkuv kohtutäitur peab oma asjaajamise üle andma. Asjaolu, millisele ning mitmele kohtutäiturile kaebaja enda menetluses olnud asjaajamise üle annab, ei mõjuta kuidagi kaebaja õigusi, kuna kaebaja on tagandamise korral nii või teisiti kohustatud andma üle enda menetluses olnud täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise teisele, ametis olevale, kohtutäiturile.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ning seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata ning seega HKMS § 108 lg 4 kohaselt peab menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik