1-14-7800/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2014, Tartu

Kriminaalasja number 1-14-7800 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 13. novembri 2014 otsus Kajar Puhmi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi,

kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja

Kajar Puhm,

ik: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Tartu, Turu 56; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX; kriminaalkorras varasemalt karistatud viiel korral

Resolutsioon

1. Jätta Kajar Puhmi apellatsioon läbi vaatamata ning tagastada see apellandile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 13. novembri 2014 otsusega tunnistati K. Puhm kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (17.04.2014 kella 16.00 ja 17.45 vahel ning 17.04.2014 kella 19.20 ja 21.20 vahel toime pandud kuriteoepisoodid) ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Kajar Puhmile Tartu Maakohtu 19.03.2014

otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8506 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumi eest mõisteti Kajar Puhmile karistuseks 8 kuud vangistust.

Järgnevalt tunnistati Kajar Puhm süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (29.11.2013 kella 03.59 ajal toime pandud kuriteoepisood) ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

2 KarS § 65 lg 1 ja KrS § 64 lg 1 alusel loeti seejärel kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja

mõisteti Kajar Puhmile kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks 8 kuud vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.11.2014.

2. Maakohtu otsuse peale esitas K. Puhm apellatsiooni, milles ta väljendab mittenõusolekut kohtu poolt kinnitatud kokkuleppega. Nii leiab K. Puhm, et talle on mõistetud liiga karm karistus. Samuti on arusaamatu, miks on karistusaja algust hakatud arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kui vahi all viibib ta tegelikkuses juba 2014 aprillist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et puudub alus K. Puhmi poolt esitatud apellatsiooni menetlemiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohtukolleegium selgitab, et kuivõrd käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, seab see konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja

arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9; vt ka RKKKm 3-1-1-70-12, p 10).

4. Kriminaalkolleegium nendib, et kuna ühelegi eelnevalt seaduses sätestatud asjaolule apellatsioonis ei viidata, puudub juba sel põhjusel alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. Pigem on aru saada, et käesoleval ajahetkel ei ole K. Puhm sõlmitud kokkuleppega enam nõus ning soovib sellest taganeda, mis ei ole menetluslikult aga võimalik. Tulenevalt KrMS § 247 lg-test 2 ja 3 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt nii KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja kui ka sama paragrahvi lg-st 4, mis ei nimeta apellatsioonialusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt RKKKo 3-1- 1-81-11, p 27).

5. Jättes apellatsiooni eelnevast johtuvalt küll läbi vaatamata, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada, et praegusel juhul ei ole eksitud K. Puhmile mõistetud karistuse algusaja määratlemisel, kuivõrd käsitletavas kriminaalasjas ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud. Ka see argument tuleb seetõttu jätta edasise tähelepanuta.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 1, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium K. Puhmi apellatsiooni läbi vaatamata ning tagastab selle apellandile.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus