1-14-5476/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-5476 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. novembri

2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.G, määruskaebus RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 10. novembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu I.G määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 15.09.2014 otsusega mõisteti I.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 10 kuu 21 päeva pikkuse vangistusega. Karistusaja algus 21.11.2013 ja lõpp 11.10.2015.

2. Viru Maakohtu 10.11.2014 määrusega jäeti I.G vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus võttis arvesse, et isikut on kriminaalkorras karistatud kümme korda

ning ta kannab kuuendat reaalset vanglakaristust. Isik on karistuse kandmisest

vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal on ta toime pannud uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab isik vangistust grupi poolt toimepandud varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toimunud

sissetungimisega. Väärteokorras on isikut karistatud 17-l korral. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kuritegude dünaamika muutunud, sest tegemist on

jätkuvalt varavastaste süütegudega, eesmärgiga saada materiaalset kasu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine.

2.2. Maakohus leidis, kuna isik on neljal korral olnud katseajal (kahel korral tingimisi vangistus ja kahel korral üldkasulik töö), kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta

seadusekuulekamaks (isik on pannud katseajal toime uue kuriteo), ei ole isikule määratud varasemad karistused ja kriminaalhooldused täitnud süüdimõistetu puhul

sanktsioonide eesmärki. Maakohus viitas süüdimõistvale kohtuotsusele, mille kohaselt on isik järjepidevalt toime pannud erinevaid varavastaseid kuritegusid oma

narkosõltuvuse leevendamiseks – isik on toime pannud vargused, pantinud

varastatud asjad ja seejärel hankinud narkootikume. Narkootikumide

tarvitamise/omamise eest on isikut väärteokorras karistatud seitsmel korral.

Maakohtu jaoks ei olnud eeltoodule tuginedes usutav, et isik hakkas vabaduses seadusekuulekalt elama.

2.3. Maakohus võttis arvesse ka Viru Vangla iseloomustuses toodut, mille kohaselt on isik alates käeoleva aasta juunist hakanud osalema majandustöödel ning alates

septembrist

sotsiaalsete

oskuste

treeningu

programmis.

Kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et

kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine ning seda tuleb seetõttu käsitleda positiivse asjaoluna.

2.4. Ennetähtaegse vabanemise korral puuduvad isikul kindel elu- ning töökoht. I.G

on

andnud

nõusoleku

ravile

asumiseks

Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Maakohus, võttes arvesse I.G poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani varguse toime sissetungimisega), korduvaid karistusi (isikut on kümnel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise

eest), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus leidis, et kümnel korral karistatud isiku puhul, kes on neljal korral olnud katseajal, kuid pannud katseajal toime uue kuriteo, ei ole kohtul

alust arvata, et isik hakkaks vabaduses elama uut, seadusekuulekat elu. Vangla materjalidest nähtub, et isik on varasemalt pannud järjepidevalt varguseid toime oma

narkosõltuvuse rahuldamiseks. Maakohtu hinnangul oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on ka katseajal toime pannud uue kuriteo, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu alustama. 2.5. Kuigi isik väidab, et on valmis asuma sõltuvusravile, ei ole see maakohtu jaoks veenev argument, sest isiku varasem käitumine näitab tema tahtejõuetust. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo, millele otseselt viitab isikul diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Samuti

leidis maakohus, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja puuduvad

toetavad lähedased, mis on kõik olulise tähtsusega isiku tingimisi vangistusest

vabastamisel. Maakohus leidis, et antud asjaolude esinemisel oleks isiku taasühiskonnastumine oluliselt raskendatud kui mitte võimatu. 3. Viru Maakohtu 10.11.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I.G

, kes palub tühistada Viru Maakohtu 10.11.2014 määruse ja vabastada I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus ebaõiglane, koostatud läbimõtlemata ning kiirustades. Eeltoodule tuginedes leidis kinnipeetav, et kohus ei võtnud aega arutamiseks ja mõtlemiseks. 2 2

Kaebuse esitaja märgib, et ta on valmis pöörduma Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskusesse, mis on omakorda hea märk sellest, et ta on asunud õiguskuulekat elu elama. Vanglas olles on I.G käitunud õiguskuulekalt

ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Samuti on ta osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides. I.G selgituse kohaselt on eeltoodu märgiks, et ta on ennast korralikult ülevalpidanud ning valmis vabaduses seadusekuulekalt elama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I.G määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I.G ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I.G enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja varasemale elukäigule, on põhjendatud. 6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I.G osaleb majandustöödel ja

sotsiaalsete oskuste treeningu programmis ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. 6.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et vabastamist mittetoetavaid asjaolud (varasem karistatus, kuriteo toimepanemine katseajal, olles varasemalt neli korda kriminaalhooldusele allutatud)

kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine).

6.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab samuti, et ei esine piisavalt

asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks I.G vabaduses käituda

õiguskuulekalt. Ka I.G väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, soovib minna

Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse, ei ole kohut veenvad. I.G on varasemalt

kriminaalkorras karistatud 10 korda ning reaalset vangistust kannab I.G mitmendat korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristus ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine I.G eemale hoidnud uute kuritegude

toimepanemisest. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul rõhutada ka asjaolu, et I.G on varasemalt kriminaalhooldusele määratud neljal korral, kuid ikkagi pani ta toime uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetava vabastamist iseloomustavaid positiivseid omadusi, vaid omistanud liiga suure tähtsuse tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus juhib tähelepanu

sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras 10 korral karistatud ning kes on rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse tingimusi ja pannud katseajal toime uue kuriteo, ei ole võimalik hinnata ilma varasemat elukäiku arvestamata. Veelgi enam, kui isik on uue kuriteo toime pannud katseajal, iseloomustab see oluliselt ka kinnipeetava isikut.

7. Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka Viru Vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele, millest nähtuvalt on I.G poolt üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 73%. Seega on olemas oht, et

kinnipeetav paneb toime uusi kuritegusid. Oht seisneb eelkõige narkootikumide tarvitamises ning varavastaste kuritegude toimepanemises.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus

isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse 3 3

tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. I.G puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust,

et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus I.G kuritegude toimepanemise

riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et I.G ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui

süstemaatiliselt varavastaste süütegude toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

9. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu I.G määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Paavo Randma 4 4