3-14-51219/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51219 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Advokatuuri aukohtu 29.05.2014. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a ja 12.09.2014. a määrused Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON 1. Jätta J. Reinomäe 31.08.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrus muutmata. 2. Jätta J. Reinomäe 28.09.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Reinomägi esitas 17.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 07.05.2014. a ja 09.06.2014. a määruste ning Advokatuuri aukohtu 29.05.2014. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist.

2. Tartu Halduskohus 04.07.2014. a määrusega tagastas kaebuse Viru Maakohtu 07.05.2014. a ja 09.06.2014. a määruste õigusvastasuse tuvastamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, jättis käiguta kaebuse Advokatuuri aukohtu 29.05.2014. a otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

3. Kaebaja esitas 20.07.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 04.07.2014. a määruse tühistada kaebuse tagastamise osas ning teha määruse, mis garanteeriks tema poolt esitatud kaebuse läbivaatamise. Samuti esitas kaebaja taotluse enda riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel ning selgitas, miks on Advokatuuri aukohtu

2 otsuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks kriminaalasja nr 1-14-5226 menetluses.

4. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks ning kaebuse täpsustamiseks tähtaja 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Halduskohus märkis, et kuna menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, pole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud ning kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääb rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb täiendavalt selgitada, miks on Advokatuuri aukohtu otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ning selgitada, millist edaspidist kasu peaks kaebaja vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamisest saama, kui eelpool nimetatud toimingud halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistataks.

5. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega jättis käiguta kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.07.2014. a määruse peale ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest. Halduskohus märkis, et riigilõivuseaduse § 57¹ lg 6 kohaselt tasutakse kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

6. Kaebaja esitas 31.08.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrusele, millega jäeti rahuldamata tema menetlusabi taotlus. Kaebaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel pole menetlusabi andmine lubatud. Kaebaja märkis, et vastupidiselt halduskohtu määrusele on Riigikohtu halduskolleegium 31.07.2014. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-3-190-14 leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole keelatud temale menetlusabi anda ning ta vabastati 25 euro suuruse kautsjoni tasumisest. Kaebaja leidis, et halduskohtu määrus diskrimineerib teda otsitud alustel ning taotleb 21.08.2014. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldataks tema menetlusabi taotlus. Lisaks taotles kaebaja enda riigilõivust vabastamist määruskaebuse esitamisel.

7. Tartu Halduskohus 05.09.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrusele ning jättis selle rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus 12.09.2014. a määrusega jättis rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Halduskohtu 04.07.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, jättis määruskaebuse käiguta ning andis riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus leidis, et kuna määruskaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, ei ole kaebajale vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 võimalik menetlusabi anda.

9. Kaebaja esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja väitis, et 12.09.2014. a määrus on kuriteotunnustega. Kaebaja tõi põhjenduseks, et halduskohus on 21.08.2014 teinud kaks määrust ja seda selleks, et rikkuda tema õigusi. Kaebaja hinnangul jääb arusaamatuks, millise menetlusabi taotluse jättis Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega rahuldamata. Kaebaja palus tühistada Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määruse ning edastada tema määruskaebus, millelt ei pea riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt tasuma riigilõivu, Tartu Ringkonnakohtule.

10. Tartu Halduskohus 01.10.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määrusele ning jättis selle rahuldamata.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus lahendab esmalt 31.08.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel 28.09.2014 esitatud määruskaebuse (II).

I

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse tühistamist. Halduskohus tegi nimetatud kuupäeval kaks määrust. Kuna ainult üks nendest on määruskaebusega vaidlustatav, tuleb määruskaebust mõista selliselt, et see on esitatud määruse peale, millega halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta (tl 23-24). Sellise tõlgenduse kasuks räägivad ka määruskaebuse põhjendused. Kaebaja on määruskaebuses viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 31.07.2014. a määrusele nr 3-7-1-3-190-14. Nimetatud määrusega vabastati kaebaja kautsjoni tasumisest määruskaebuse esitamisel ning jäeti tema määruskaebus menetlusse võtmata. Riigikohtu halduskolleegium on määruse põhjendustes nentinud, et määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel keelatud kaebajale menetlusabi anda ja majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta kautsjonit tasuda. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud määrus ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest see puudutab teist haldusasja. Lisaks ei selgu Riigikohtu määrusest, kas kaebaja vabastati kautsjoni tasumisest vaatamata sellele, et kautsjon ei ületanud kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, nagu kaebaja määruskaebuses väidab. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus märkis, et kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek oli 69 eurot 30 senti. Kuna riigilõiv summas 15 eurot ei ületanud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, jättis halduskohus menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on menetlusabi taotlust läbi vaadates arvutanud kaebaja kahekordse keskmise kuusissetuleku õigesti ning menetlusabi taotluse õigustatult rahuldamata jätnud.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse muutmata.

II

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

16. Kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määruse tühistamist. Nimetatud määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus enda riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 04.07.2014. a määruse peale. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

4 maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus märkis, et kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek oli 79 eurot 62 senti. Kuna riigilõiv summas 15 eurot ei ületanud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, jättis halduskohus menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on menetlusabi taotlust läbi vaadates arvutanud kaebaja kahekordse keskmise kuusissetuleku õigesti ning menetlusabi taotluse õigustatult rahuldamata jätnud.

17. Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määrus on kuriteo tunnustega. Kaebaja on põhjendusena viidanud Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrustele ning 05.09.2014. a määrusele. Sealhulgas on kaebaja märkinud, et jääb arusaamatuks, millise menetlusabi taotluse halduskohus 21.08.2014. a määrusega rahuldamata jättis ning leiab, et nimetatud määrused on tehtud tema õiguste rikkumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Halduskohus jättis 21.08.2014. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. Nimetatud taotluse esitas kaebaja 20.07.2014 (tl 18) ning see oli määruse tegemise ajal ainuke kaebaja poolt esitatud menetlusabi taotlus. Tartu Halduskohus tegi 21.08.2014 ka teise määruse, kuid see puudutas 04.07.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta jätmist ning ei olnud edasikaevatav. Seega jääb arusaamatuks, kuidas nimetatud määrused kaebaja õigusi rikuvad. Kaebaja väide Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määruse kuriteo tunnustele vastamise kohta on põhjendamata.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi