3-14-50490/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50490 Haldusasi Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ ühine kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitamise nõudes kummalegi kaebajale võrdsetes summades 44 738,15 eurot ning viivise nõudes kummalegi kaebajale võrdsetes summades 5637,30 eurot Menetlusosalised Kaebaja – Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ Vastustaja – Rae vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. mai 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50490 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae vald (tellija), Besqab Projekt & Kinnisvara OÜ, OÜ Wallenium Grupp ja Koger Kinnisvara OÜ (kaasfinantseerijad) ning AS Koger & Partnerid (peatöövõtja) sõlmisid 11.04.2006 ehitamise peatöövõtulepingu, mille objektiks oli detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate Raudkivi tee ja Raudkivi – Tartu mnt ristmiku, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine. Peatöövõtulepingu eesmärgiks oli täpsustada Rae valla poolt ehitusseaduse (EhS) §-s 13 nimetatud õiguste ja kohustuste delegeerimist kaasfinantseerijatele. Peatöövõtulepingu p 7.2 kohaselt finantseerivad kaasfinantseerijad töid proportsionaalselt vastavalt planeeringuga ette nähtud eluasemete arvule. Peatöövõtulepingu lisa kohaselt pidi OÜ Wallenium Grupp osalema Tartu mnt - Raudkivi tee ristmiku ehituses summaga 1 001 424 Eesti krooni (käibemaksuta). Peatöövõtulepingu punkti

3-14-50490 2(11) 6.2.4 kohaselt on Rae vald tellijana kohustatud punktis 2 nimetatud kohustuste kaasfinantseerimiseks enne naaberalade detailplaneeringute kehtestamist naaberalade arendajate lepingutesse (EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise leping) sisse kirjutama punktis 2 nimetatud kohustuste proportsionaalse finantseerimise. Lisaks oli Rae vald tellijana ülaltoodud sätte kohaselt kohustatud väljastama tulevastele naaberalade arendajatele detailplaneeringu lähteülesande või projekteerimistingimused vastava kohustusega kaasfinantseeringus osaleda ning Rae vald kui tellija kohustus mitte kehtestama naaberalade detailplaneeringuid ega väljastama ehituslubasid enne vastavate kaasfinantseerimise kohustuste täitmist. Peatöövõtulepingu punktis 6.2.5 oli täpsustatud, et punktides 2 ja 6.2.4 nimetatud kaasfinantseeritavad objektid ja naaberalad, kus maaomanikud (arendajad) peavad tulevikus kaasfinantseerimises osalema, on piiritletud skeemil lisa nr 2. Kaasfinantseerimine toimub elamumaa puhul eluasemete arvu järgi ja teiste sihtotstarvete puhul ehitusõiguse brutopinna järgi, arvestades, et ehitusõiguse 50 m² brutopinda võrdub ühe eluasemega. Sama sätestati peatöövõtulepingu lisaks olevas 08.02.2006 nõudpidamiste protokollis. Lisaks tulenes peatöövõtulepingu punktist 6.2.6, et punktide 6.2.4 ja 6.2.5 täitmiseks sõlmivad pooled naaberalade arendajatega kaasfinantseerimise lepingu ühe kuu jooksul pärast valla poolt naaberalade maaomanikega vastavate EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingute sõlmimist ja enne vastavate detailplaneeringute kehtestamist. Peatöövõtulepingu tähenduses olid naaberaladeks teiste hulgas ka Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuv Veesaare kinnisasi (katastritunnus 65301:001:0991) ning Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuv Lepassaare kinnisasi (katastritunnusega 65301:001:2200), mis kuulusid Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS-le ning mis on ühendatud üheks kinnisasjaks (Lepassaare). 2. OÜ Wallenium Grupp võõrandas 03.08.2006 Noorendiku Maja OÜ-le Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuva Noorendiku kinnistu (katastritunnusega 65301:001:0018) pindalaga 0,53 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 3. Rae Vallavalitsus kehtestas 09.10.2012 korraldusega nr 1016 Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu. 4. Noorendiku Maja OÜ (alates 02.12.2010 ärinimega SGA Teenused OÜ) ja Palladium Grupp OÜ sõlmisid 10.12.2010 nõude loovutamise lepingu, millega Noorendiku Maja OÜ loovutas AS Koger & Partnerid ja Rae valla vahel 11.04.2006 sõlmitud peatöövõtulepingust tuleneva nõude Rae valla vastu Palladium Grupp OÜ-le. 5. 08.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingute alusel loovutas Palladium Grupp OÜ nõude võrdsetes osades Arketite OÜ-le ja Hestmar & Partnerid OÜ-le. 6. Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ esitasid 12.02.2014 Rae Vallavalitsusele taotluse peatöövõtulepingu punktide 6.2.4–6.2.6 rikkumisest tuleneva kahju summas 54 957,24 eurot hüvitamiseks ja viiviste tasumiseks Arketite OÜ-le seisuga 10.02.2014 summas 3083,63 eurot ning Hestmar & Partnerid OÜ-le seisuga 10.02.2014 summas 3083,63 eurot, samuti Arketite OÜ-le ning Hestmar & Partnerid OÜ-le seadusjärgse viivise saamiseks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 113 ja 94 tasumata kahjusummadelt alates 11.02.2014 kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni. 7. Rae Vallavalitsus keeldus 17.03.2014 vastusega nr 15.2/13/401 Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ esitatud kahju hüvitamise taotlust rahuldamast. 8. Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ esitasid 11.04.2014 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Rae vallalt varalise kahju hüvitamise nõudes summas 44 738,15 eurot (kummalegi kaebajale 22 369,07 eurot) ning viivise nõudes 5637,30 eurot (kummalegi

3-14-50490 3(11) kaebajale 2818,65 eurot) ja lisaks VÕS §-dest 94 ja 113 lähtuvalt tasumata kahjusummadelt alates 12.04.2014 kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni. OÜ Wallenium Grupp nõustus peatöövõtulepingu sõlmima põhjusel, et soovis Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuva Noorendiku kinnisasja (0,53 ha) suhtes detailplaneeringut, kuid Rae vald ei olnud ilma lepingu sõlmimiseta nõus detailplaneeringut kehtestama. 03.08.2006 võõrandas OÜ Wallenium Grupp talle kuuluva kõnealuse Noorendiku kinnistu Noorendiku Maja OÜ-le. Sealjuures andis OÜ Wallenium Grupp Noorendiku Maja OÜ-le üle kõik 11.04.2006 sõlmitud peatöövõtulepingust tulenenud õigused ja kohustused. 24.11.2007 esitas AS Koger & Partnerid vastavalt peatöövõtulepingule Noorendiku Maja OÜ-le tasumiseks arve nr 27406 summas 1 258 695,38 Eesti krooni (käibemaksuta 1 066 691 Eesti krooni; 68 173,98 eurot). Noorendiku Maja OÜ tasus arve (15.01.2008 summas 900 000 Eesti krooni ja 04.03.2008 summas 358 695.38 Eesti krooni). Käesolevaks hetkeks on Noorendiku Maja OÜ poolt finantseeritud Tartu mnt – Raudkivi tee ristmik täielikult valmis ja avalikus kasutuses. 30.04.2007 esitasid Noorendiku Maja OÜ, Besqab Projekt & Kinnisvara OÜ ning Koger Kinnisvara OÜ Rae vallale kirjaliku märgukirja, milles palusid Rae vallal kaasata Selveri arenduse omanik (A-Selveri AS) peatöövõtulepingusse kaasfinantseerijana. 31.01.2008 toimus Rae Vallavalitsuses osapoolte esindajate koosolek, mille käigus puudus osapooltel lahkarvamus, et Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ala osas on tegemist kaasfinantseerimises osalemise kohustusega naaberalaga peatöövõtulepingu tähenduses. 24.01.2012 sõlmisid Rae vald ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS notariaalse kohustuste üleandmise lepingu, mis aga ei hõlmanud peatöövõtulepinguga rajatud Peetri küla avalikult kasutavate teede ja trasside kaasfinantseerimise kohustust. Ehkki peatöövõtulepingust tulenes Rae vallale otsene kohustus kaasata Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS kaasfinantseerimise kohustuse täitmisse, jättis Rae vald viidatud kohustuse täitmata. Kuna Rae vald on peatöövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, on Rae vald kohustatud hüvitama kahju, mis on sellise lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud. Kahju suuruseks on summa, mida Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ala maaomanikud oleksid pidanud tasuma (hüvitama) kaebajatele peatöövõtulepingu punktides 6.2.4–6.2.6 sätestatud põhimõtete kohaselt. Nimetatud nõude suurus selgus lõplikult siis, kui Rae vald 19.10.2012 kehtestas Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu, sest alates sellest hetkest oli ka lõplikult kindel nimetatud kinnistutele detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse brutopinna maht. Ehitamise peatöövõtulepingust tulenevad nõuded on edasi loovutatud enne, kui lõplikult selgus Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alusel kehtestatud ehitusõiguse maht. Nõude loovutamise ajal oli Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu menetlus staadiumis, mille alusel sai järeldada, et detailplaneeringu alusel määratavast ehitusõigusest tulenevalt on Rae vallal kohustus nimetatud kinnistute arendajaga sõlmitavas EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingus kokku leppida teise lepingupoolega kohustuses kaasfinantseerida Raudkivi tee ja Raudkivi – Tartu mnt ristmiku, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist ulatuses, mis on kuni 700 000 Eesti krooni (44 738,15 eurot). VÕS §-ga 165 sätestatakse, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletud. Noorendiku Maja OÜ (alates 02.12.2010 uus ärinimi SGA Teenused OÜ) ja Palladium Group OÜ vahelisse nõuete loovutamise lepingusse märgiti, et loovutaja kinnitab, et tal on nõue Rae valla vastu, mis tuleneb peatöövõtulepingust ning mille üheks kaasfinantseerijaks oli loovutaja, kellele pidi täiendava kaasfinantseerija lisandumise korral hüvitatama osa kaasfinantseeritud summast, kuid mitte

3-14-50490 4(11) rohkem kui 700 000 Eesti krooni. Kuigi lõppkokkuvõttes kujunes Rae valla kohustuseks hüvitada Noorendiku Maja OÜ-le peatöövõtulepingust tulenevalt 54 957,24 eurot, loovutati nõue kaebajatele edasi ulatuses kuni 700 000 Eesti krooni (44 738,15 eurot). Kaebajad paluvad Rae vallalt välja mõista ka tekkinud viivis. Viivise määraks loetakse VÕS §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 9. Tallinna Halduskohus tagastas 09.05.2014 määrusega Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ ühise kaebuse. Kumbki kaebaja Rae vallaga sõlmitud halduslepingu pooleks olnud ei ole. Peatöövõtulepingu üheks pooleks kaasfinantseerijana oli Wallenium Grupp OÜ (tl 17). Wallenium Grupp OÜ võõrandas 03.08.2006 talle kuulunud Noorendiku kinnistu Noorendiku Maja OÜ-le notariaalselt sõlmitud kinnistu müügi-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepinguga (tl 26–29). Viidatud kinnistu võõrandamislepingus ei käsitleta peatöövõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist, mistõttu ilmneb Noorendiku kinnistu võõrandamislepingust, et sellega ei antud Wallenium Grupp OÜ poolt Noorendiku Maja OÜ-le üle peatöövõtulepingu peatükist 9 tulenevat kahju hüvitamise nõude esitamise õigust. Vastupidist ei väideta ka kaebuses. Kaebuses viidatakse Wallenium Grupp OÜ poolt Noorendiku Maja OÜ-le peatöövõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste andmise alusena üksnes OÜ Wallenium poolt koostatud kinnituskirjale (tl 7). Kohtule esitatud Wallenium Grupp OÜ ühepoolselt allkirjastatud ilma daatumita kinnituskirjas (tl 33) märgitakse, et viidates 03.08.2006 Wallenium Grupp OÜ ja Noorendiku Maja OÜ vahel sõlmitud Noorendiku kinnistu notariaalsele müügi-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingule, kinnitab kirja koostaja, et nimetatud lepinguga on Wallenium Grupp OÜ Noorendiku Maja OÜ-le üle andnud kõik õigused, mis tulenevad 11.04.2006 Rae valla, Besqab Projekt & Kinnisvara, Wallenium Grupp OÜ, Koger Kinnisvara OÜ ja AS Koger & Partnerid vahel sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingust. Kinnituskirja koostamise faktist järeldub ja selle tekstist nähtub, et Noorendiku kinnistu võõrandamise notariaalse lepinguga Wallenium Grupp OÜ peatöövõtulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Noorendiku Maja OÜ-le üle ei andnud. Seda seisukohta kinnitab ka Raudkivi ristmiku ja Veesaare detailplaneeringu alase 31.01.2008 koosoleku protokoll (tl 43), millest nähtuvalt osales Raudkivi ristmiku ja Veesaare detailplaneeringu alasel koosolekul teiste hulgas Wallenium Invest OÜ esindaja Endrus Arge. Ehkki protokolli päisesse on Wallenium Grupp OÜ asemel koosolekul osalejana märgitud Wallenium Invest OÜ, pidi E. Arge koosolekul esindama Wallenium Grupp OÜ-d, kuivõrd äriühing Wallenium Invest OÜ ei ole haldusasja materjalidest nähtuvalt olnud peatöövõtulepingu pooleks. Noorendiku Maja OÜ koosolekul protokolli kohaselt ei osalenud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-07 leidnud, et otsustamaks, kas nõude loovutamine riigi vastu ühelt isikult teisele on võimalik, peab nõude loovutaja ja nõude omandaja vahel olema nõude loovutamise leping, kus loovutatakse ühelt isikult teisele kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Wallenium Grupp OÜ ei ole Noorendiku Maja OÜ-le kahju hüvitamise nõuet Rae valla vastu loovutanud. Seega ei saanud Noorendiku Maja OÜ loovutada vastavat nõuet ka Palladium Group OÜ-le, kes omakorda ei saanud vastavat nõuet loovutada kaebajatele. Eelkõige viidatu tõttu puudub kaebajatel kaebeõigus. Kui kahju hüvitamise nõue Rae valla vastu oleks ka järjestikku loovutatud, puuduks kaebajatel sellegipoolest kaebeõigus. Avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Haldusõigussuhtes tekkinud kahju hüvitamist reguleeritakse RVastS-ga. RVastS-s sätestatust nähtuvalt on riigivastutuse üheks olulisemaks põhimõtteks subjektiivse õiguse rikkumine, mistõttu on eelkõige põhjendatud avaliku võimu poolse tegevusega tekitatud kahju hüvitamine tegelikule

3-14-50490 5(11) kahju kannatanule, mitte kannatanult nõude omandanud kolmandatele isikutele. Kohtu seesugust seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-1463, Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-47, Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsus haldusasjas nr 3-04-318). RVastS § 7 lg-st 4 lähtuvalt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Sätted, millega nõude loovutamist reguleeritakse (VÕS 9. peatüki 1. jagu), ei vasta RVastS § 7 lg-s 4 viidatud kohaldatavale eraõiguse kahju hüvitamise sättele, kuivõrd VÕS 9. peatüki 1. jaos nõuete üleminekut reguleerivate sätete näol on tegemist võlanõudeid üldiselt reguleerivate sätetega. Eraõiguses nõuete loovutamist käsitlevad sätted ei kuulu eraõiguse kahju hüvitamise sätete hulka. Ka on eraõiguse sätete alusel üldises korras loovutatavad üksnes sellised kahju hüvitamise nõuded, mis tulenevad avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamisest eraõiguslikes suhetes (RVastS § 1 lg 3). Antud juhul on Harju Maakohtu jõustunud 07.05.2013 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 18.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-55515 tuvastatud, et kõne all oleva peatöövõtulepingu näol on tegemist halduslepinguga, millest tulenevate vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ning halduslepingust tuleneva kahju hüvitamist reguleeritakse RVastS sätetega. Seega ei ole analoogia kohaldamine tsiviilõigusega vastavas osas põhjendatud. Kõnealuse peatöövõtulepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõude loovutamine konkreetsel juhul aktsepteeritav ei oleks ega looks kaebajatele kaebeõigust, kuivõrd võimalust kahjunõudeid loovutada ja seeläbi nõude omandajal halduskohtumenetluses kahjunõude esitamiseks kaebeõiguse tekkimist HKMS-ga ja RVastS-ga ette ei nähta. Seega ei saa kaebajatel Rae vallalt kaebuses kirjeldatud põhjustel hüvitusnõude esitamiseks kaebeõigust olla ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ paluvad määruskaebuses halduskohtu 09.05.2014 määrus tühistada. Samuti taotlevad kaebajad tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HKMS ja RVastS regulatsioon osas, milles need ei näe ette õiguslikku alust avalikõiguslikus lepingulises suhtes tekkinud nõuete loovutamiseks ega pöörduda halduskohtusse oma õiguste kaitseks isikutel, kellele halduslepingutest tulenev kahjunõue on loovutatud. Ühtlasi palutakse jätta kohaldamata ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HKMS § 104 lg 5 p 2. Halduskohus on ekslikult leidnud, et kuivõrd OÜ Wallenium Grupp ei ole Noorendiku Maja OÜ-le loovutanud peatöövõtulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, siis puudub kaebajatel kaebeõigus. Määruskaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, miks kohus leiab, et peatöövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused tuli üle anda 03.08.2006 sõlmitud notariaalse lepingu alusel ning kuivõrd seda ei tehtud, siis ei ole peatöövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused Noorendiku Maja OÜ-le üle antud. Nimetatud asjaolu ei oma tähtsust. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et veel enne, kui pooled asusid täitma peatöövõtulepingust tulenevaid kohustusi, müüs Wallenium Grupp OÜ Noorendiku kinnistu Noorendiku Maja OÜ-le ning viimane asus peatöövõtulepingusse kaasfinantseerijana Wallenium Grupp OÜ asemele. OÜ Wallenium Grupp teavitas Rae valda 20.06.2006 kirjaga nr 28, et Noorendiku Maja OÜ võtab üle peatöövõtulepingust tulenevad kohustused. Asjaolu, et peatöövõtulepingu pooled nimetatud asjaolu aktsepteerisid, kinnitab fakt, et 21.06.2006

3-14-50490 6(11) sõlmitud peatöövõtulepingu lisas 4 on kaasfinantseerijaks märgitud Noorendiku Maja OÜ. Kuigi peatöövõtulepingu punkt 13.1 sätestab, et lepingut võib muuta ja täiendada üksnes lepingu poolte vahel kirjalikult sõlmitavas lepingu lisas, siis VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla selles, et kõik peatöövõtulepingu pooled, sh Rae vald, aktsepteerisid seda, et üheks peatöövõtulepingust tulenevaks kaasfinantseerijaks on Noorendiku Maja OÜ. Nimetatud asjaolu ei muuda ka fakt, et peatöövõtulepingu lisaks 2 olevas protokollis ja ka hiljem koostatud protokollis on märgitud osalejaks nõupidamisel Wallenium Invest OÜ. Wallenium Invest OÜ oli nii OÜ Wallenium Grupp osanik kui ka Noorendiku Maja OÜ osanik. Kuna viidatud protokollid on koostatud Rae valla poolt, siis on Wallenium Invest OÜ hilisemates dokumentides sinna märgitud ekslikult. Kaebajad möönavad, et õigusselguse huvides peaks riigivastutusnõuete loovutamine olema seaduse tasandil reguleeritud, kuid asjaolu, et seda tehtud ei ole, ei tähenda, et see oleks lubamatu. Riigikohus on 16.12.2010 lahendi nr 3-3-1-83-10 p-s 21 leidnud, et kuivõrd seaduses ei ole sätestatud keeldu võlaõigusliku viivise instituudi kohaldamiseks avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes, siis tuleb VÕS § 113 kohaldamise lubatavuse üle otsustamiseks selgitada, kas see oleks vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Kaebajate hinnangul tuleb nimetatud põhimõtet kohaldada ka praeguses asjas. Kuna seaduses ei ole sätestatud halduslepingust tuleneva kahjunõude loovutamise keeldu, siis tuleb jaatada kahju hüvitamise nõuete loovutamise võimalikkust, kui see ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Peatöövõtulepingust tuleneva kahjunõude loovutamine ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Peatöövõtuleping on oma olemuselt koostööleping ja ka töövõtuleping ning sellega ei antud üle avaliku võimu volitusi, mistõttu ei saa ka sel põhjusel olla nimetatud lepingust tulenevate nõuete loovutamine vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Peatöövõtulepingu alusel tekkis poolte vahel võlasuhe, mis oma sisult vastab nii halduslepingu kui eraõigusliku lepingu tunnustele. Lubatav ei saa olla olukord, et isikud, kes sõlmisid kohaliku omavalitsusega planeerimisõiguse valdkonnas koostöölepingud eraõiguslikus vormis, on eelistatumas olukorras kui isikud, kes sõlmisid sama sisuga koostöölepingu halduslepingu vormis. Kui võtta aluseks põhimõte, et halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks ning need õigused on üksnes isikul, kes sõlmis haldusorganiga halduslepingu, siis kaotaks EhS §-st 13 tulenevate halduslepingute sõlmimine igasuguse mõtte, sest sellisel juhul vabaneks kohalik omavalitsus alati koheselt endapoolsete lepingust tulenevate kohustuste täitmisest juhtumitel, kui kinnistu müüakse edasi või lepingu sõlminud isik lõpeb. Selline käsitlus ei ole koosõlas õigusriigi põhimõttega ega avaliku huviga. Seega EhS §13 alusel sõlmitavatest halduslepingutest tulenevad nõudeid peab saama edasi võõrandada ning selline võimalus ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Kui kohus jääb oma seisukoha juurde, et avalik-õiguslike nõuete loovutamine ilma vastava seadusliku aluseta ei ole lubatud, siis paluvad kaebajad tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks halduskohtumenetluse seadustiku ja riigivastutuse seaduse regulatsioon osas, milles need ei näe ette õiguslikku alust pöörduda halduskohtusse isikutel, kellele halduslepingutest tulenev kahjunõue on loovutatud. Praeguse juhtumi puhul muutus 2006. a sõlmitud peatöövõtulepingust tulenev kahjunõue Rae valla vastu sissenõutavaks alles 09.10.2012, mil Rae Vallavolikogu korraldusega nr 1016 kehtestati Peetri aleviku Veesaare ja Lepasaare kinnistute ning lähiala detailplaneering ilma, et Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS-le oleks pandud kohustust finantseerida Raudkivi tee ja Raudkivi - Tartu maantee ristmiku ehitamist, kuigi nimetatud detailplaneeringu lahenduse kohaselt on ette nähtud sissesõit Veesaare ja Lepasaare rajatavasse maapealsesse parklasse mh Raudkivi teelt. Seega tekkis Rae vallal kahju

3-14-50490 7(11) hüvitamise kohustus alles enam kui 6 aasta möödudes pärast peatöövõtulepingu sõlmimist. Olukord, kus isikul sellisel juhul puudub võimalus oma nõudeid loovutada ja nõude omandanud isikul seda kohtu kaudu hiljem välja nõuda, riivab nõude omandanud isiku PS §-dest 13-15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele ja §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele. Lisaks on põhiseadusega vastuolus ka HKMS § 104 lg 5 p 2 osas, millega välistatakse riigilõivu tagastamise võimalus juhul, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebajate hinnangul riivab vaidlusalune säte PS § 12 lg-s 1 tagatud võrdsuspõhiõigust, kuna kohtleb erinevalt isikuid, kelle esitatud kaebus tagastatakse halduskohtu poolt, võrreldes isikutega, kellele avaldus tagastatakse maakohtu poolt. Kaebajad pöördusid esmalt sama nõudega maakohtusse, kus avaldus küll võeti menetlusse, kuid hiljem tagastati ja jäeti läbi vaatamata põhjusel, et kohus ei olnud pädev asja lahendama. Kaebajatele tagastati TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tasutud riigilõiv. Kaebajad on esitatud kahjunõudelt tasunud riigilõivu kokku riigilõivuseaduses sätestatud maksimummääras, mis on 750 eurot. Sellise summa tagastamata jätmist põhjusel, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus, ei saa pidada legitiimseks, sest sellisel juhul muutub lõiv riigile võimaluseks teenida lisatulu ja finantseerida sellest riigi muid kulutusi. Selline olukord on vastuolus PS §-st 113 tuleneva riigilõivu olemusega. 11. Rae vald palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et puuduvad tõendid, et Wallenium Group OÜ poolt 11.04.2006 peatöövõtulepingust tulenevad nõuded oleks loovutatud Noorendiku Maja OÜ-le. Halduskohus ei väitnud, et nõude sai loovutada üksnes kohtu viidatud notariaalse lepinguga. Halduskohus on tuvastanud, et nimetatud notariaalsest lepingust ega ühestki muust kaebajate poolt esitatud dokumendist ei nähtu nõuete loovutamine. Kaebajad on määruskaebuses muutnud oma seisukohti, kuidas väidetav nõuete loovutamine toimus. Kui kaebuses väitsid kaebajad, et loovutamine toimus 03.08.2006 notariaalse lepinguga, siis määruskaebuses väidavad kaebajad, et nõuete loovutamine või mitteloovutamine 03.08.2006 lepinguga ei oma tegelikult tähtsust, kuna Noorendiku Maja OÜ astus peatöövõtulepingusse Osaühingu Wallenium Grupp asemel. Kaebajad väidavad, et OÜ Wallenium Grupp teavitas Rae valda sellest asemele astumisest oma 20.06.2006 kirjaga ning halduslepingu pooled aktsepteerisid seda 21.06.2006, sõlmides lisa 4 peatöövõtulepingule. Seega on kaebajad määruskaebuses esitanud täiesti uue, kaebuses esitatud käsitlusega vastuolus oleva käsitluse sellest, kuidas toimus peatöövõtulepingust tulenevate nõuete loovutamine. Määruskaebusele lisatud dokumendid ei tõenda Noorendiku Maja OÜ asumist töövõtulepingus OÜ Wallenium Grupp asemele. Lepingu üleminek on võimalik vaid kõigi lepinguosaliste kokkuleppel. Seega on Wallenium Grupp OÜ 20.06.2006 teatis selle kohta, et tema õigused ja kohustused võtab üle Noorendiku Maja OÜ, õigustühine. Ka ei kinnita kokkulepet lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülemineku kohta peatöövõtulepingu 21.06.2006 lisa 4. Nimetatud lisa ei käsitle õiguste ja kohustuste üleandmist või üleminekut. Asjaolu, et Wallenium Grupp OÜ asemel on lisale alla kirjutanud Noorendiku Maja OÜ ja Wallenium Invest OÜ, ei tõenda seda, et lepinguosalised oleks nõustunud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisega Noorendiku Maja OÜ-le; vastasel juhul võiks antud lisa allkirjastamine sama hästi tõendada ka lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist hoopis Wallenium Invest OÜ-le. Peatöövõtulepingu punkt 13.1 ega VÕS § 13 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Kui lepingu muutmise ja lõpetamise vormi reguleerivad VÕS § 13 lg-d 2 ja 3, siis lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamise vormi reguleerib hoopis VÕS § 11 lg 3, mille kohaselt juhul, kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul näeb kirjaliku vormi nõude ette HMS § 99 lg 3, mille järgi

3-14-50490 8(11) haldusleping sõlmitakse kirjalikult. Peatöövõtulepingu punkt 11.4 lubab lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist vaid poolte kirjalikul kokkuleppel. Sellist kirjalikku kokkulepet ei ole. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et kehtiv õigus ei võimalda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudeid loovutada. HKMS § 44 lg 1 järgi saab isik halduskohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks ning sama paragrahvi lg 2 järgi sätestab erandid seadus. Kuna seadus ei sätesta erandit seoses nõuete loovutamisega, siis tuleneb nimetatud sätetest selge keeld pöörduda halduskohtusse nõudega, mis on omandatud loovutamise teel. Puudub mistahes vajadus analüüsida avalik-õigusliku suhte olemust või rakendada analoogiat. Tsiviilasjas nr 2-12-55515 tuvastasid kohtud, et peatöövõtulepingut tuleb käsitleda halduslepinguna seetõttu, et sellega antakse üle avaliku võimu volitusi ning reguleeritakse kolmandate isikute kohustusi. Kui eeldada, et kaebajatel oleks vastustaja vastu nõue juhul, kui avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamine ei oleks keelatud, siis on kaebajate väited HKMS ja RVastS põhiseadusvastasuse kohta ilmselgelt alusetud. Vaidlusalune loovutamise keeld võib tõepoolest piirata põhiõigusi, ent mitte nõude omandaja, vaid nõude loovutaja omi. Kui käesoleval juhul oleks halduskohtusse pöördunud isik, kellele on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju, leides, et sellega seonduva nõude loovutamise keeld piirab tema põhiõigusi, siis saaks kohus hinnata piirangute põhiseaduspärasust. Antud juhul ei ole aga kohtusse pöördunud isik, kellele oleks kahju tekitatud, vaid isik, kellele loovutamise keeldu rikkudes on kahjunõue loovutatud. Juhul, kui kohus siiski leiab, et vaidlusalune nõuete loovutamise piirang võib mõjutada ka nõude omandaja põhiõigusi, siis mistahes piirangud nõude omandajale saavad tekkida üksnes seeläbi, et nõude omandaja omandab nõude, mille loovutamist seadus ei luba. Seega juhul, kui selline nõude omandamine tekitab talle kahju, on selle kahju vältimine 100%- liselt tema enda võimuses. Kaalukaks ja õiguslikku kaitset väärivaks ei saa pidada õiguste piirangut, mille isik enda jaoks ise on kunstlikult tekitanud, omandades teadlikult mitteloovutatava nõude.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 178 lg-le 3 ning § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

I

13. Ekslik on määruskaebuse esitajate seisukoht, et halduskohus on tuvastanud, et peatöövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused tuli üle anda OÜ Wallenium Grupp ja Noorendiku Maja OÜ vahel 03.08.2006 sõlmitud notariaalse lepingu alusel. Halduskohus seda määruses väitnud ei ole. Halduskohus on hinnanud tõendeid kogumis ja leidnud, et peatöövõtulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ei ole Noorendiku Maja OÜ-le loovutatud.

14. HMS § 105 lg 1 alusel kohalduvad halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivad sätted, arvestades HMS-ga kehtestatud erisusi. VÕS § 11 lg 3 näeb ette, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. HMS § 99 lg 3 näeb ette halduslepingu kirjaliku vormi. Kirjalikku kokkulepet nõude loovutamiseks Noorendiku Maja OÜ-le tõenditest ei nähtu. Selliseks kokkuleppeks ei saa pidada notariaalset lepingut kinnistu

3-14-50490 9(11) võõrandamiseks, sest lepingus ei ole ette nähtud peatöövõtulepingust tulenevate kohustuste üleminekut, ega 20.06.2006 kinnituskirja, sest see ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. Nimetatud kinnituskirjas teatatakse Rae vallale mitte üksnes peatöövõtulepingust tuleneva nõudeõiguse üleminekust, vaid sellest lepingust tulenevate kõigi õiguste ja kohustuste üleminekust. Tegemist on lepingu ülevõtmisega (VÕS § 179) ning VÕS § 170 ei ole sellisel juhul kohaldatav. VÕS § 179 eeldab sellisel juhul ka Rae valla nõusolekut. VÕS § 175 lg-st 2 ja ehituse peatöövõtulepingu p-st 11.4 tuleneb, et pooled ei oma õigust anda oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Seega oleksid pidanud kõik lepingupooled andma nõustumuse, et peatöövõtulepingus märgitud, kaasfinantseerija 2 OÜ Wallenium Grupp asemele astub Noorendiku Maja OÜ. Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Seega ei oma tähtsust ka asjaolu, et 21.06.2006 sõlmitud peatöövõtulepingu lisas 4 on märgitud kaasfinantseerijaks Noorendiku Maja OÜ, kuna kaebajad ei ole tõendanud, et Rae vald oleks õiguste ja kohustuste üleminekut Noorendiku Maja OÜ-le aktsepteerinud. 31.01.2008 Raudkivi ristmiku ja Veesaare detailplaneeringu alase koosoleku protokollis Noorendiku Maja OÜ osalemist koosolekul märgitud ei ole.

Seega ei ole peatöövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused Noorendiku Maja OÜ-le üle läinud. Järelikult ei saanud Noorendiku Maja OÜ-l tekkida ka peatöövõtulepingu p-de 6.2.4- 6.2.6 rikkumisest tulenevate kahjude hüvitamise nõuet Rae valla vastu ning ei saanud järgneda ka Noorendiku Maja OÜ poolt vastava nõude loovutamist Palladium Group OÜ-le, kes omakorda ei saanud vastavat nõuet loovutada kaebajatele. Halduskohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et kaebajatel puudub kaebeõigus.

II 15. Halduskohus selgitas ka õigesti, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuded ei ole loovutatavad. Määruskaebuse esitajad on leidnud, et kuna seaduses ei ole sätestatud halduslepingust tuleneva kahjunõude loovutamise keeldu, siis tuleb jaatada kahju hüvitamise nõuete loovutamise võimalikkust, kui see ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Peatöövõtuleping on oma olemuselt koostööleping ja ka töövõtuleping ning sellega ei antud üle avaliku võimu volitusi.

16. Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrustega tsiviilasjas nr 2-12- 55515 on tuvastatud, et vaidlusalune peatöövõtuleping on haldusleping. Kui asuda seisukohale, et kaebajate nõue põhineb tsiviilõiguslikul lepingul, ei saaks kahju olla tekkinud avalikõiguslikus suhtes, vaid eraõiguslikus suhtes ning selle vaidluse lahendamine peaks aset leidma maakohtus.

17. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta, et nõude loovutamise piirang on põhiseadusega vastuolus. Nõude loovutamise piirang piiraks juhul, kui nõude loovutamine oleks aset leidnud, ka kaebajate ettevõtlusvabadust, ent piirang ei ole intensiivne: isikul on võimalik jätta nõue üle võtmata. Tõepoolest ei teki avaliku võimu organile kohustusi erineval määral sõltuvalt sellest, kas nõue loovutatakse või mitte. Käesoleval juhul ei saa pidada nõuet isiku ja avaliku võimu vahelise suhtega ka tihedalt seotuks. Siiski on ringkonnakohtu arvates seadusandjal selles küsimuses avar kaalutlusruum, mistõttu taolise väheintensiivse piirangu kehtestamist ei saa pidada ülemääraseks ettevõtlusvabadusse sekkumiseks. III 18. Halduskohus ei jätnud vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooniga kaebajate taotlust riigilõivu tagastamiseks rahuldamata, kuid selgitas seda kohtumääruse põhjendustes. Sellises

3-14-50490 10(11) olukorras peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada määruskaebust ka osas, milles vaidlustatakse halduskohtu poolt riigilõivu tagastamata jätmist.

19. Määruskaebuse esitajad paluvad tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HKMS § 104 lg 5 p 2 osas, millega välistatakse riigilõivu tagastamise võimalus juhul, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebajate arvates rikub see säte PS § 12 lg-s 1 tagatud võrdsuspõhiõigust, kuna kohtleb erinevalt isikuid, kelle kaebus tagastatakse halduskohtu poolt, võrreldes isikutega, kellele avaldus tagastatakse maakohtu poolt TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

20. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Halduskohus tagastas kaebajatele ühise kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

21. Kaebajad esitasid 11.04.2014 halduskohtule ühise kaebuse Rae vallalt varalise kahju hüvitamise nõudes, milles palusid mõista Rae vallalt Arketite OÜ kasuks välja varaline kahju summas 22 369,07 eurot ja Hestman & Partnerid OÜ kasuks välja varaline kahju summas 22 369,07 eurot ning viiviseid summas 2818,65 eurot. Riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Määruskaebuse esitajad märgivad, et on tasunud riigilõivu kokku riigilõivuseaduses sätestatud maksimummääras, mis on 750 eurot. HKMS § 104 lg 1 sätestab, et mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et Arketite OÜ tasus riigilõivu 375 eurot (tl 72) ja Hestman & Partnerid OÜ tasus 375 eurot (tl 73). Seega on mõlemad kaebajad tasunud riigilõivu seaduses sätestatust väiksemas ulatuses. 22. Kaebajad on võrrelnud kaebuse tagastamist ja seoses sellega riigilõivu tagastamist või mittetagastamist isikutele erinevate menetlusseadustike alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 näeb riigilõivu tagastamise piirangu ette erandina. Riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas põhjendamatute kaebustega kohtusse pöördumise õiguse piiramine. Põhjendamatute kaebuste menetlemine võib kaasa tuua selle, et kohtusüsteem ei suuda isikutele pakkuda tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Pikeneb kohtuasja menetlus ja kohtute tööhulk suureneb põhjendamatult (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.07.2009 otsus nr 3-4-1-6-09, p 22). Ringkonnakohtu arvates ei saa pidada erinevate kohtumenetluste erinevat regulatsiooni riigilõivu tagastamisel PS § 12 lõikega 1 vastuolus olevaks, arvestades nende menetluste eripärasid ja vajadust kasutada erinevaid viise põhjendamatult kohtusse pöördumise ärahoidmiseks. Riigilõivu suurust arvestades ei saa HKMS § 104 lg 5 p 2 pidada põhiseadusevastaseks. Kohtumenetluse töökoormuse vähendamiseks on proportsionaalne ka üldjuhul keerukamate ja enam kohtu tööaega nõudvate suurema riigilõivu tasumist eeldavate kaebuste tagastamisel kaebeõiguse puudumise tõttu riigilõivu tagastamata jätmine. Vastuolus põhiseadusega seetõttu puudub.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

3-14-50490 11(11)