3-13-957/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-957 Haldusasi OÜ Planmaster kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/8556-14 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Planmaster, seaduslik esindaja juhatuse liige Aleks Graverson Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Egert Übner Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. mai 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Planmaster apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Planmaster apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-957 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. detsembril 2014 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-957 2(9) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) 02.04.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/8556-14 vähendati Planmaster OÜ maksustamisperioodi märts 2012 sisendkäibemaksu kokku summas 5250 eurot; vähendati Planmaster OÜ maksustamisperioodi aprill 2012 sisendkäibemaksu kokku summas 9027,50 eurot; nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma 13 816,59 eurot; määrati Planmaster OÜ-le tasumisele kuuluvat käibemaksu maksustamisperioodi aprill 2012 eest summas 460,91 eurot. Maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt moodustas Planmaster OÜ 2012. a märtsikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaks summas 5250 eurot ja 2012. a aprillikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaks summas 9027,50 eurot VIP Arendus OÜ (registrikood 11458073) nimel koostatud arvetel kajastatud käibemaksust. VIP Arendus OÜ-lt on arvete kohaselt soetatud sõiduauto Mercedes-Benz S350 ning erinevaid varuosasid. Tõendeid kogumis hinnates asus maksuhaldur seisukohale, et Planmaster OÜ ei ole soetanud VIP Arendus OÜ-lt arvetel näidatud sõiduautot ja varuosasid, mistõttu käibedeklaratsioonidel kajastatud sisendkäibemaks VIP Arendus OÜ arvetelt ei kuulu Planmaster OÜ 2012. a märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsioonidel kajastamisele. Vormistatud tehingu tegelikuks eesmärgiks oli läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tekitada enammakse, et see siis tagasi küsida. Reaalseid majandustehinguid Planmaster OÜ ja VIP Arendus OÜ vahel ei toimunud. 2. OÜ Planmaster palus kaebuses MTA 02.04.2013 maksuotsus nr 12.2-3/8556-14 tühistada. Mõlemad tehingupoolte esindajad kinnitavad tehingu toimumist ning vastuolu maksumenetluses antud seletustes ei esine. SIA Diimpex võõrandas sõiduki 12.04.2014, sellest hetkest sai sõiduki omanikuks VIP Arendus OÜ, kes registreeris 14.04.2012 sõiduki Eestis. Tehingu toimumise päevaks loetakse kehtiva õiguspraktika kohaselt lepingu sõlmimise päeva, mitte rahalise kohustuse täitmise päeva. Kaebaja soetas sõiduki VIP Arendus OÜ-lt 17.04.2012 ja seda tõendavad: VIP Arendus OÜ 17.04.2012 arve, arve sularahas tasumist kinnitab kassa sissetuleku order, 17.04.2012 väljastatud sõiduki registreerimistunnistus, 17.04.2012 koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, 17.04.2012 maksekorraldusega omaniku vahetuse kohta riigilõivu tasumine, 17.04.2012 sõidukile liikluskindlustuslepingu sõlmimine. Kaebaja ei ole pidanud läbirääkimisi SIA-ga Diimpex sõiduki omandamise kohta. Asjaolust, et VIP Arendus OÜ omandas sõiduki SIA-lt Diimpex, sai kaebaja teadlikuks alles maksumenetluse käigus. Mercedes-Benz S350 osas tehtud ettemaksuarve on käsitletav eelkokkuleppena sõiduki müügihuvi kinnitamiseks. Enne tehingu sooritamist 17.04.2012 tegi kaebaja esindaja sõidukiga proovisõidu. Sõiduki ostuarved on tasutud kaebaja seadusliku esindaja poolt tema vahendite arvel, mistõttu ei pidanud kaebaja vormistama kassa väljamineku ordereid. Sõiduki üleandmist 17.04.2012 Pärnus kinnitavad mõlemad tehingu osapooled. Andmebaasis ANTS tehtud kanded sõiduki piiri ületuste kohta 14.04.2012 ja 17.05.2012 ei tähenda, et sõiduk ei ole muul ajal Eestist lahkunud ja tagasi tulnud. Piirikontrolli kadumisega on kõik piiripunktid vabalt läbitavad. Vastustaja seisukoht, et VIP Arendus OÜ puhul on tegemist varifirma tunnustega äriühinguga, ei oma kaebaja maksustamise seisukohalt tähtsust, sest kaebaja sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei saa mõjutada teise tehingupoole käitumine hilisemal maksustamisperioodil. Otsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks seadnud kahtluse alla VIP Arendus OÜ poolt maksude

3-13-957 3(9) arvestamise õigsuse ajavahemikul märts-aprill 2012. Vastustaja kontroll on kinnitanud VIP Arendus OÜ poolt sõiduki müügihinna ülekandega tasumist. Sõiduki edasi müümine SIA-le Augstskola EISHEBA odavamalt, kui oli selle soetushind, oli tingitud sellest, et edasimüümisele eelnenud tehnilises kontrollis tuvastati käigukasti rike ning kaebaja oli sunnitud hinda alandama remondi maksumuse võrra. Vastustaja seab kahtluse all varuosade omandamise VIP Arendus OÜ-lt, samas pole kahtluse all varuosade võõrandamine SIA-dele Diimpex ja Elvo E. Tehingupoolte seletustega on piisavalt täpselt kirjeldatud varuosade üleandmist kaebajale ning asjaolu, et VIP Arendus OÜ-l ei ole soetusdokumente, ei sea kahtluse alla varuosade soetamist ning nende kaebajale võõrandamist. Arvestades seda, et varuosade võõrandamine toimus aprillis, kuid seletused võeti juulis, on usutav, et isikutel pole päris täpselt tehinguga seotud asjaolud meeles. Vastustaja on asunud seisukohale, et VIP Arendus OÜ-l puudub alates 2012 veebruarist nii asukoht kui ka majandustegevus. Kuid samas näitavad kogutud tõendid, et VIP Arendus OÜ on esitanud deklaratsioone, omanud arvelduskontot ning tal on olemas ka asukoht. Kaebaja on tehingute teostamisel jälginud hoolsuskohustust, kontrollides äriühingu andmeid. Ainuüksi asjaolu, et tehingu poolte esindajad on varasemast tuttavad, ei saa mõjutada tehingu kehtivust. 3. Maksu-ja Tolliamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja ja VIP Arendus OÜ vahelise tehingu mittetoimumist kinnitab arvete eest tasumist tõendavate dokumentide puudumine kaebaja kassaarvestuses, kassaarvestuses ilmnevad vead ning rahaallikate väidetav päritolu. Kaebaja juhatuse liikme ja kaebaja vahel on sõlmitud 16.04.2012 laenuleping, mille kohaselt annab Aleks Graverson kaebajale laenu summas 30 000 eurot ilma intressita ning laenusumma kantakse kaebaja kassasse. 30.04.2012 on kaebaja pearaamatu kassa kontol kanne „Laen omanikult“, samas arve ja sularaha tasumine VIP Arendus OÜ-le toimus dokumentide kohaselt juba 17.04.2012.

VIP Arendus OÜ juhatuse liikme Jorma Pajula 12.07.2012 ütluste kohaselt soetas ta sõiduauto SIA-lt Diimpex ning kõik dokumendid vormistati enne Riia piiri asuvas Statoili tanklas samal päeval, kui autol järel käidi. Kaebaja seadusliku esindaja Aleks Graversoni ütluste kohaselt müüdi sõiduauto SIA-le Augstskola EISHEBA ning auto toimetati Riia linna. Eluliselt on usutav, et kokku hoida aega ja vähendada kütusekulu, valitakse kahe sihtpunkti (antud juhul Riia ja Pärnu) vahel kõige lühem teekond. Nimetatud teekond läbiks Ikla piiripunkti, kus maksuhalduri andmebaasi ANTS (automaatne numbrituvastamise süsteem) päringu järgi on sõiduauto reg nr XC4162 saabunud Ikla piiripunkti kaudu Eestisse 14.04.2012 kell 8:35 ja lahkunud Eestist Ikla piiripunkti kaudu reg nr-ga 356 BGJ 14.04.2012 kell 12:41. Samuti on sõiduauto saabunud Ikla piiripunkti kaudu Eestisse 17.05.2012 kell 8:47 ja lahkunud Eestist 17.05.2013 kell 11:34. Rohkem piiriületusi sõiduautol Ikla piiripunktis maksuhalduri andmebaasis ei ole. Kuna 14.04.2012 toimus sõiduauto registreerimine Eestis, siis oli vajalik sõiduki ettenäitamine Maanteeametis. Kaebaja ja VIP Arendus OÜ poolt 17.04.2012 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt ei ole tõene, sest 17.04.2012 ei asunud sõiduk Eestis ning seda ei olnud võimalik Pärnus kaebajale üle anda. Omaniku vahetuse registreerimisel ARK büroos ei toimu sõiduki ettenäitamist. SIA Augstskola EISHEBA kinnitas Läti maksuhaldurile, et soetas kaebajalt sõiduauto hinnaga 36 100 eurot. Enne sõiduauto ostmist viidi läbi sõiduauto visuaalne kontroll ja SIA Domenikss poolt üldine tehniline kontroll ja elektroonika kontroll. Nimetatud kontrollimiste käigus suuremaid tehnilisi vigu ei tuvastatud. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väited sõiduauto käigukasti rikete kohta ja selle kohta, miks müüs kaebaja sõiduauto tunduvalt odavamalt, kui

3-13-957 4(9) oli selle ise soetanud. VIP Arendus OÜ rekvisiitidega arve on koostatud vaid kaebajale võimalikult suure käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil ega kajasta sõiduki reaalset väärtust. Kaebaja poolt esitatud tõend käigukasti rikke kohta ei ole usutav (vt maksuotsuse p 1.3.4) Kaebaja ei ole soetanud varuosasid kontrollitaval perioodil VIP Arendus OÜ-lt ning oli sellest, et tegelikuks müüjaks pole VIP Arendus OÜ, teadlik. Riigikohtu halduskolleegium leidis 05.05.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-03 (p 12), et osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Aleks Graversonil ja Jorma Pajulal olid juba varasemast tihedad ärialased suhted. Väidetavalt toimus 12.04.2012 varuosade eest tasumine sularahas summas 16 176 eurot. Kaebaja 2012 aprillikuu kassaarvestuse kohaselt aga sellist summat seisuga 12.04.2012 äriühingu kassas ei olnud ning seega ei saanud kaebaja nimetatud summat VIP Arendus OÜ-le tasuda. 4. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2014 otsusega OÜ Planmaster kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Aleks Graversoni ja Jorma Pajula seletused sõiduauto Mercedes-Benz soetamise osas on omavahel vastuolus – Jorma Pajula väitis, et soovi sõiduki ostuks avaldas Aleks Graverson, samas Aleks Graverson väitis, et pakkumise sõiduki soetamiseks tegi Jorma Pajula. Nii Aleks Graverson kui ka Jorma Pajula on oma seletustes märkinud, et kaebaja esindaja nägi sõidukit enne müümist ning tegi sellega proovisõitu (tl 61 pöördel, 68). Kumbki tehingu pool ei oska täpsustada, millal ja kus proovisõit tehti. Samas selgub maksumenetluses kogutud andmetest, et sõiduk osteti VIP Arendus OÜ poolt 12.04.2012 (tl 134), kustutati Läti registrist 12.04.2012 (tl 74 pöördel) ning võeti Eestis arvele 14.04.2012. Omanikuvahetus Eestis on registreeritud 17.04.2012 (tl 155). Sõiduk anti väidetavalt üle 17.04.2012 (tl 146). ANTS andmebaasi andmetest selgub, et vaidlusalune sõiduk on piiri ületanud vaid 14.04.2012 ja 17.05.2012, mis seab kahtluse alla tehingupoolte seletuste õigsuse proovisõidu tegemisest enne sõiduki müüki. Kaebaja raamatupidamise dokumentide järgi toimus sõiduki eest tasumine kahes osas. 30.03.2012 esitas VIP Arendus OÜ kaebajale sõiduki eest ettemaksu arve, mis arvele tehtud märkuse kohaselt tasuti samal päeval sularahas (tl 58). Teise arve esitas VIP Arendus OÜ 17.04.2012. Arvel on kanded ettemaksu arve kohta ning märkus, et arve on samal päeval tasutud sularahas (tl 59). Seega saab arvete alusel järeldada, et pooled sõlmisid tehingu 30.03.2012, kuna esitatud ettemaksuarve ja selle tasumine kaebaja poolt viitavad selgelt poolte tahtele olla lepinguga seotud. Seega ei ole raamatupidamises kajastatud dokumendid kooskõlas tehingupoolte kirjeldustega tehingu sõlmimise kohta. Kaebaja tasus vaidlusaluse sõiduki eest kokku 63 000 eurot (tl 58, 59) ning 03.07.2012 müüs selle 36 100 euro eest edasi (tl 163). Seega müüs kaebaja sõiduki vaid kolm kuud hiljem oluliselt odavamalt. Aleks Graversoni ja Jorma Pajula seletused sõiduauto Mercedes-Benz tehnilise rikke osas pole kooskõlas. Jorma Pajula seletuse järgi oli sõiduki käigukastil varjatud puudus selle ostmisel VIP Arendus OÜ poolt (tl 61). Samas selgub Aleks Graversoni seletusest, et tema sai sõiduki tehnilisest rikkest teada alles sõidukit Läti ostjale edasi müües, kui sõidukile tehti tehniline kontroll. Aleks Graversoni seletuse kohaselt oli tegemist olulise veaga, kuna selle ilmsiks tuleku tagajärjel vähendas ta oluliselt sõiduki hinda (tl 68 pöördel). Äriregistri kannete järgi on kaebaja põhitegevusala kaubavedu ning lisategevusaladeks sõiduautode, väikebusside

3-13-957 5(9) rent ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük. Seega pidi kaebaja olema kursis sõiduautode turuhinnaga ning oskama hinnata ka sõidukite tehnilist seisundit. Sellises olukorras ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud, millises tehnilises seisundis ta sõiduki soetas ja/või müüs. Mõlemad nimetatud isikute seletused on vastuolus sõiduki ostja SIA Augstskola EISHEBA selgitustega, mille kohaselt korraldas SIA Augstskola EISHEBA sõidukile 03.07.2012 ostueelse tehnilise ja elektroonika kontrolli SIA Domenikss autoteeninduses. Kontrolli tulemusel sõidukil suuremaid tehnilisi vigu ei tuvastatud (tl 74). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et arvel üldkontrolli tulemusel avastatud puuduste kõrvaldamiseks tuleks kanda kaebaja poolt ostusummast maha arvestatud summaga ligilähedane remondikulu. Kuna SIA Augstskola EISHEBA ei ole tasunud SIA Domenikss arvet 18 418,10 euro suuruses summas ega kandnud kulusid mootorsõiduki suuremate paranduste eest (tl 74 pöördel), ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited sõiduki müügihinna kujunemise asjaolude osas (tl 167-170). Aleks Graversoni 16.08.2012 seletuse järgi müüs ta vaidlusaluse sõiduki Lätti, sõitis sõidukiga ise kohale ja andis ostjale Riias üle. Autole tehti kohapeal ostueelne tehniline kontroll ja koostati pakkumine remondi teostamiseks (tl 68, 68 pöördel). Seletuses esitatud väited on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vaidlusalusele sõidukile ülevaatuse tegemiseks esitatud dokumentide kohaselt esitati tellimus 03.07.2012 Riia linnas kell 16:09 (tl 168, 170), kuid Aleks Graversoni 03.07.2012 maksuhaldurile antud seletusele kantud märkmete kohaselt viibis isik sel päeval maksuhalduri juures Pärnus Riia mnt 233a ja andis seletusi ajavahemikus 13:05 kuni 14:50 (tl 63-66). Kui eeldada Aleks Graversoni 16.08.2012 seletuses toodud andmete õigsust, tuli tal Pärnu ja Riia vaheline umbes 181 km pikkune vahemaa läbida 1 tunni ja 15 minutiga, mis ei ole eluliselt usutav. Jorma Pajula 12.07.2012 seletusest selgub, et ta ei tea anda selgitusi selle kohta, kellelt VIP Arendus OÜ soetas vaidlusalused varuosad ega saa esitada ühtegi dokumenti oma seletuses toodud asjaolude kinnitamiseks, kuna kõik äriühingu dokumendid on üle antud uuele äriühingu omanikule, kelle nime ta ei tea (tl 61-62). Õige on kaebaja väide selle kohta, et ta pidi varuosad müümiseks ka eelnevalt soetama, kuid asjas ei olegi vaidlust kaebaja poolt varuosade võõrandamise asjaolude üle. Asjas ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaebaja soetas vaidlusalused varuosad VIP Arendus OÜ-lt ning määravaks on maksuhalduri poolt tuvastatu, mille kohaselt ei olnud VIP Arendus OÜ soetanud varuosi, mida kaebajale võõrandada.

Tehingute toimumise VIP Arendus OÜ-ga seab kahtluse alla ka maksumenetluses äriühingu kohta tuvastatud asjaolud, mille kohaselt VIP Arendus OÜ ei olnud reaalselt majandustegevust omav äriühing.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Planmaster palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada.

Halduskohus pole otsuses märkinud, miks ta ei nõustu kaebaja põhjendustega (HKMS § 165 lg 1 p 4). Halduskohus on lähtunud otsuse tegemisel üksnes vastustaja seisukohtadest ning hinnanud tõendeid ebaõigesti.

Aleks Graversoni ja Jorma Pajula seletused seoses sõiduki Mercedes-Benz S350 soetamisega pole omavahel vastuolus. Kohus on jätnud uurimata nimetatud isikute maksumenetluses antud seletused ning kaebuse punktis 2.1.1. märgitu – kaebaja seaduslik esindaja avaldas VIP Arendus OÜ esindajale oma soovi teatud omadustele vastava auto ostmiseks, mille järgselt VIP Arendus OÜ, kellel oli olemas teave Lätis enam-vähem kaebaja ostuhuvile vastava sõiduki müügipakkumise osas, võttis ühendust sõiduki müüjaga ning käis sõidukit ka vaatamas.

3-13-957 6(9) Arvestades eeltoodut, on vastupidiselt kohtu seisukohale tehingu osapoolte eelnimetatud seletused omavahel kooskõlas.

Asjas kogutud tõendeid hinnates on kohus ebaõigesti asunud seisukohale, et sõiduki Mercedes- Benz S350 müügilepingu sõlmimise päevaks tuleb lugeda 30.03.2012. Ettemaksuarve on käsitletav eelkokkuleppena sõiduki osas müügihuvi kinnitamiseks. Tehing sõlmiti 17.04.2012 ning enne sõiduki müügitehingu vormistamist 17.04.2012 tegi Aleks Graverson ka sõidukiga proovisõidu. Sõiduki ost-müük on tõendatud maksumenetluses esitatud kirjalike dokumentidega.

Kohus on seadnud kahtluse alla sõiduki müügihinna kujunemise. Kaebaja omandas sõiduki VIP Arendus OÜ-lt hinnaga 63 000 eurot, sh käibemaks 10 500 eurot. Maksuotsusest nähtuvalt omandas VIP Arendus OÜ sõiduki Mercedes-Benz S350 Läti äriühingult hinnaga 52 450 eurot (ilma käibemaksuta). Seega võõrandas VIP Arendus OÜ sõiduki Mercedes-Benz S350 kaebajale tegeliku turuväärtusega. Sõiduki käigukastirike ei avaldunud mingilgi moel enne, kui 03.07.2012 läbis sõiduk ostja soovil SIA-s Domenikss müügieelse kontrolli. Avastatud defekt ei takistanud sõiduki kasutamist, kuid viitas sellele, et teadmata hetkel võib viga tekkida, mis toob kaasa remondivajaduse vastavalt koostatud hinnapakkumisele. Kuivõrd sellise vea tekkimine tähendanuks müüja vastutust, otsustati koheselt sõiduki hinda alandada võimalike remondikulude võrra. Eeldatavate remondikulude maksumuse tõendamiseks on kaebaja esitanud SIA Domenikss hinnapakkumise summas 18 418,10 eurot. Kohus on jätnud nimetatud dokumendi tähelepanuta ja arvestamata. Arvestades eelpool nimetatud eeldatavaid remondikulusid, võõrandas kaebaja sõiduki siiski nn soetushinnast kõrgema hinnaga. Sõiduki turuväärtust pole kindlaks tehtud.

Kuigi sõiduki võõrandamine 03.07.2012 ei ole mõjutanud maksuotsusega määratud maksukohustust, on kohus seadnud kahtluse alla sõiduki võõrandamise nimetatud kuupäeval. Nimetatud seisukoha kujundamisel on kohus jätnud tähelepanuta ja arvestamata asjas kogutud tõendid. Vägivaldne on kohtu järeldus, et Pärnu-Riia suunal on ainus aktsepteeritav (sh maksuõiguslikult tõendatav) piiriületuskoht Ikla piiripunkt. Samuti vaidleb kaebaja vastu kohtu seisukohale, mille kohaselt ei ole usutav Pärnust Riiga jõudmine 1 tunni ja 15 minutiga. Mercedes-Benz S350 puhul on tegemist 250 km/h tippkiirusega sõidukiga, millest tulenevalt ei ole ca 180 km läbimine 1,25 tunniga ebausutav.

Maksumenetluse käigus on tehingu mõlema osapoole seaduslikud esindajad piisavalt täpselt kirjeldanud varuosade ostu-müügitehingut, sh seda, kuidas toimus varuosade üleandmine kaebajale ning kuidas olid üleantavad kaubad pakendatud. Asjaolu, et VIP Arendus OÜ endisel juhatuse liikmel ei olnud esitada varuosade soetusdokumente, ei saa seada kahtluse alla varuosade tegelikku soetamist ning nende edasivõõrandamist kaebajale. Jorma Pajula oli andnud kõik dokumendid üle uuele juhatuse liikmele ega mäletanud päris täpselt, kust konkreetsed varuosad on soetatud. Tehingu ja seletuse andmise vaheline 3-kuuline ajavahemik selgitab mittemäletamist.

Kohus on asunud seisukohale, et tehingute toimumise VIP Arendus OÜ-lt seab kahtluse alla maksumenetluses äriühingu kohta tuvastatud asjaolud, mille kohaselt VIP Arendus OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Samas on vastustaja maksuotsuses märkinud, et VIP Arendus OÜ on esitanud maksudeklaratsioone ning tal on äriregistris märgitud asukoht. Kaebaja on kontrollinud, et VIP Arendus OÜ puhul on tegemist nõuetekohaselt registreeritud ettevõttega, kontrollinud andmeid ettevõtte esindusõigusliku esindaja kohta ning veendunud, et tegemist on olnud käibemaksukohustuslaste registris registreeringut omava ettevõtjaga. Ainuüksi asjaolu, et tehingupoolte seaduslikud esindajad on ka varem tuttavad olnud, ei saa mõjutada tehingu

3-13-957 7(9) kehtivust äriühingute vahel teostatud tehingute puhul. Juhul, kui kaebaja oleks soetanud varuosad kolmandalt isikult, oleks kaebaja raamatupidamises olemas ka vastavad alusarved.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kuna kaebaja pole apellatsioonkaebuses uusi väiteid esitanud ning vastustaja on kõigile väidetele juba esimese astme kohtu menetluses vastanud, pole vaja neid vastuseid korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Arvestades kaebaja etteheidet tõendite ebaõige hindamise kohta, käsitleb ringkonnakohus pikemalt apellatsioonkaebuses esile toodud argumente. 8. Vaidlustatud maksuotsuses on vastustaja asunud seisukohale, et kaebaja ei ole soetanud VIP Arendus OÜ-lt arvetel näidatud sõiduautot ja varuosasid, reaalset majandustehingut Planmaster OÜ ja VIP Arendus OÜ vahel ei toimunud ning vormistatud tehingute tegelikuks eesmärgiks oli läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tekitada enammakse, et see siis riigilt tagasi nõuda. Seega on maksuhaldur sisuliselt heitnud kaebajale ette maksupettuses osalemist ning piiranud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. 9. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Sealjuures on Riigikohus korduvalt märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei kinnita tehingute toimumist (vt nt Riigikohtu 19. mai 2009 otsus nr 3-3-1-32-09, p 10). Seega saab järeldused tehingute toimumise või mittetoimumise kohta teha faktiliste asjaolude pinnalt, analüüsides asjas esitatud tõendeid. Maksumenetluses on mitte üksnes maksuhalduril, vaid ka maksumaksjal kohustus tõendada oma väidete ja seisukohtade õigsust. MKS § 150 sätestab tõendamiskoormuse maksuasjades selliselt, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (lg 1), maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida tema valdab (lg 2). 10. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et näiliselt on kaebaja sõiduki Mercedes-Benz S350 soetamise ja müügiga kandnud majanduslikku kahju, käitudes oma ärihuve silmas pidades ebamõistlikult, ning võtnud riske, mida tavapäraselt äris käituvad isikud ei võta. Samal ajal on tõendid ja info kaebaja esitatud versiooni kohta napid ning vastuolulised. Ringkonnakohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates on vastustaja ja halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et majandustehingud sõidukiga Mercedes-Benz S350 ei ole toimunud apellandi poolt väidetud ning dokumenteeritud viisil ning VIP Arendus OÜ on tehingutesse kaasatud vaid maksueelise saamiseks. 11. Kuigi õige on kaebaja väide, et erilist vastuolu ei saa tuletada kaebaja ja VIP Arendus OÜ esindaja seletustest selle kohta, kumb sõiduki ostu mõtte algatas, võib faktilistest ebakõladest seletuste detailides teha järelduse, et ütlused ei tugine tegelikult aset leidnud sündmustel. Koosmõjus teiste tõenditega see praegu selliselt paistabki, sest seletuste kohatine üldsõnalisus, samas ebakõlad detailides ning vastuolud teiste tõenditega annavad aluse veendumuseks, et maksuhalduri seisukoht tehingute mittetoimumisest on piisavalt põhjendatud.

3-13-957 8(9) 12. Kaebaja leiab, et kohtu seisukoht tehingu toimumise kuupäeva osas ei tugine tõenditele, tehing toimus 17.04.2012. Ringkonnakohus märgib, et maksustamise seisukohalt omab eelkõige tähtsust käibe tekkimise aeg. Käibe tekkimise aeg on KMS § 11 lg 1 kohaselt päev, mil esimesena kas lähetati kaup ostjale või tehti kättesaadavaks või laekus kauba eest makse kas osaliselt või täielikult. Eeltoodust tulenevalt tekkis käive siis, kui ettemaksuarve tasuti, seega 30.03.2012. Kuna kohus on lõppkokkuvõttes leidnud, et tehingut tegelikult ei toimunudki, pole vaidlus tehingu kuupäeva üle oluline. 13. Antud maksuasja erinevate episoodide kohta esitatud tõendid kogumis toetavad maksuhalduri versiooni, et faktiliselt ei ole sõidukit Mercedes-Benz S350 kaebajale Pärnus üle antud, see on asunud kogu aeg Lätis ning sõiduki Eestis viibimise episoodid on seotud tema arvele võtmise vm toimingute tegemisega, mis eeldavad auto füüsilist kohalolekut Eestis. Seda kinnitavad maksuhalduri esitatud ning kohtu poolt igakülgselt ja erapooletult käsitletud tõendid auto ostmise initsiatiivi, proovisõidu tegemise, auto üleandmise ning autoga 03.07.2012 Lätti sõitmise asjaolude kohta. Seda järeldust kinnitavad ka ANTS andmebaasi andmed (tl 171), mille kohaselt on kaebajale kuulunud sõiduk Mercedes-Benz S350 Ikla piiripunkti ületanud perioodil 01.01.2012-14.08.2012 vaid kahel korral, mille puhul on registreeritud sõiduki sisenemine Lätist Eestisse ning naasmine Läti Vabariiki pärast 3-4 tundi Eestis viibimist. Kaebaja väited piiriületuste kohta ka väljaspool Ikla piiripunkti on jäänud ilma konkreetsete viideteta aegadele ja võimalikele tunnistajatele kontrollimatuks ja tõendamata. 14. Kaebaja on väitnud, et soetas auto VIP Arendus OÜ-lt turuhinnaga (63 000 eurot käibemaksuga) ning selle võõrandamine vähem kui kolme kuu möödumisel oluliselt väiksema hinnaga (36 100 eurot) oli tingitud auto käigukasti varjatud puudusest, mis selgus auto tehnilise kontrolli käigus samal kuupäeval. Läti maksuhaldurilt teabevahetuse korras saadud sõiduki ostja SIA Augstskola EISHEBA poolt antud seletuse kohaselt sõidukil olulisi tehnilisi vigu ei tuvastatud. Kui tegemist oleks olnud avastatud tehnilise veaga, mis kaebaja väitel tingis hinna olulise alandamise, oleks sõiduki ostja seda ilmselgelt märkinud. Maksuhaldur ja kohus on juba viidanud asjaoludele, mille kohaselt kaebaja esitatud remondiarved ei tõenda sõidukil väidetud tehnilise vea olemasolu. Tehnilise vea olemasolu on märkinud üksnes käesolevas asjas vaidluse all oleva tehingu poolte esindajad ning nende ütlused pole usaldusväärsed. 16. Kaebaja väide, et kohus on seadnud kahtluse alla sõiduki võõrandamise 03.07.2012, ei pea paika. Kohus on seadnud kahtluse alla kaebaja seletuse, et kaebaja seaduslik esindaja jõudis maksuhaldurile selgituste andmise järel väidetavalt Pärnus asunud sõiduki viia tehnilise kontrolli dokumentidel märgitud ajaks Riiga. Kaebaja on apellatsioonkaebuses üksnes märkinud, et 180 km läbimine 1 tunni ja 15 minutiga on võimalik ka nii, et piiripunktis sellest märget ei jää, kuid pole kinnitanud, et ta seda tegi ning milliste tõendid seda kinnitavad. 17. Varuosade soetamise osas pole ringkonnakohtul halduskohtu põhjendustele muud lisada kui seda, et kolmekuuline periood tehingu tegemise ja seletuse andmise vahel on piisavalt lühike, et Jorma Pajula võinuks tehingute tegeliku toimumise korral mäletada, kellelt ta edasi müüdud varuosad soetas. Väide dokumentide edasiandmisest uuele omanikule on paljasõnaline. 18. Kaebaja on leidnud, et tema suhetest Jorma Pajulaga ei saa teha järeldust tehingute kehtivuse kohta. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kaebaja, Jorma Pajula juhitud VIP Arendus OÜ ja Läti äriühing SIA Diimpex on seotud nii sõiduki kui varuosade tehinguga ning VIP Arendus OÜ kontoväljavõttest nähtuvalt on viimasel veel olnud SIA-ga Diimpex mitmeid tehinguid. Jorma Pajula on kinnitanud, et neil on kaebaja seadusliku esindajaga olnud mitmeid projekte ja mitmeid on veel pooleli. Neil asjaoludel on kahtlane, et kaebaja ilma tehingu varasemate lülide poole sõiduki hinna alandamise küsimuses pöördumata alandas sõiduki edasimüümisel sõiduki hinda selle väidetava tehnilise rikke tõttu ca kolmandiku võrra.

3-13-957 9(9) Majanduslikku sisu omava tehingu puhul ei jätaks tehingute ahela üks lüli kahju enda kanda ega üritakski alaliste tehingupartneritega läbi rääkida kahju jagamise osas. Ka see asjaolu kinnitab maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlust, et tegelikku majanduslikku sisu mitteomavaid tehinguid kajastati maksuarvestuses selleks, et sisendkäibemaksu tagastusnõudega saada maksueelist. 19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Planmaster apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2014 otsus muutmata. 20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Planmaster on tasunud halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 428,32 eurot (tl 21, 48) ja apellatsioonkaebuse esitamisel samuti 428,32 eurot (tl 208). Õigusabikulude kandmise kohta OÜ Planmaster esimese ega teise astme kohtule andmeid esitanud ei ole. Apellandi menetluskulud kahes kohtuastmes on seega kokku 856,64 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Maksu- ja Tolliamet ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe