3-14-50742/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50742 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus ja 10.10.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta A. Maksimovi 10.09.2014. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus resolutsiooni p 3 osas muutmata. 2. Võtta menetlusse 26.10.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 peale. 3. Jätta A. Maksimovi 26.10.2014. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määrus resolutsiooni p 3 osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Halduskohtusse saabus 07.05.2014 A. Maksimovi kaebus, milles kaebaja taotles kohtult hagiavalduse vastuvõtmist summas 3650 eurot. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõue nr 1-13/682-1. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 2. Tartu Halduskohus 12.05.2014. a määrusega jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, milles taotletav kahju seisneb. 3. Kaebaja esitas 19.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles palus kohut võimaldada kaitsja riigi kulul, kuna ta ei suuda kohtule selgitada kõiki oma nõudmisi.

4. Tartu Halduskohus 23.05.2014. a kirjaga selgitas, et mõistab kaebaja pöördumist selliselt, et kaebaja taotleb riigi kulul õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta 12.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. 5. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 alusel. 6. Kaebaja esitas 16.06.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles eitab, et ta on korduvalt tunnistanud oma eesmärgina kaebuste esitamisel kohtu ja haldusorgani ülekoormamist ning leiab, et kohtul ei ole soovi tema probleem sisuliselt läbi vaadata. Kaebaja väidab, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei antud kaitsjat. Kaebaja hinnangul on rikutud põhiseadust. 7. Tartu Halduskohus 01.09.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale; jättis rahuldamata määruskaebuse ja kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3) ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kaebaja esitas 10.09.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 01.09.2014. a määruse. A. Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumisest ning anda talle kaitsja. 9. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates ning jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus osutas, et 01.09.2014. a määrus on määruskaebekorras vaidlustatav osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse ning sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et A. Maksimov vaidlustab Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrust osas, milles kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kui kohus on kaebaja tahet valesti mõistnud, siis tuleb kaebajal sellest kohtule koheselt teatada. Halduskohus märkis, et kuigi kohus mõistab, et A. Maksimov soovib vaidlustada enda riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist, ei ole A. Maksimov esitanud ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning põhjendusi, millest nähtuks, miks on vaidlustatav määrus õigusvastane. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate 2 2

taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi. 10. Kaebaja esitas 26.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 10.10.2014. a määruse. A. Maksimov märkis, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ning rikutud on menetlusosaliste võrdsuse põhimõtet kohtus. 11. Tartu Halduskohus 21.11.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 3 peale; jättis rahuldamata määruskaebuse ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus esmalt Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). 13. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus 10.09.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel 26.10.2014 esitatud määruskaebuse (II). I 14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus on vaidlustatav vaid resolutsiooni p 3 osas. Kuigi 10.09.2014 esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja märkinud, et ta sai 01.09.2014. a määruse ning palub anda talle kaitsja, kuna tal ei ole seadusi ning talle jääb arusaamatuks, mida kohtunik öelda tahab. Lisaks on A. Maksimov lisanud 10.09.2014. a määruskaebusele Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse venekeelse tõlke. 26.10.2014 esitatud pöördumises, mis on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav 10.09.2014. a määruskaebuse täiendusena, on kaebaja märkinud, et siiani ei ole antud kaitsjat. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 3 osas, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 15. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 16. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema 3 3

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 10.09.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 3 osas muutmata. II 18. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. 19. 26.10.2014 esitatud pöördumises halduskohtule märgib kaebaja, et talle ei ole siiani võimaldatud kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebusena Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse peale, millega halduskohus jättis 10.09.2014 esitatud määruskaebuse 01.09.2014. a määrusele käiguta ning jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3). 10.10.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p 3 osas. Kuigi 26.10.2014. a pöördumine on käsitletav täiendusena 10.09.2014. a määruskaebusele, on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe muuhulgas vaidlustada ka Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määrus resolutsiooni p 3 osas. Halduskohus on jätnud selle 21.11.2014. a määruses põhjendamatult tähelepanuta. 20. Ringkonnakohus võtab menetlusse kaebaja 26.10.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse peale. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse kaebaja 26.10.2014 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 26.10.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 10.10.2014. a määruse seaduslikkust. 21. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 22. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus menetlusse 26.10.2014 esitatud määruskaebuse 10.10.2014. a määruse peale, jätab A. Maksimovi 26.10.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 osas muutmata. Agu Timmi Madis Ernits Maili Lokk 4 4

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 5