4-14-5893/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2014 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-5893 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi Valeri Dorogan Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. juuli 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Valeri Dorogan kaitsja Monica Meristo Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Esindaja Dmitri Narolin

Menetlusalune isik Valeri Dorogan (isikukood: XXX). Kodakondsuseta; emakeel: vene keel, elukoht: XXX. Töökoht: XXX OÜ

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 20. juuli 2014 otsus muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus arutas Valeri Dorogani süüdistust liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi selles, et tema 18.07.2014 kell 21:50 juhtis Ida-Virumaal, Vaivara vallas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee 5 km, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 96 km/h, sõites kiirusega vähemalt 146 km/h. Sellega rikkus V. Dorogan LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid.

2 2. Viru Maakohtu 20.07.2014 otsusega tunnistati V. Dorogan süüdi LS § 227 lg 4 järgi ning teda karistati arestiga 5 päeva. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti V. Doroganilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks kohtuotsuse jõustumisest.

3. Kohus märkis, et V. Dorogani karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V. Dorogani süüd luges kohus väga suureks, kuna lubatud sõidukiirust ületas ta 96 km/h võrra, st antud teelõigul peaaegu kolmekordselt. Selline käitumine oli ohtlik nii temale endale kui ka kaasliiklejatele.

3.1 V. Dorogani näol on tegemist isikuga, keda on varem karistatud sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga. Kohe pärast karistamist pani ta toime uue samalaadse kuriteo. Seetõttu ei ole otstarbekas karistada teda uuesti rahatrahviga ning põhikaristusena tuleb kasutada aresti. Kuivõrd arestiga ei ole V. Dorogani varem karistatud, piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks sel korral tema karistamisest lühiajalise arestiga.

3.2 Kuivõrd V. Dorogan on teist korda lühikese aja jooksul rikkunud jämedalt liiklusseadust, ei piisa tema karistamisest põhikaristusega. Tema distsiplineerimiseks ja kohanemiseks ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega tuleb kohaldada ka lisakaristust. Võttes arvesse, et V. Dorogan töötab autojuhina, pidas kohus võimalik määrata V. Doroganile minimaalne LS § 227 lg 3 p-s 5 sätestatud lisakaristus, st mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

APELLATSIOON

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Dorogani kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu otsus karistuse, 5 päeva aresti, osas ja asendada see üldkasuliku tööga. Samuti taotleb kaitsja lisakaristuse tühistamist. Kaitseargumendid on järgmised.

4.1 V. Dorogan kahetseb südamest oma tegu ja selgitab, et politseinikud sõitsid pikalt tal järel eraautoga. V. Doroganist eespool liikus ka mootorrattur ja eesliikunud sõiduk takistas oma aeglase liikumisega V. Dorogani. Kuna mootorratas kiirendab ruttu, siis tekkiski tal sellest möödasõidul nii suur kiiruse ületamine. Ta saab küll aru, et ei oleks tohtinudki möödasõitu teha, ent tegemist on tagantjärele tarkusega. Kui kohus leiab, et V. Dorogani ei saa karistada rahatrahviga, saaks tema suhtes rakendada üldkasulikku tööd.

4.2 V. Dorogan taotleb juhtimisõiguse alles jätmist. Ta leiab, et mõistetud karistus ei lähe kokku kehtiva kohtupraktikaga. Isegi alkoholijoobes autojuhte ei karistata nii rangelt kui V. Dorogani. Samuti tuleb arvestada, et V. Dorogan juhtis mootorratast, mis on palju suurema manööverdamisvõimega ja ei ole nii ohtlik teistele sõidukitele. Samuti palub apellant arvestada, et V. Dorogani sissetulekuks on töö autojuhina.

5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aega esitada oma kirjalikud seisukohad esitatud apellatsiooni osas kuni 24.11.2014.

KIRJALIKUD SEISUKOHAD

6. Kohtuvälise menetleja seisukohas taotletakse maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist.

Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus tuvastas õigesti süü tõendatuse ning selle, et V. Dorogan pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Tal puudus vajadus peaaegu kolmekordselt ületada suurimat sõidukiirust. Kohtuistungil tunnistas V. Dorogan oma süüd osaliselt ja ei kahetsenud toimepandut, seega puuduvad kergendavad asjaolud. Sellest lähtudes võib järeldada, et menetlusalune isik ei ole aru saanud oma rikkumise tõsidusest.

3 Juhtimisõiguse äravõtmine on samuti asjakohane ja omab preventiivset toimet, et isik saaks aru rikkumise tõsidusest ja edaspidi hinnata juhtimisõiguse olemasolu. Kohtuväline menetleja märgib, et V. Doroganil on kehtiv karistus samaliigilise rikkumise eest (jõustus 02.04.2014) ja lähtudes LS § 227 lg 5 p-st 3 on V. Dorogani suhtes kohaldatud minimaalset lisakaristust kuueks kuuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud V. Dorogani kaitsja apellatsiooni, kohtuvälise menetleja seisukoha ja väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata ning põhjendab seda järgmiselt.

8. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu poolt V. Doroganile mõistetud aresti ja selle määraga. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne).

Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus nii erikui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et isikut, kellele on liiklusseaduse rikkumise eest varem kohaldatud rahatrahvi, misjärel ta lühikese aja jooksul pani toime uue samalaadse rikkumise ning kelle teosüü on väga suur, ei saa karistada samaliigilise karistusega. Samuti sedastas maakohus, et V. Dorogan ületas antud teelõigul kiirust peaaegu kolmekordselt, st tegu oli ohtlik nii talle endale kui ka kaasliiklejatele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. V. Dorogan pani teo toime otsese tahtlusega. Samuti märkis kohus, et V. Dorogani versioon, et kiirust ületas ta avariisituatsiooni vältimiseks, ei kinnita kohtuistungil uuritud videosalvestus.

9. Lisakaristuse kohaldamise eeldusena on seadusandja ette näinud süülise teo toimepanemise. Käesoleval juhul on maakohus leidnud kogutud tõendeid nende kogumis hinnates, et V. Dorogan on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole otsust vaidlustatud. LS § 227 lg 5 p 3 alusel on õigus rikkumise puhul ära võtta juhtimisõigus. Lisakaristuse mõistmise vajaduse tingib preventiivsete eesmärkide täitmise vajadus.

10. Maakohus on seega õigustatult arvestanud erija üldpreventiivsete eesmärkidega V. Dorogani karistamise eesmärkide saavutamiseks, kui leidis, et tegemist on isikuga, kes juba teist korda lühikese aja jooksul on jämedalt rikkunud liiklusseaduses sätestatut. Kohus arvestas lisaks, et lisakaristus omab ka V. Dorogani distsiplineerivat toimet. Kohtuistungil on kohtuväline menetleja välja toonud, et tegemist oli küll asulavälise teega, ent sõidutee läheduses asub OÜ Progress ja bussipeatus. Seetõttu tekitas V. Dorogan ohtliku olukorra, kui sõitis kiirusega 152+/-6 km/h (tl 14 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et V. Dorogani on varemgi karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, näitab see menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist õiguskorda ja rikkumisega kaasneda võivasse karistusse. Apellatsioonis on kaitsja märkinud, et V. Dorogan on elukutselt autojuht ning esitanud ka vastavasisulise tõendi XXX OÜ-lt. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaolu ei oma sellist kaalu, mis tingiks maakohtu poolt

4 määratud lisakaristuse tühistamise. Kutseliste sõidukijuhtide puhul peab ringkonnakohus eriti taunitavaks liikluskorda eiravat käitumist ja põhjendamatute riskide võtmist.

11. Apellatsioonikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine (TrtRKO 4- 12-3203).

12. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on õiguskorra tagamise huvides vajalik ja maakohtu otsuse muutmine ei põhikaristuse ega lisakaristuse osas ei ole põhjendatud ega võimalik. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas