4-14-5147/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2014 Tartu Väärteoasja number 4-14-5147 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Kohtuistungi toimumise aeg

18. november 2014 Kohtuistungisekretär Liina Tulit Kohtuistungil osalesid Menetlusalune isik D.B Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Kohtuvälise menetleja esindaja Aulis Vahula Väärteoasi D.B väärteoasi LS § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. septembri 2014 otsus Apellatsiooni esitaja D.B kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Menetlusalune isik

D.B isikukood xxx; elukoht XXXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. septembri 2014 otsus sisuliselt muutmata, lisades maakohtu otsusele ringkonnakohtu otsuse põhistused D.B väärteos LS § 242 lg 1 järgi.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Mõista Eesti Vabariigilt D.B kasuks välja menetlusaluse isiku poolt kantud kaitsjatasu summas 1584 eurot, sealhugas käibemaks 264 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 26. novembril 2014. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. novembrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

27. novembrist 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond edastas 22.06.2014 Viru Maakohtule arutamiseks väärteoprotokolli AB 1360128-1790 D.B kohta.

2. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus D.B liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2, § 88 lg 1 ja § 106 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod järgmiselt.

2.1. D.B juhtis 20.06.2014 kell 21.06 Vinni vallas, Piira külas Rakvere-Luige mnt 4. km-l Neffi ja Mõisa tänavate vahelisel alal, liikudes Rakvere linna Tartu tänava suunas, mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 97+/- 6 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Seega ületas D.B suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Protokollis märgitakse, et kiirus mõõdeti seadmega STALKER DSR 2X nr DP019598, esimene antenn nr KC064389, taatlustunnistus nr TTRSS-13/00247.

2.2. D.B puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ning ka isikut tõendav dokument.

2.3. D.B juhtis esmase juhiloa omajana mootorsõidukit, millel polnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohtu 8. septembri 2014 otsusega tunnistati D.B süüdi LS § 227 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Samuti tunnistati D.B süüdi LS § 242 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, mis KarS § 68 lg 2 alusel loeti kantuks kinnipidamisega 20.06.2014-22.06.2014.

3.1. Maakohus luges D.B süü tõendatuks ning leidis, et menetlusaluse isiku tegevuses esinevad temale inkrimineeritavate väärtegude tunnused ja õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

3.1.1. D.B ülekuulamise protokollist ja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi kõigis etteheidetavates rikkumistes. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et ta juhtis isale kuuluvat sõiduautot ning lisas sõidukiirust, kuna üks tuttav sõitis talle liiga lähedale. Kiiruseületamist kinnitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, milles on märgitud rikkumise aeg, koht ja asjaolud. D.B on protokolliga tutvunud, märkusi ja avaldusi tal polnud. Mõõtevahendi taatlustunnistus kinnitab, et kiirusemõõtmisel kasutatud seade oli taadeldud. Väärteoprotokollist nähtub rikkumiste kirjeldus, toimepaneku aeg ja koht.

3.1.2. D.B ega ka politseinikud ei viita, et menetlusalune isik oli mõne kaasliikleja poolt pandud hädaseisundisse, mis sundis teda kiirust ületama. Asjaolu, et keegi D.B autole tema arvates liiga lähedale sõitis, ei vabanda kiiruspiirangu nii suurt ületamist.

3.2. D.B-le karistuse mõistmisel arvestas kohus, et tegemist on noore ja vähese kogemusega liiklejaga, rikkumise toimepanemise ajal olid tal esmased juhiload ja ta omas karistatust samasisulise rikkumise eest. Maakohus luges karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise ning karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

3.2.1. Arvestades väärteo tehiolusid, süü suurust ja menetlusalust isikut, leidis kohus, et D.B puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik juhtimisõiguse äravõtmisega. Rahatrahvi mõistmine pole antud juhul võimalik, kuna D.B ütlustest nähtuvalt pole tal kindlat töökohta ega ka sissetulekut. Lisaks tasuti tema varasem trahv osaliselt menetlusaluse isiku vanemate poolt ajal, mil D.B oli kinnipeetav uue väärteo toimepanemise tõttu. Esmaste juhilubade omajana on D.B lühikese aja jooksul toime pannud kaks kiiruseületamist, mis viitab vajadusele ta ajutiselt liiklusest kõrvaldada. Arvestades kiiruseületamise määra, kohaldas kohus karistust sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras.

3.2.2. Vinni Vallavalitsuse kiri, millest nähtuvalt on D.B vaja säilitada juhtimisõigus seoses üldkasuliku töö tegemisega, ei ole maakohtu hinnangul tõsiselt võetav. Üldkasuliku töö tegemiseks on kümneid tööandjaid ja erinevaid töid, mis selle karistusliigi mõttele paremini vastavad, kui töötamine vallavanema autojuhina. Lisaks leidis maakohus, et töötamine autojuhina üldkasuliku töö raames ei ole kindlasti parim viis karistuse kandmiseks esmaste juhilubadega isiku puhul, kes on korduvalt liikluseeskirju rikkunud.

APELLATSIOONIS ESITATUD SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D.B kaitsja vandeadvokaat K. Namm.

4.1. Kaitsja esitab apellatsioonis järgmised taotlused.

4.1.1. Esmalt palub ta tühistada Viru Maakohtu 08.09.2014 otsus D.B LS § 227 lg 3 järgi süüditunnistamises ning lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel.

4.1.2. Kui kohus ei pea võimalikuks väärteomenetlust lõpetada, palub kaitsja alternatiivselt tühistada Viru Maakohtu otsus D.B LS § 227 lg 3 järgi süüditunnistamises ja kvalifitseerida väärtegu ümber LS § 227 lg 1 järgi ning mõista kergem karistus.

4.1.3. D.B süüdistuses LS § 242 lg 1 järgi taotletakse väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus.

4.1.4. Apellatsioonis palutakse ka riigieelarvelistest vahenditest hüvitada D.B-le kaitsjale makstud tasu.

4.2. Seoses süüdistusega LS § 227 lg 3 järgi märgib kaitsja järgmist.

4.2.1. Kaitsja ei vaidle, et D.B sõiduki kiirus oli 97 km/h +/- 6 km/h, vaid peab vajalikuks selgitada, kus vastav kiirus fikseeriti. Kaitsja juhib tähelepanu, et menetlusalune isik liikus sirgel teelõigul asulavälisel teel kiirusepiiranguga 90 km/h ning nimetatud alale järgnes asulasisene tee piirkiirusega 50 km/h. Kiirusmõõteseade Stalker võimaldab fikseerida auto sõidukiiruse ca 1 km kaugusel mõõtmise kohast, kuid nimetatud mõõtja ei suuda tuvastada, milliselt kauguselt sõidukiirus fikseeriti. Nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist kui ka isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et toimepanemise kohaks oli Vinni vald, Piira küla, Rakvere-Luige 4. km. Mõõtmine toimus aga vastassuunal liikuvast patrullautost seadmega, mis võimaldab mõõtmist ca 1 km kauguselt. Seega on tuvastamata D.B sõiduki konkreetne asukoht kiiruse mõõtmise hetkel.

4.2.2. Käesoleval juhul oli maakohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, kuid kaitsja hinnangul on väärteomenetlus toimunud ühekülgselt ja puudulikult. Kohtul tulnuks kontrollida, kas on toime pandud väärteo tunnustele vastav tegu ning tuvastada väärteo kvalifikatsioon. Kaitsja rõhutab, et maakohtul oli endal võimalus kõrvaldada tõendite vahelised vastuolud täiendavate tõendite kogumise teel. Kohtuistungil oleks olnud võimalik üle kuulata nii kohtuvälise menetleja ametnik M.M.

kui ka tunnistaja K.K. ja nende ütluste pinnalt hinnata kiiruse mõõtmise tingimusi, patrullauto asukohta, menetlusaluse isiku auto asukohta ja muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Apellandi hinnangul on tunnistaja kohtuistungile kutsumata jätmine käsitletav asja ühekülgse ja puuduliku menetlemisena, mis on vastavalt V™S § 148 p-le 1 aluseks kohtuotsuse tühistamiseks.

4.2.3. Kaitsja on teinud täiendava päringu Maanteeametile selgitamaks välja riigimaanteel 21 Rakvere

Luige kilomeetril 4 suurima lubatud sõidukiiruse 20.06.2014. Maanteeameti Ida regiooni Liikluskorralduse osakonna juhataja 27.08.2014 vastuse kohaselt on alates 3,925 km-st suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h (lisa 1). Kuivõrd kaitsja sai viidatud vastuse alles 27.08.2014 kell 15.27, s.o pärast kohtuistungi toimumist, ei olnud kaitsjal objektiivselt võimalik nimetatud tõendit 27.08.2014 aset leidnud kohtuistungil esitada. Kaitsja palub V™S § 139 lg 2 p 3 alusel apellatsioonile lisatud tõend vastu võtta.

4.2.4. Arvestades eeltoodut võiks kõne alla tulla D.B poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

1 km/h, kuid sellise rikkumise eest isiku süüditunnistamine ja karistuse mõistmine ei ole otstarbekas. V™S § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Kuna käesoleval ajal puudub igasugune avalik menetlushuvi ning D.B süü ei ole suur, tuleks menetlus lõpetada. Juhul kui kohus eelviidatud seisukohaga ei nõustu, palub kaitsja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 3 kohtuotsuse tühistada D.B süüditunnistamises LS § 227 lg 3 järgi ning kvalifitseerida väärtegu ümber LS § 227 lg 1 järgi ja mõista kergem karistus.

4.3. Seoses süüdistusega LS § 242 lg 1 järgi leitakse apellatsioonis, et maakohtu otsuses ei ole esitatud põhjendusi D.B süüditunnistamises LS § 242 lg 1 järgi. Maakohus jättis kõik V™S §-s 108 loetletud küsimused otsuses käsitlemata (v.a karistuse liik ja määr). Ka ei uuritud kohtus ühtegi tõendit seoses LS § 88 lg 1 ja 106 lg 3 väidetavate rikkumistega. Seega jääb arusaamatuks, millele tuginedes kohus D.B LS § 242 lg 1 järgi süüdi mõistis. Arvestades eeltoodut taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist D.B LS § 242 lg 1 järgi süüditunnistamises vastavalt V™S § 147 lg 2 p-le 1 ning väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsiooniga ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tunnistaja K.K. ütlused, leiab, et Viru Maakohtu

8. septembri 2014 otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse vajalikud täpsustused D.B süüdimõistmises LS § 242 lg 1 järgi.

6. Esmalt käsitleb ringkonnakohus D.B süüdistust LS § 227 lg 3 järgi.

6.1. Kohtukolleegium ei leia, et maakohus oleks eiranud menetlusnorme või kohaldanud vääralt materiaalõigust.

6.1.1. Kohtuistungi protokollis (lk 34-36) seisab, et esimese astme kohus avaldas istungil asjas tähtsust omavad tõendid ning otsuses on tuginetud üksnes lubatud tõenditele. Lahendis on näidatud, mida iga tõend kinnitab ning tõendeid kogumis hinnates on maakohus põhjendatult jõudnud arusaamisele, et D.B on pannud toime talle süüks arvatava väärteo.

6.1.2. LS § 227 lg 3 järgi esitatud süüdistuse luges maakohus tõendatuks eelkõige D.B ütluste ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik oma süüd ning kirjeldas väärteo toimepanemise asjaolusid. Mõõdetud kiirusest ja teo toimepanemise ajast ning kohast annab kinnitust ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Kuigi maakohtus ei kuulatud tunnistajana üle K.K. , ei olnud see D.B-le süüks arvatud rikkumise tõendamiseks ilmtingimata vajalik, kuna ka esimese astme kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad selgelt, et D.B pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo.

6.2. Kaitsja seab kahtluse alla, et kiiruse ületamine toimus asulasisesel teel piirkiiruse 50 km/h alas, kuid kohtukolleegium ei pea nimetatud kahtlustust põhjendatuks. Ka ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et teo toimepanemise kohaks oli Rakvere linn, mitte Vinni valla Piira küla.

6.2.1. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et liikumiskiirus fikseeriti hetkel, mil menetlusalune isik sõitis Vinni vallas Piira külas Neffi ja Mõisa tänavate vahelisel lõigul, st asulasisesel teel. Protokolli on allkirjastanud nii D.B kui ka K.K. ja M. M, mis tähendab, et isikud on protokolli koostamise hetkel allkirjaga kinnitanud seal olevate andmete õigsust. Ka kinnitas K.K. ringkonnakohtu istungil, et kiiruse mõõtmine toimus hetkel, mil D.B oli juba asulas sees.

6.2.2. Ringkonnakohus võttis poolte nõusolekul tõendina asja juurde Google Maps’i kaardi sündmuskoha kohta. Istungil osutas K.K. nimetatud kaardil väärteo toimepanemise kohana Piira küla

Neffi ja Mõisa tänavate vahelisele lõigule veterinaarkeskuse maja lähedal. Kuigi K.K. väitis ringkonnakohtu istungil, et väärteosündmus toimus Rakvere linnas, tuleb võtta arvesse, et Vinni vald ja Rakvere linn on kõrvuti asuvad haldusüksused, mistõttu on nende piiri eristamine raske. Menetleja on aga õigesti leidnud, et D.B pani rikkumise toime siiski Piira külas.

6.3. Ringkonnakohus peab põhjendatuks võtta väärteoasja materjalide juurde kaitsja poolt apellatsioonile lisatud e-kirjavahetus Maanteeameti Ida regiooni liikluskorralduse osakonna juhatajaga

(lk 71-72), kuna vastavat tõendit kaitsjal maakohtu istungi ajal veel ei olnud, kuigi vastav päring saadeti enne istungit (25.08.2014). Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et Rakvere–Luige mnt kilomeetritel 3,925-4 oli lubatud sõidukiirus 20.06.2014 90 km/h ning kilomeetritel 3,422-3,925 50 km/h. Samas ei leia ringkonnakohus, et nimetatud e-kirjad lükkaksid ümber, et D.B juhtis sõidukit asulasisesel teel. Fakt, et nii väärteoprotokollis kui kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on liikumiskiiruse mõõtmise kohana mh märgitud Rakvere-Luiga mnt 4. kilomeeter, ei tähenda, et kiirus fikseeritigi kohas, kus oli vastava maantee 4. kilomeeter. Protokollis peetakse 4. kilomeetri all silmas teelõiku 3. kilomeetrist kuni 4. kilomeetrini ning väärteoprotokollis toodud täiendav asukoha määratlus, s.o Neffi ja Mõisa tänavate vahel, näitab auto konkreetset asukohta kiiruse mõõtmise ajal. Seega on leidnud kinnitust, et D.B sõiduk oli kiiruse mõõtmise hetkel asulasisesel teel, st enne 3,925 kilomeetrit.

6.4. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga ka selles, et väärteoasja kohtueelses menetluses oleks kuidagi rikutud menetlusnorme või protokollides esineks vastuolusid. K.K. selgitas kohtuistungil menetlustoimingute läbiviimise aega ja järjekorda ning kohtukolleegium peab tunnistaja ütlusi usaldusväärseks. D.B ütlused menetlustoimingute läbiviimise kohta olid ebakindlad ning kuna menetlusalune isik istus patrullautos K.K. taga, ei pruukinud ta näha, kui tunnistaja ülekuulamise protokolli täitis. Isiku kinnipidamise protokollis toodud kellaaeg 21.10 näitab aga D.B kinnipidamise hetke sündmuskohal, mitte protokolli koostamise aega politseijaoskonnas. Seega puuduvad protokollides kaitsja poolt osutatud vastuolud.

Eeltoodu alusel saab lugeda D.B süü LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises tõendatuks.

7. Seoses D.B süüdistusega LS § 242 lg 1 järgi märgib ringkonnakohus järgmist.

7.1. Maakohus on menetlusaluse isiku süü LS § 242 lg 1 järgi tuvastanud üksnes D.B ütluste alusel. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi nimetatud isiku maakohtus antud ütlustest ei piisa süüdimõistva otsuse tegemiseks. Seetõttu tuleb süüdistuses LS § 242 lg 1 järgi arvestada lisaks tõendina tunnistaja K.K. ütlusi, kes kinnitab, et D.B ei olnud 20.06.2014 kaasas juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti ning tema poolt juhitud sõidukil puudus algaja juhi tunnusmärk. Nimetatud asjaolusid on ringkonnakohtus kinnitanud ka D.B ise ja ta ei taotle enam selles osas asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

7.2. Samas ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et maakohtu otsuses ei ole üldse kajastatud LS § 242 lg 1 rikkumist. Esimese astme kohus on sedastanud, et väärtegude toimepanemine D.B poolt on leidnud tõendamist ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna maakohtu põhistused on küllaltki napid, on vajalik neile lisada ringkonnakohtu otsuse eeltoodud punktis toodud argumentatsioon.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 2 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, lisades maakohtu otsusele ringkonnakohtu otsuse põhistused D.B süüdistuses LS § 242 lg 1 järgi. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon ei kuulu rahuldamisele.

9. Kuna ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsust, tuleb V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja kohtule arve nr 2014606, mille kohaselt kulus advokaadil

D.B-le õigusteenuse osutamiseks kokku 11 tundi alates apellatsiooni koostamisest kuni ringkonnakohtu istungil osalemiseni. Arve alusel tasus menetlusalune isik kaitsjale 1584 eurot, sealhulgas käibemaks 264 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises ulatuses on põhjendatud ning riigil tuleb menetlusalusele isikule täielikult hüvitada kaitsjale makstud tasu 1584 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Paavo Randma