2-14-51809/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 26.november 2014. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number 2-14-51809 Tsiviilasi M. L. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. L. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja: A. P.

– isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht rahvastikuregistri andmetel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista A. P. elatis M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks tagasiulatuvalt alates 01. aprillist 2014 kuni 30. novembrini 2014.a (kaasa arvatud) ühekordse summana 1420 (ükstuhat nelisada kakskümmend) eurot . 3. Välja mõista A. P. alates 01. detsembrist 2014 elatis M. L. kasuks igakuiselt 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot 50 senti kuni M. L. keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4. Elatis tuleb tasuda hageja M. L. arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuu 30. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

2 (3) 5. Jätta menetluskulud kostja kanda. 6. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 26.novembril 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on A. P. 11.03.1996 sündinud M. L. isa. Hageja on täisealine, kes elab oma ema K. L. juures ja omandab keskharidust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. M. L. on esitanud kohtusse nõude elatise väljamõistmiseks alates 01.04.2014 (tl 1-5) seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja seisukoht

Kostja A. P. on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse isiklikult kätte saanud 15.05.2014.a. (tl 14). Kostja on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ja võtab hagi õigeks (tl 16).

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud.

Täisealise, kuid keskhariduse omandamist jätkava lapse M. L. hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 166 on töötasu alammäär 2014. aastal 355 eurot. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

3 (3)

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. P. on 11.03.1996 sündinud M. L. isa. M. L. on saanud 11.03.2014.a. täisealiseks, kuid jätkab õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx keskhariduse omandamiseks. Seega on tal õigus nõuda A. P. ülalpidamist.

Hageja on esitanud kostja vastu nõude seaduses sätestatud minimaalse elatise saamiseks, s.o 2014 aastal 177,50 eurot. Kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Edasiselt tuleb kostjal elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel ei või igakuine elatis olla väiksem, kui pool kuupalga alammäära.

Kui kostja on pärast hagi esitamist elatise maksmise kohustust täitnud, kuulub väljamõistetud elatise summast makstud elatise summa mahaarvamisele. Kohus määrab järgneva kuu elatise maksmise kohustuse täitmise tähtajaks eelneva kuu 30.kuupäeva, seega hiljemalt 30.novembriks 2014.a. tuleb kostjal tasuda hagejale detsembrikuu elatis.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, muid kohtukulusid käesolevas asjas ei esine.

TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik