1-14-9583/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-14-9583

25. novembril 2014

.a.

Tallinnas, Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlk

Natalija Mehh juuresolekul ning prokuröri abi Natalja Kutepova osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja

M. , D ik XXX, emakeeleks vene keel, määratlemata kodakondsusega,

kõrgharidusega, eluk. XXX, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistamata, oli

kahtlustatavana kinni peetud 19.-20.09.2014, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 20.09.2014.a. - - süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistus

M.D juhtis tahtlikult 19.09.2014 kella 17:05 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas,

Nuudi tee 1-l km-l suunaga Maardu poole mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito 110CDI registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,18 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,08 mg/l kohta), millega

ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe

liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on 1)

alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Seega pani M.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest vangistus 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /19.09.2014–20.09.2014/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 5 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui

M.D ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna

vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg-ga 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

2

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuliku arutamise järeldused

Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub

sellega. Prokuröri abi jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on

õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo

puhul 532.50 eurot ning määratud kaitsja Jelena Benevolenskaja poolt õigusabiteenuste osutamisega seoses kaitsjatasu summas 72 eurot. Kuivõrd M.D näol on tegemist

täisealise ja töövõimelise isikuga, kes on võimeline teenima sissetulekuid, mille arvelt menetluskulusid tasuda ja kes on menetluskulude tasumise kohustuse oma tahtliku tegevusega kaasa toonud, ei käi kohtu arvates menetluskulude tasumine temale seega üle jõu ja need tuleb

tal tasuda täies ulatuses endal. Küll aga peab kohus võimalikuks võimaldada M.D tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

ja põhikaristuseks mõista vangistus 6 M. KarS § 424 järgi D (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.D poolt eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.09.2014, s.o 2 (kaks) päeva, lõplikuks põhikaristuseks jääks vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui M.D ei

pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna

Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 25.11.2014.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.D-lt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532.50 eurot ning kaitsjatasu summas 72 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse M.D-le posti teel. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtunik: