2-14-13447/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-13447

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-13447 Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi XXX vastu 319,56 euro, intressi 274,80 euro ja viiviste saamiseks Tsiviilasja hind 736,32 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Merike Lätt (ITM Inkasso OÜ, e-post jurist@itm.ee) Kostja XXX(isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista XXXPLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevus (põhinõue) 319,56 eurot, intress 274,80 eurot ja seisuga 25. august 2014 sissenõutavaks muutunud viivis 115,92 eurot. 3. Välja mõista XXX PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (319,56 eurolt) alates 26. augustist 2014 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 5. Toimetada tagaseljaotsus XXX avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

2-14-13447

2

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1. Jätta menetluskulud XXXkanda. 2. Välja mõista XXXPLACET GROUP OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 65 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus XXX(kostja) laenutaotluse alusel PLACET GROUP OÜ (hageja) ja kostja vahel 24.09.2009 sõlmitud SMS kiirlaenuleping nr XXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 80 eurot ning õigusabikulud 90 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

2-14-13447

3

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 90 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 65 eurot. Ühtlasi peab kohus vajalikuks selgitada, et riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa nr 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõiv hagilt sõltuvalt hagi hinnast. Tulenevalt TsMS § 486 lg-st 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (26.03.2014) kehtinud RLS lisa nr 1 nägi aga ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 750 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Käesoleval juhul on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel 80 eurot. Seega on hageja kokku tasunud 125 eurot ehk 25 eurot ettenähtust rohkem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 65 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik