3-14-52107/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-52107 Määruse kuupäev 25. november 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300 eurot ning Tartu Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 6-2/2498 tühistamiseks Resolutsioon 1. Tagastada Juri Ustimenko kaebus. 2. Kohtumääruse ärakiri saata koos tõlkega kaebajale. 3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 1. Tartu Halduskohtusse saabus 17.09.2014 Juri Ustimenko kaebus. Kaebuse kohaselt taotleb J. Ustimenko Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kahju hüvitamist summas 300 eurot seonduvalt Tartu Vangla 05.11.2010 käskkikrjaga nr 1-4/2498. Samuti taotleb J. Ustimenko Tartu Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498 tühistamist. 2. Tartu Vangla teatas 29.09.2014 vastuses kohtu teabenõudele, et Tartu Vanglas registreeriti 19.08.2014 J. Ustimenko taotlus Tartu Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498 annulleerimiseks, millega kaebajale määrati karistuseks noomitus. Tartu Vangla 25.08.2014 kirjaga nr 6-24/5770-2 jäeti J. Ustimenko taotlus rahuldamata. Vangla märgib, et J. Ustimenko taotlust ei käsitletud vaidena. Vangla osutab, et J. Ustimenko ei ole Tartu Vanglale 2014. aastal esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses temale 05.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2498 distsiplinaarkaristuseks määratud noomitusega. Kohtu seisukoht 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4. HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärk on kaebusest nähtuvalt hüvitise saamine ning vastava eesmärgi saamiseks tõhusaim vahend on kahju hüvitamise kaebuse esitamine. Kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 selgitanud, miks on eraldiseisev tuvastamisnõue vajalik tema õiguste

kaitseks. Kuna kahju hüvitamise nõue hõlmab käesoleval juhul õigusvastasuse tuvastamise nõuet, siis puudub alus ja ka vajadus eraldi tuvastamisnõude menetlemiseks. 5. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kohtule tühistamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb ka kahjunõude esitamiseks läbida VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. 6. Seonduvalt kaebuses esitatud haldusakti tühistamisnõudega on kohus seisukohal, et selle nõude osas on kaebajal tähtaegselt läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. J. Ustimenko on esitanud vanglale taotluse Tartu Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498 annulleerimiseks, mis registreeriti Tartu Vanglas 19.08.2014. Tartu Vangla vastas taotlusele 25.08.2014 kirjaga nr 6-24/5770-2 ning teatas J. Ustimenkole, et tema taotlus jääb rahuldamata. Tartu Vangla on kaebaja 19.08.2014 pöördumist käsitlenud taotlusena ning jätnud selle 25.08.2014 kirjaga nr 6-24/5770-2 rahuldamata. Kohus leiab, et Tartu Vangla ei ole käsitlenud kaebaja pöördumist õiguspäraselt. Kohus on seisukohal, et tegemist oli J. Ustimenko vaidega Tartu Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498 peale, millega kaebaja taotles oma karistuse annulleerimist ehk käskkirja tühistamist. Seega on kohtu hinnangul Tartu Vangla 25.08.2014 vastuse nr 6-24/5770-2 puhul tegemist vaideotsusega, millega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata. Kohus märgib, et kuna J. Ustimenko vaie oli vaidemenetluse normidest lähtuvalt esitatud HMS §-s 75 sätestatud tähtaega ületades, oleks Tartu Vanglal tulnud J. Ustimenko vaie jätta läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on vaide esitamise tähtaja ennistamine välistatud (HMS §-de 77 ja 34 lg 3), sest vaide seadusekohasest tähtaegsest esitamisest on möödunud rohkem kui aasta. Kuna 2010. aastal antud käskkirja tühistamine kohtuväliselt on välistatud, siis puudub vajadus ka kaebaja suunamiseks kaebuse nõude muutmisele, seoses menetluslikku laadi ebatäpsusega (läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata jätmine) vangla vastuses. 7. Tartu Vangla 29.09.2014 vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal ka esitatud hüvitamisnõude läbitud osas VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõesuses kahelda. Ka J. Ustimenko ei ole ise kaebuses märkinud, et ta oleks kahjunõudega enne kohtusse pöördumist vangla poole pöördunud. Lisaks on vangla oma 29.09.2014 vastuses märkinud, et kui ka J. Ustimenko oleks esitanud peale Tartu Vanglalt 25.08.2014 vastuse nr 6- 24/5770-2 saamist kahju hüvitamise taotluse, siis oleks see esitatud tähtaega ületades. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt võib taotluse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast,

millal kannatu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või oleks pidanud saama. J. Ustimenkole määrati karistus 05.11.2010 ning seega oli viimane kahju hüvitamise taotluse esitamise päev 05.11.2013. Seega on sisuliselt välistatud ka kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse edukus. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J. Ustimenkol ei ole kaebuses esitatud tühistamisnõude ja kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus kohtus menetletav. 9. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus Juri Ustimenko kaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik