3-14-51549/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51549 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingute peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus muutmata EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD 1. Kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla väidetavalt õigusvastaste toimingute peale. Kaebuse kohaselt jättis valvur Roman 18.07.2014 A. Streltsovi ilma ihupesu vahetamise õigusest vastavalt graafikule. Valvurid pidid võimaldama A. Streltsovil ihupesu vahetada, sest kambrites on väga palav, riided imbuvad higist läbi. Samuti tuleb päevad läbi lamada betoonist põrandal. Osakonnas P- 2 ei võimaldata kuuma ilmaga käia iga päev duši all, vaid tuleb end kambris külma veega üle loputada. Kaebajal märgati prostatiiti ja tal ilmnevad veel mitmed haigused. Kaebus sisaldab taotlust kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus jättis 13.08.2014. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus leidis, et kuna A. Streltsov esitas menetlusabi taotluse koos kaebusega 20.07.2014, tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks kindlaks teha ja arvesse võtta kaebaja sissetulekud ja kulud ajavahemikul 20.03.2014-19.07.2014. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et vaadeldaval ajavahemikul kaebajal sissetulekud puudusid. Samas ilmneb, et kaebuse esitamise seisuga oli kaebaja konto vaba jääk 404,11 eurot. Kaebajal olid piisavad vahendid riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamisel, mistõttu ei ole kaebajale menetlusabi andmine tema

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks lubatud. Kuna puudub kaebajale menetlusabi andmise vajadus, ei pea kohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane ja põhjendamata. Kaebaja ei usu, et kohus kaitseb tema õigusi ja vabadusi Eesti Vabariigi omavoli eest Eesti Vabariigis. Sellepärast ei saa kaebaja lihtsalt niisama ära anda viimast raha. Kaebajal on endal neid rahalisi vahendeid vaja, et maksta vanglas elektri eest ja osta endale kõike vajalikku. Peale selle, et halduskohus pressib kaebajalt raha välja, kaitseb kohus ka Viru Vanglat aga mitte kaebaja õigusi ja vabadusi. Sellepärast palub kaebaja vaadata määruskaebus läbi õiglaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus muutmata. 5. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 116 lg 2 kohaselt juhindub kohus taotleja majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186. TsMS § 186 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb hinnata olemasolevate vahendite pinnalt tema võimekust tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, on üks HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 6. Asja materjalide põhjal on tuvastatav, et kuigi määruskaebuse esitajal, kes on kinnipeetav Viru Vanglas, puuduvad kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul sissetulekud, on tema vanglasisese isikukonto arvel siiski kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamise hetkeseisuga vabu rahalisi vahendeid summas 404,11 eurot (tl 8). Seega on määruskaebuse esitaja temal olemasolevate rahaliste vahendite suurusest nähtuvalt võimeline tasuma kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat minimaalses määras riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus majandusliku suutmatuse kohta riigilõivu tasuda on seega täitmata ning määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata. 7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta talle vajalikke asju. Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa määruskaebuse esitaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi 2 2

andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. 8. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamata jätmise näol ei ole tegemist tema õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Määruskaebuse esitajal on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt on ta võimeline riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimesest lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 3 3