1-14-8162/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-8162

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2014. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-8162 Kohtukoosseis Orvi Tali, , Andres Parmas Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.10.2014 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S statav üüdi L.I (ik XXX, viibib Tallinna

Vanglas), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014. a otsus L.I-lt menetluskulude Jätta väljamõistmises muutmata.

2.

Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 09.10.2014 otsusega tunnistati L.I kokkuleppemenetluses

süüdi KarS § järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel 121 talle karistusek 1 aasta vangistus s t. mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Samuti tunnistati L.I süüdi KarS § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 199 lg 2 p 9 - 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelnevalt nimetatud liitkaristuse, s.o 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva KarS § 68 lg 1 alusel

vangistust. arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5

aasta päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 4 kuud ja 23 alguseks loeti 05.04.2014. päeva vangistust. Karistusaja

2. Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 180 lg 1 alusel L.I-lt riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 532,50 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 276 eurot, s.o kokku 808,50 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3

alusel, et L.I võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine osamakse – esimesel 11 kuul 67 eurot ja 12. kuul 71,50 eurot tuleb tasuda iga kuu 15.

– kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-14-8162

2(2)

3. Maakohtu otsuse peale esitas D. Sukova menetluskulude

väljamõistmise peale määruskaebuse, milles palub tühistada menetluskulude tasumise. Kaebaja märgib, et kuna ta viibib vanglas, ei teki tal võimalust raha teenida. Tal ei ole võimalik tasuda rahalisi nõudeid sellises ulatuses ja isegi pärast vabanemist, arvestades tema resotsialiseerumist, ei ole ta maksevõimeline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

Käesolev kriminaalasi la .09.2014 on prokurör, süüdistatav hendati kokkuleppemenetluses. 30 L.I ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlminud kokkuleppe (

1. kd, 295-297), mille kohaselt on tl L.I-le selgitatud ga kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on , et süüdimõistva kohtuotsuse

II astme kuriteo puhul 532,50 eurot ning mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Samuti

selgitati, et süüdistatav peab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tasuma kriminaalmenetluse kulud, milleks kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kaitsja M. Allikmäe õigusabikulu 276 eurot. Kaitsja

osalemisest kuriteo kohtulikul arutamisel L.I loobus (1. kd, tl 297). Harju Maakohtu 09.10.2014 istungil jäid süüdistatav ja prokurör 30 2014 sõlmitud kokkuleppe juurde .09. ning palusid see kinnitada (2. kd, tl 3-4). Prokurör palus kohtuistungil menetluskulud ja sundraha süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatav ühtegi taotlust

ei esitanud menetluskuludega seonduvalt .

5. KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kand Seega võimaldab nimetatud a. säte kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid ei näe ette võimalust jätta menetluskulud riigi kanda täielikult.

Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kohtul kaaluda menetluskulude

vähendamist või menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus on menetluskulude

väljamõistmisel ja võimald aga arvestanud L.I varalist seisundit anud L.I tasuda

menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul L.I-le vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Seonduvalt L.I väitega, et tal puudub vangistuses sissetulek, märgib ringinnakohus, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla

kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm 3-1-1-105-12). VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, andmeid ei ole selle kohta, et L.I ei oleks tervislikel põhjustel võimeline tööd tegema.

Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

6. J - -st 1, 2, ringkonnakohus Harju uhindudes KrMS § st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg 3 jätab

Maakohtu 09.10.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Orvi Tali

Andres Parmas Pavel Gontšarov