1-14-3600/42 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-14-3600

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 13.11.2014.a) Kriminaalasja number 1-14-3600 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi

sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

B.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega Süüdimõistetu B.A

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Kristjan Nõges RESOLUTSIOON

Jätta B.A Tartu Maakohtu 15.05.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-

3600 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada kaheksakümmend üks B.A-lt riigituludesse kaitsetasu 181 ( ) eurot 44 senti advokaat

Kristjan Nõgese poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB pangas; arvele nr

EE502200221014193355 Swedbankis; arvele nr EE873300333499990003 Danske Bankis või

arvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas, viitenumber del kõigil juhtu 99914700036497 kriminaalasi nr 1-14-3600 menetluskulu. . Selgituseks märkida:

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (4)

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 15.05.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3600 tunnistati B.A süüdi KarS § järgi ja mõisteti karistuseks ; KarS § 263 lg 1 järgi ja 199 lg 2 p 7, 9 1 aasta vangistust

k . aristuseks mõisteti 6 kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavatest karistustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Tartu Maakohtu 19.02.2013. -kuuline vangistus kui a otsusega mõistetud 8 kergem karistus, kaetuks mõistetava raskema karistuse ehk 1 aasta ja 4 vangistusega, mõistes - kuulise liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses

viib Kohtuotsus itud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. jõustus 23.05.2014.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 31.03.2014 27.07.2015.a. 1 p 1 .a ja lõpeb KarS § 76 lg alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Võimalus tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.09.2014.a.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava B.A sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

ei toeta

ennetähtaegset vabastamist Korduvad süüdimõistmised ja v . angistused viitavad kinnistunud

kuritegelikele hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. B.A

on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, ta pole osalenud sotsiaalprogrammides, mis oleks vajalik. Seega on prokurör seisukohal, et käesoleval ajal ei ole B.A käitumises toimunud positiivseid nihkeid, kuigi sõnades ta loodab edaspidi käituda seadusekuulekalt.

B.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Käesolevaks ajaks on olukord võrreldes – ta on loonud perekonna ja soovib jätkata seaduskuulekalt. varasemaga muutunud oluliselt

Vabanedes asuks ta elama teise keskkonda, kus viibis kuritegusid toime pannes. Ka vangistuse jooksul on ta hoidunud suhtlemast kaasvangidega. Katseajal on ta valmis v

õtma erinevaid kohustusi.

Kaitsja on tõi välja, et vangistusele eelneval perioodil oli B.A suhtlusringkonnaks

valdavalt inimesed, kellega ta oli tutvunud Puiatu erikoolis. Ta oli seltskonnas, kus kuritegelikku käitumist peeti normaalseks. B.A puudus eesmärk, mille poole püüelda, ta elas üks päeva korraga. Käeolevaks ajaks on olukord muutunud kas läbi juhuse või sihikindluse – B.A

on uus elukoht Tallinnas, tal on abikaasa ja perekond, mis hoiab teda õigel rajal. Ta on saanud

eesmärgi, mis hoiab teda õigel rajal. Ta soovib koos abikaasaga tegeleda ettevõtlusega. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu tingimisi vabastamine vanglast oleks see, millest kõik võidaksid. Sellest võidaks riik, kuna kulud vähenevad, sellest võidavad võlausaldajad, kuna saab võlga B.A tasuma hakata, sellest võidab perekond ja B.A.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte

3 (4)

vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe B.A

kolmandiku

, kuid mitte vähem kui kuus kuud ja on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud B.A vabanemisjärgset elukohta

xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv kuulub xxxxxxxxxxxxxe, kelle üürikorter

esindajaks on tema poeg Vxxxxxxxxxxxxn. Korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise

valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

Seega esinevad formaalsed alused B.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab kolmandat reaalset vangistust.

Vaatamata varasematele karistustele andis kohus e kanda karistust B.A-le võimalus vabaduses (Tartu Maakohtu 19.02.2013.a otsus 1-13-1403), kuid ta ei pidanud kinni katseaja nõuetest

ja karistus pöörati täitmisele (Tartu Maakohtu 31.03.2014.a määrus 1 1403), mistõttu viibibki - - 13 hetkel vangistuses. Viimase kohtuotsusega mõistetud karistus on kuritegude eest, mis on toime

pandud enne Tartu Maakohtu 19.02.2013.a kohtuotsust, seega ei oleks need pruukinud isiku

õiguskuuleka käitumise korral katseajal vangistust kaasa tuua. B.A tegi kõik endast

oleneva, et karistuseks mõistetud vangistus täitmisele pöörataks. Ta lahkus enda elukohast, ei

ilmunud registreerimisele, ei teavitanud kriminaalhooldajat ega olnud talle kättesaadav –

kokkuvõtvalt ei täitnud ühtegi talle määratud kontrollnõuetest ega allunud kriminaalhooldaja järelevalvele. Kohus leiab, et ei ole sealjuures tõsiselt võetav süüdimõistetu selgitus, et käesolevaks ajaks on olukord muutunud, et tal on pere, kes hoiab teda seaduskuulekal teel. B.A enda selgitustest nähtub, et suhte praeguse abikaasaga tekkis tal kohe kriminaalhoolduse algperioodil ning vaatamata sellele otsustas ta hakata otsuse täitmisest kõrvale hoidma. On mõistetav, kui isik soovib

loobuda suhtlemisest sõpradega, kelle mõju endale peab ta halvaks ja selleks soovib ka elukohta vahetada. Kuid selliseid muudatusi saaks teha ka alludes kriminaalhooldusele.

Ka käitumine vangistuses ei ole olnud laitmatu - B.A on kahel korral karistatud distsiplinaarkorras tubakatoodete omamise eest vaid mõne päevase vahega (17.06. ja 20.06.2014.a).

Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks endale teadvustama kui oluline on

kehtestatud reeglitest kinnipidamine ning millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua nende rikkumine.

Hinnates B.A

varasemat elukäiku ning käitumist vangistuse jooksul, leiab kohus, et

B.A abastamiseks alused puuduvad. Isik, keda on ennetähtaegseks v käesoleval ajal karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. seisukohal, et käesoleval ajal Kohus on ei esine B.A suhtes neid erandlikke asjaolus

id, mis vabastamist võimaldaks.

Eelneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta misi enne tähtaega B.A tingi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata.

Menetluskulud

B.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis

kaitsjana 13.11.2014.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Kristjan Nõges. Kaitsja esitas 13.11.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

4 (4)

kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas

181,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 181,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

süüdimõistetu. Seega tuleb B.A-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras

osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik