3-14-51686/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51686 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 800 eurot seonduvalt liiga kõrge temperatuuriga vangla ruumides ajavahemikul 20.07.2014-28.07.2014 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrus kaebuse tagastamise osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 31.07.2014 ja 04.08.2014 Tartu Vanglale kokku 6 venekeelset kahju hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 05.08.2014. a otsusega (tl 10) A. Maksimovi 31.07.2014 ja 04.08.2014 esitatud 6 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning tagastas need

A. Maksimovile. Tartu Vangla selgitas, et justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 1 kohustab vanglat saatma võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist vangla kinnipeetavalt allkiri nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tartu Vangla märkis, et vahemikus 31.03.2014-05.08.2014 oli A. Maksimovi vanglasisese isikuarve vaba jääk 0,05 eurot. Tartu Vangla selgitas, et see ei võimaldaks tõlkida mitte ühtegi kahju hüvitamise taotlust. A. Maksimov esitas aga kokku 6 venekeelset kahju hüvitamise taotlust. Tartu Vangla märkis, et vangla sisekorraeeskiri ei näe ette võimalust tasuda tõlkimise eest teadmata ajal tulevikus. Tartu Vangla lisas, et vanglale on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5 alusel kahju hüvitamise taotlused tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 06.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles märkis, et ta sai Tartu Vangla vastuse nr 1-13/858-2 ja 1-13/860-2. Kaebaja selgitas, et ta pöördub kohtusse hagiga 800 eurot 8 päeva eest temperatuuri ületamise eest ruumides 20.07.2014-28.07.2014.

A. Maksimov märkis, et registri nr on 1-13/858-1.

4. Tartu Halduskohus 25.09.2014. a määrusega (tl 24-25) tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla keeldunud kaebaja 31.07.2014 ja 04.08.2014 esitatud 6 venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast (Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud pöördumised seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Lisaks märkis halduskohus, et kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 05.10.2014 määruskaebuse (tl 32), milles märkis, et ta sai 25.09.2014. a määruse. A. Maksimov selgitas, et kohus andis vastuse, mida ta on kohanud juba teistes asjades ja see tähendab, et vastus oli formaalne. A. Maksimov märkis, et kohtunik ei ole siiani võimaldanud kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 15.10.2014. a määrusega (tl 38-39) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud ringkonnakohtule esitatavat taotlust. Halduskohus selgitas, et eelkõige peab kaebaja välja tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses halduskohtu 25.09.2014. a määrusega esitab ja miks ta leiab, et halduskohtu 25.09.2014. a määrus on õigusvastane. Halduskohus viitas, et kaebaja 06.10.2014 kohtusse saabunud pöördumises puuduvad igasugused vastuväited 25.09.2014. a määruse õiguspärasusele. Halduskohus märkis, et kaebaja viited kaitsja ehk riigi õigusabi korras esindaja mittevõimaldamisele ei ole asjakohased, kuna kaebaja ei ole käesolevas asjas riigi õigusabi taotlenud. Lisaks märkis kohus, et määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

7. A. Maksimov esitas 28.10.2014 määruskaebuse (tl 46), milles märkis, et ta sai 15.10.2014. a määruse. A. Maksimov selgitas, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat, rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus ja ta ootab kaitsjat. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest.

8. Tartu Halduskohus 19.11.2014. a määrusega (tl 54-55) jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

10. 25.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

11. 05.08.2014. a otsusega jättis Tartu Vangla A. Maksimovi 6 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning tagastas need A. Maksimovile VSkE § 491 lg 5 alusel põhjusel, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul Tartu Vangla otsusega ja pöördub kohtusse hagiga 800 eurot temperatuuri ületamise eest ruumides vahemikus 20.07.2014-28.07.2014.

12. Õige on halduskohtu seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla 19.08.2014. a vastusest Tartu Halduskohtu kohtunõudele (tl 10) selgub, et kaebaja on esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi (tl 11-21) Tartu Vanglale. Samuti nähtub vastusele lisatud kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast (tl 22-23), et A. Maksimovi eesti keele oskus vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis tõendavad, et

A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 05.10.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel