3-12-2500/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2500 Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla 26. septembri 2012. a otsuse nr 6-10/34291-1 tühistamiseks ja 14. septembri 2012. a taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2013. a otsus muutmata, täiendades nimetatud halduskohtu otsust käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta läbi vaatamata M.V. apellatsioonkaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mis seisnesid kaebajale kutsehariduse omandamise mittevõimaldamises ja tööalasele koolitusele mittelubamises.

3. Jätta taotlus tuvastamiskaebusele üleminekuks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

29. detsember 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.V. esitas 14. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse kutsehariduse omandamise või tööalasel koolitusel osalemise võimaldamiseks.

Viru Vangla 26. septembri 2012. a haldusaktiga nr 6-10/34291-1 jäeti M.V. taotlus rahuldamata.

M.V. esitas 10. oktoobril 2012 vaide Viru Vangla 26. septembri 2012. a haldusakti nr 6-10/34291-1 kehtetuks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks kutsehariduse või tööalase koolituse individuaalsesse täitmiskavva (ITK) lisamise kaalumiseks ja enne vabanemist kutsehariduse omandamise või tööalasel koolitusel osalemise võimaldamiseks.

Viru Vangla 9. novembri 2012. a vaideotsusega nr 6-12/368-1 jäeti M.V. vaie rahuldamata.

2. M.V. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 26. septembri 2012. a haldusakti, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kutsehariduse või tööalase koolituse võimaldamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Kaebuse põhjenduste järgi:

2.1. Vaidlustatud haldusakt on oluliste kaalutlusvigadega. See rikub kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 29 ja vangistusseaduse (VangS) §-dest 34 ja 36 tulenevaid õigusi.

2.2. Viru Vangla seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsuses nr 3-3-1-31-12 esitatuga, mille kohaselt on kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb eesmärgiks seada kinnipeetava arengu toetamine haridustaseme tõstmise kaudu.

2.3. Kaebaja on vanglale esitatud vaides taotlenud selgesõnaliselt vastavate tegevuste ITK-sse lisamist.

3. Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. VangS § 36 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad.

3.2. M.V. le koostati ITK 30. märtsil 2012. See ei näinud ette mitte kutsehariduse omandamist, vaid tööharjumuse tekitamise ja võlgnevuste tasumise eesmärgil tööle asumist. Seega oli kaebaja taotluse rahuldamisest keeldumine igati õiguspärane. Ka PS §-st 29 ja vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda kutsehariduse omandamise tingimusteta võimaldamist. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuna neis käsitleti varasemas ITK-s ette nähtud üldhariduse omandamise võimaluse hilisemat muutmist.

3.3. VangS § 34 lg 1 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sellest järeldub, et üldja kutsehariduse omandamise võimalus tuleb tagada neile kinnipeetavatele, kellel see kas sootuks puudub või on vabaduses hakkama saamiseks ebapiisav. Kaebaja tööhõive ankeedist nähtub, et tal on olemas üldharidus ning ta on omandanud koostelukksepa eriala, seega on tal üldharidus ja töö leidmist võimaldavad kutseoskused juba olemas ning kaebusest ei nähtu tungivat vajadust täiendava kutsehariduse omandamiseks. Kuna kaebaja ei tööta, puudub tal igasugune põhjus soovida ka tööalases koolituses osalemist, kuna see saab reeglina toimuda vaid töökohal konkreetse töö raames.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. M.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada ja asjas uue otsuse teha. Apellatsioonkaebuses on M.V. soovinud vangla tegevuse ja eelnevalt mainimist leidnud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et Viru Vangla koostas 2013. a tema suhtes uue ITK, kuid ei arvestanud ka siis kaebaja soovi omandada kutseharidust. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebaja märkinud soovi esitada tulevikus vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Õigus kutseharidusele on sätestatud PS § 29 lg-s 1, VangS §-des 34 ja 36. Kutsehariduse omandamist soovitab samuti Euroopa vanglareeglistiku REC (2006) 2 p-des 28.1-28.7 sätestatu. Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (ITK juhend) § 1 lg 2 p 2 sätestab, et täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk on toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu. ITK juhendi § 5 lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid ning ITK juhendi §-s 8 on sätestatud täitmiskava ülevaatamise ja uuendamise ning muutmise kord.

4.2. ITK juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole ITK haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, mistõttu ei tohiks ITK sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-95-09, p 19). Ka varasemalt on kohtupraktikas tunnustatud seda, et isegi kui ITK-s ei ole märget hariduse omandamise osas, on vanglale ettekirjutuse tegemine ning ITK-sse vastava märke kandmine hariduse omandamise kohta võimalik. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ja vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja taotlused, millega vaadatakse üle kaebaja ITK, muudetakse või uuendatakse kaebaja ITK-d ning lisatakse või märgitakse ITK-sse kutsehariduse või tööalase koolituse omandamine ning võimaldatakse tulenevalt ITK-st kaebajal kutsehariduse omandamises või tööalasel koolitusel osaleda.

4.3. Kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole sooviga, et tal võimaldataks omandada kutseharidus või saada erija tööalane koolitus. Senini ei ole vangla kaebaja taotlusi rahuldanud. Kaebajal on talle määratud karistusest ära kantud üle 2/3 ning vabanedes oleks tal võimalik asuda tööle tuttava toitlustusettevõttes koka või abikokana ja teises ettevõttes puidutislerina. Viru Vanglas võimaldatakse nimetatud erialadel väljaõpet. Vaatamata sellele, et teistele kinnipeetavatele on vangla antud küsimuses vastu tulnud, kaebajale vastavat enesetäiendust ei võimaldata. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Ka 2013. a koostatud ITK-sse märgiti ainult koristusteenuse koolitus ning jätkuvalt jäeti tähelepanuta kaebaja soov omandada kutseharidus koka või tisleri erialal. Samas oli ITK-sse märgitud kutseõppe omandamine, kuna sel juhul on kaebajal suurem võimalus vabanedes tööturul hakkama saada.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt:

5.1. Kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidust, kui see on ITK-s ette nähtud (VangS § 36 lg 1). Kaebaja ITK koostati 30. märtsil 2012. Selles oli ette nähtud tööharjumuse tekitamiseks ja võlgnevuste tasumiseks esimesel võimalusel tööle asumine, mõtlemise ja hoiakute ning suhete ja elustiili muutmiseks psühholoogiga individuaaltöö jätkamine. Kutseõppe omandamist selles ette nähtud ei olnud. Kinnipeetaval on ITK koostamise osas võimalik esitada ainult ettepanekuid, kuid talle ei ole antud õigust otsustada riskide ega nende maandamise abinõude üle (vt ITK juhendi § 5 lg-d 1 ja 6). M.V. on taotlenud kutsehariduse omandamise või tööalasel koolitusel osalemise võimaldamist, mitte nende tegevuste ITK-sse lisamist.

5.2. Vastustaja hinnangul ei ole PS § 29 rikutud, kuna õigus haridusele ei ole absoluutne. Vangistuse sisuks on isikult vabaduse võtmine, mis ei tähenda ainult liikumispiirangu kehtestamist. See hõlmab ka piiranguid hariduse omandamisel.

5.3. Asjakohatu on viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-95-09, kuna vangistusega seonduvaid õigusakte on oluliselt muudetud. Nii on 31. mail 2008 jõustunud ITK juhendi tekstist välja jäetud kaebaja poolt viidatud ITK juhendi § 11. Viited ka muudele apellatsioonkaebuses märgitud lahenditele on asjakohatud, kuna käesoleva vaidluse asjaolud ei ole viidatud lahendi omadele analoogsed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja on apellatsioonimenetluses üle läinud haldusakti tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele, st soovinud, et ringkonnakohus tuvastaks Viru Vangla keelduva haldusakti ning Viru Vangla toimingute, mis seisnevad kaebaja kutsehariduse omandamise ja tööalases koolituses osalemise takistamises, õigusvastasuse.

8. Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohus võttis kaebuse menetlusse tühistamisja kohustamisnõude osas, jätab ringkonnakohus käesoleval juhul apellatsioonkaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotleb Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Ringkonnakohus apellatsioone läbi vaatava kohtuna ei saa võtta seisukohta nõude osas, millele halduskohus ei ole hinnangut andnud, st ringkonnakohus ei saa enda kanda võtta esimese astme kohtu rolli.

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud haldusakti tühistamine on jätkuvalt võimalik, mistõttu vaatab ringkonnakohus käesoleval juhul kaebaja apellatsioonkaebuse läbi haldusakti tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes.

10. Eelnevast tulenevalt analüüsib ringkonnakohus apellatsiooni läbivaatamisel, kas Viru Vangla keeldumine võimaldada kaebajal omandada kutseharidus või osaleda tööalasel koolitusel oli õiguspärane. Sellest tulenevalt tuleb anda hinnang ka sellele, kas kaebajale koostatud ITK muutmata jätmine oli põhjendatud. Nimelt oleks kaebaja taotluse rahuldamine eeldanud ITK-sse vastava märke tegemist soovitud tegevuste osas, kuna juhul kui ITK-s ei ole ette nähtud kutsehariduse omandamist või tööalase koolituse saamist, ei saa vangla ka vastavasisulist taotlust rahuldada.

11. Kaebajale koostati ITK 30. märtsil 2012 ning see kehtis 2013. a märtsini. Nimetatud ITK-s ei olnud ette nähtud kutsehariduse omandamist ega tööalasel koolitusel osalemist. 2012. a koostatud ITK koostamisel kehtis justiitsministri 14. mai 2008. a määrusega kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ kuni 31. augustini 2012 kehtinud redaktsioonis (ITK juhendi v. r). Vanglale taotluse esitamise ajal 14. septembril 2012 kehtis ITK juhend alates 1. septembrist 2012 jõustunud redaktsioonis (ITK juhendi u. r), mainitud redaktsioon kehtis kuni 9. jaanuarini 2014. Ringkonnakohus märgib, et uue ITK redaktsiooni kehtima hakkamine ei tähendanud, et vangla oleks pidanud eelmise redaktsiooni alusel koostatud ITK-d ümber vaatama. Lisaks ei olnud uue redaktsiooni vastuvõtmisel lisandunud muudatused ja täiendused drastilised, mistõttu ei saa leida, et varasem ITK oleks uue redaktsiooni valguses minetanud võime saavutada kavandatud eesmärke.

12. VangS § 36 lg 1 ls 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 on kinnipeetav vastasel juhul kohustatud töötama. Otsustamaks, kas kinnipeetava puhul tuleb eelistada talle kutsehariduse andmist või tema tööle rakendamist, tuleb aluseks võtta ITK koostamise ja rakendamise eesmärgid, st toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu (ITK juhendi v. r ja u. r § 1 lg 2 p 2). Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused (ITK juhendi v. r ja u. r § 3 lg 1). Riskihindamisel võetakse arvesse asjaolusid, mis võivad soodustada uue kuriteo toimepanemist ning analüüsitakse sealjuures kinnipeetavaga seotud erinevaid aspekte, sh tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut jne (ITK juhendi v. r ja u. r § 3 lg 4).

13. Nähtuvalt kaebajale 2012. a koostatud ITK-st (tl 24) oli kaebaja riskihinnangust lähtuvateks tegevusteks tööharjumuse tekitamiseks ja võlgnevuste tasumiseks vanglas esimesel võimalusel tööle asumine ning tegevused, mis parandaksid kaebaja suhtumist ja hoiakuid. Tuginedes viidatud asjaoludele tegi vangla 26. septembril 2012 ka keelduva otsuse, millega ei lubatud kaebajale soovitud tegevusi, sh ei toonud see kaasa ITK muutmist. Ringkonnakohus leiab, et langetatud otsus oli õiguspärane ning soovitud tegevuste ITK-sse sisseviimiseks puudus alus. Ühtlasi ei nõustu ringkonnakohus kaebaja etteheitega, et halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja taotluse muuta talle koostatud ITK-d. Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust ITK muutmiseks. Saades taotluse, mille muutmine eeldab varasema haldusakti muutmist, ei ole haldusorganil haldusakti kehtetuks tunnistamise kohustust, kui ei esine just haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 1 sätestatud aluseid. Kuna neid aluseid ei esinenud, tuli ITK muutmise küsimus lahendada kaalutlusõiguse alusel. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust ITK muutmiseks.

14. Tulenevalt ITK juhendi v. r § 8 regulatsioonist kehtib konkreetne ITK reeglina aastase perioodi jooksul (sama ITK juhendi u. r § 4 lg 3). Samas planeeritakse ja seatakse ITK koostamise osas tegevused ja eesmärgid arvestades ikkagi kogu karistuse kandmisele kuluvat aega (ITK juhendi v. r § 4 lg 2 p 2 ja u. r § 4 lg 1). Seega peab reeglina ITK muutmiseks olema möödunud selle täitmisperiood või ilmnema täitmisperioodi jooksul selliseid asjaolusid, mis tingivad ITK muutmise vajaduse. ITK sisu üle otsustamise pädevus kuulub vanglale, kes viib läbi vastavad toimingud. Kinnipeetaval on võimalik teha ettepanekuid (ITK juhendi v. r ja u. r § 5 lg 6), kuid vangla ei ole kohustatud neist juhinduma ning märkima ITK-sse kõiki kinnipeetava soove. ITK muutmine peab olema põhjendatud ja tulenema konkreetsetest asjaoludest, mitte kinnipeetava isiklikest soovidest. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda ITK-sse talle meelepäraste tegevuste kandmist, sh puudutab see kinnipeetava haridustasemega seonduvat. Iseenesest ei saa ka PS §-dest 29 ja 37 tulenevat õigust pidada absoluutseks, vaid sellegi õiguse piiramine on võimalik ning vangistuse täideviimise kontekstis tuleb paratamatult arvestada seda, et kinnipeetava õigusi ja vabadusi on piiratud. Ka ei tulene soovitusliku iseloomuga Euroopa vanglareeglistiku p-dest 28.1–28.7 riigile otsest kohustust võimaldada kinnipeetavatel ilmtingimata omandada haridust, kuna sealjuures tuleb ikkagi arvestada konkreetsete asjaolude ja kinnipeetava vajadustega (vt lähemalt nt Euroopa vanglareeglistiku p 28.2).

15. Vastuseks kaebaja väitele tema diskrimineerimise osas leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole suutnud ära näidata, milles tema diskrimineerimine seisneb. Tegemist on põhjendamata väitega. Nimelt ei tähenda see, et kui vangla rahuldab mõningate kinnipeetavate taotlusi ja võimaldab neil omandada haridust, et neid, kelle taotlusi ei rahuldatud, oleks koheldud ebavõrdselt võrreldes eelnevalt nimetatud grupiga. Taotluste rahuldamisel omavad tähtsust erinevad kriteeriumid, nt omandatud haridustase, mistõttu tuleb igale taotlusele läheneda juhtumipõhiselt.

16. Käesoleval juhul on vangla riskihindamise tulemina leidnud, et soovitud kutsete omandamise asemel on otstarbekam kaebaja rakendamine tööle, kuna viimasel on võlgnevusi, mis nõuaksid tasumist ning töötamine aitaks süvendada tööharjumuse tekkimist. Seda enam, et kaebaja tööhõive ankeedist (tl 23) nähtuvalt on kaebaja omandanud keskhariduse, lisaks ka koostelukksepa ameti. Sellest tulenevalt on põhjendatud, et vangla on riskihindamise tulemina prioriteedi seadnud tegevustele, mis võimaldaksid kaebaja kanda olevate võlgade tasumist. Ilmselt on see ka kaebaja huvides, kuna vabanedes oleks sel juhul võlakoorem vanglas tehtud töö tulemina vähenenud ning uue elu alustamine lihtsam.

17. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vangla oleks otsuse langetamisel eksinud kaalutlusreeglite vastu, st jätnud arvestamata mõne olulise asjaolu või võtnud arvesse asjakohatuid vanglale teadaolevaid andmeid. Asjaolu, et kaebaja vabaneb vanglast 2016. a jaanuaris ning ta soovib selleks ajaks mõne täiendava kutse omandamist, ei tingi ilmtingimata selle tegevuse ITK-sse lisamist. Ilmselt ei saa vabanemist lugeda ka selliseks asjaoluks, mis tooks kaasa ITK-s senini kavandatud tegevuste kardinaalse muutmise, kuna eelduslikult on juba karistusaja kandmise alguses teada eeldatav vabanemise aeg ning sellest tulenevalt koostatakse ka ITK eesmärgid ning eesmärkide täideviimiseks vajalikud tegevused.

18. Täiendavalt vajab märkimist, et kuigi kaebaja on viidanud apellatsioonis töökohtadele, kus tal oleks võimalik pärast vabanemist tööle asuda ning asjaolu, et tal ei ole vastavatele töökohtadele asumiseks väljaõpet, ei ole vangla ka sellisel juhul kohustatud tagama kaebajale konkreetset koolitust nimetatud töökohtadel hakkama saamiseks. Seda enam, et neile asjaoludele ei olnud kaebaja vanglale taotlust esitades viidanud ega neid ka halduskohtule esitatud kaebuses maininud. Haldusakti andmise õiguspärasust hindab kohus aga haldusakti andmise aja seisuga. Ka käesoleval juhul ei näe ringkonnakohus nimetatud asjaoludes alust kaebuse rahuldamiseks.

19. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et erinevalt apellatsioonis viidatud lahenditest (eelkõige Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus nr 3-3-1-31-12), ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus ITK-s oleks kaebajale antud mingi õigus ning uue ITK-ga oleks see talt ära võetud. Praegusel juhul ei ole esinenud selliseid mõjuvaid asjaolusid, mis viiksid järeldusele, et vangla on rikkunud kaalutlusreegleid, nagu oli eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis, kus vangla jättis arvestamata asjaolu, et kinnipeetav oli juba üldkeskharidust omandamas. Seega ei ole vangla oma tegevusega loonud kaebajale ka petlikke lootusi kavandatavate tegevuste osas, millest tulenevalt võiks kaebajal tekkida õigustatud ootus, et vangla lubab tal alustatud tegevused ka lõpule viia.

20. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud vaidlusaluse haldusakti õigusvastasust, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise osas. Ringkonnakohus peab vajalikus täiendada Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2013. a otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kaebaja oli menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene