3-14-52224/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52224 Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses juurdepääsu piiramisega Riigikohtu alamlehekülgedele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.V. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määrus resolutsiooni p 1 ja p 2 osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.V. esitas 12.05.2014 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada juurdepääsu Riigikohtu kodulehekülje alamlehekülgedele, millele kinnipeetavatel oli varem juurdepääs, kuid enam ei ole.

2. Viru Vangla jättis 10.06.2014. a vastusega taotluse rahuldamata.

3. M.V. esitas 07.07.2014 Viru Vanglale taotluse vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses Riigikohtu kodulehekülje alamlehekülgedele juurdepääsu blokeerimisega. Teiseks palus M.V. blokeeringud kõrvaldada ning nimetatud lehekülgedele juurdepääsu võimaldada.

4. Viru Vangla jättis 05.09.2014. a otsustusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

5. M.V. esitas 24.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 3000 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist. Teiseks taotles kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat või Justiitsministeeriumi esialgse õiguskaitse korras blokeeringuid kõrvaldama ja Riigikohtu kodulehekülje alamlehekülgedele juurdepääsu võimaldama. Samuti palus kaebaja end riigilõivu tasumisest vabastada ning endale riigi õigusabi võimaldada. Kaebuse kohaselt jääb kaebaja kõigi seisukohtade, põhjenduste ja taotluste juurde, mis olid esitatud 12.05.2014. a ja 07.07.2014. a taotlustes.

6. Tartu Halduskohus jättis 10.10.2014. a määrusega rahuldamata M.V. riigi õigusabi taotluse (p 1) ning taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (p 2). Esialgse õiguskaitse taotlus jäeti käiguta ning anti riigilõivu tasumiseks tähtaeg 10 päeva määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt on tõendatud, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid see ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks. Praegusel juhul esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 6 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Viidatud sätte kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse taotlus esitamisel tuleks tasuda riigilõiv 15 eurot. Ajavahemikul 24.05.2014-23.09.2014 n kaebaja arvele laekunud kokku 10 eurot, millest vabanemisfondi on kantud 7 eurot ja elektrienergia eest on tasutud 2,24 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 0,38 eurot (10-9,24/4x2). Kohtu hinnangul ei ole siiski kaebajale menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna esialgse õiguskaitse taotluse edulootused on vähesed. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kuid esialgse õiguskaitse taotluses taotleb ta alamlehekülgede piirangute eemaldamist. Kaebajal on kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne kord. Tulenevalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. M.V. esitas 30.10.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Kohus pidanuks RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaldamata jätma ning kohaldama muid norme. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt, kuna mitmetele teistele kinnipeetavatele on mittevaralise kahju nõudega kohtuasjades riigi õigusabi antud. Riigi õigusabi on määratud isegi teada-tuntud kaebajatele, kes oskavad ise seadustes adekvaatselt orienteeruda (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-3-12, 3-3-1-6-13, 3-3-1-80-12 ja 3- 2-1-99-13; Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2013. a lahendit asjas nr 3-12-1458; Tartu Ringkonnakohtu lahendeid asjades nr 3-10-2528 ja 3-06-1797). Kaebaja ei nõustu ka menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisega. Kaebus on perspektiivikas ning kohustamisnõue mõistlik ja õiguspärane. Kaebajal on preventiivne huvi ja eesmärk. Ebamõistlik on olukord, et vangla rikub kaebaja õigusi ning kohus ei anna esialgset õiguskaitset, vaid laseb asjal kulgeda kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Kaebaja taotles 07.07.2014. a taotluses ka õigusvastaste blokeeringute kõrvaldamist. Viru Vangla jättis 05.09.2014. a otsusega mõlemad taotlused rahuldamata, mispeale esitas kaebaja kaebuse hüvitamisja kohustamisnõudega. Kaebaja poleks pidanud kohustamisnõudes veel eraldi kohtueelset korda läbima.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1) ning kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 2).

9. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (I) ning seejärel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (II).

I

10. Halduskohus jättis M.V. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata, lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Asja materjalide põhjal ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav. Kuivõrd M.V. soovib esitada kaebust mittevaralise kahju hüvitamiseks, siis selles osas oli lisaks eelnevale õiguspärane halduskohtu poolt keelduda riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei pea kohus enam vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 taotleja majanduslikku seisundit hindama. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata.

II

13. Halduskohus jättis M.V. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel rahuldamata HKMS § 111 lg 1 ja lg 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivituse osas ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.

14. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 on menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning selle riigi kanda jätmise üheks eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411). Seadusandja eesmärk sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute koormust nende kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas. Ka Riigikohus on mitmetes lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata juhul, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3-3-1-83-07, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3-3-191-07, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-95-10, p 6).

HKMS § 47 lg 1 kohaselt seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul nähtub Viru Vangla 05.09.2014. a kahjunõude otsusest nr 6-16/198-2 (tl 37), et kaebaja ei ole vaidlustanud Viru Vangla vastust nr 6-10/17026-2, millega jäeti kaebaja taotlus Riigikohtu veebilehe alamlehekülgede piirangutega seoses rahuldamata. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et M.V. ei ole kohustamisnõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ekslik on kaebaja väide, et ta ei oleks pidanud hakkama veel eraldi kohustamisnõudes läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sellest tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palub kohustada Viru Vanglat või Justiitsministeeriumit esialgse õiguskaitse korras tegema toimingut või lõpetama jätkuvat toimingut, pidada perspektiivituks ning kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist lubatavaks.

15. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et antud juhul esineb HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud alus määruskaebuse esitajale menetlusabi mitteandmiseks. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määrus riigilõivust vabastamise taotluse osas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel muutmata.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/