3-14-51203/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51203

Haldusasi

Mikk Segeri kaebus Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses särgi kandmise

kohustusega jalutuskäigul ning Tartu Vangla

kohustamiseks lubada suvisel perioodil viibida

jalutuskäigul särgita

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.06.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mikk Segeri määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Mikk Seger

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mikk Seger esitas Tartu Vanglale 02.04.2014 pöördumise (registreeritud 03.04.2014

nr 2-3/1817-1), kus soovis teavet selle osas, miks ei lubata kinnipeetavatel suvisel ajal päikest

võtta. M. Seger soovis saada luba suvisel ajal jalutuskäikudel T-särgita käimiseks.

Tartu Vangla 15.04.2014. a vastuses selgitati M. Segerile, et särgita on võimalik jalutuskäigule

minna üksnes mõjuval põhjusel, st vastavalt arsti ettekirjutusele ning vangla töökorraldusele.

Kuna kaebaja ei olnud mõjuvaid põhjuseid välja toonud, leiti, et ei ole põhjendatud lubada

kaebajal jalutuskäigule ilma särgita minna.

M. Seger esitas 21.04.2014 Tartu Vanglale vaide, milles nõudis enda taotluse rahuldamist ning

enda lubamist minna suvisel ajal särgita jalutuskäigule.

Tartu Vangla 21.05.2014. a vaideotsusega nr 1-11/184-2 jäeti M. Segeri vaie rahuldamata.

2. M. Seger esitas 18.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus seoses särgi kandmise kohustusega jalutuskäigul ja

kohustada Tartu Vanglat lõpetama kinnipeetavate diskrimineerimine ning kohustada Tartu

Vanglat lubama kinnipeetavatel suvisel perioodil viibida jalutuskäigul särgita.

3. Tartu Halduskohtu 27.06.2014. a

määrusega

tagastati M. Segeri kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal asjas ilmselge

kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruse kohaselt:

3.1. Kaebaja ei saa kaebust esitada põhjendusel, et vangla tegevus diskrimineerib ka teisi

kinnipeetavaid, kuna vastavas osas puudub kaebajal kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lg-st

1.

3.2. Tartu Vangla kodukorra p-st 4.2 tuleneb kinnipeetavale kohustus olla väljaspool enda

elukambrit korrektselt riietatud. 21.05.2014. a vaideotsuses on vangla märkinud, et sellest

kohustusest tehakse erandeid ainult väga mõjuvatel põhjustel, näiteks meditsiinilise

näidustuse olemasolul. Kaebaja puhul vastavat mõjuvat põhjust ei esine. Halduskohus leidis,

et vangla ei ole kaebaja suhtes diskrimineerivalt käitunud.

3.3. Halduskohus selgitas kaebajale, et kui viimane soovib vaidlustada vangla

meditsiiniosakonna tegevust talle tervishoiuteenuse osutamisel ehk saada luba minna särgita

jalutuskäigule põhjusel, et saada päikese käes viibides organismile vajalikku D-vitamiini

haiguste ennetamise eesmärgil, on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Nimelt on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2

lg 1 kohaselt tervishoiuteenuseks muuhulgas ka tervishoiutöötaja tegevus haiguse

ennetamisel. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21

alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, mis toimub eraõiguslikus suhtes ja mille

raames tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. M. Seger esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.06.2014. a määruse

tühistada ning kaebuse menetluse võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus

vääralt leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebus on esitatud seetõttu, et vangla ei

kohtle kinnipeetavaid võrdselt, lubades mõningatel kinnipeetavatel särgita jalutuskäikudele

minna, teistele jälle vastavat luba andmata. Vangla ei ole loa andmata jätmisel esitanud

veenvaid põhjendusi. Kaebajale loa andmine ei oleks endaga kaasa toonud mingisuguseid

negatiivseid järelmeid.

5. Tartu Vangla vastuses määruskaebusele palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Tartu

Vangla on seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu. Vangla ei ole kaebajat ebavõrdselt

kohelnud. Kaebajal ei esine meditsiinilist näidustust, mis võimaldaks anda talle luba särgita

jalutuskäikudel käimiseks. Juhtudel, mil kinnipeetaval on diagnoositud nahahaigus, on

vastava diagnoosi pannud meditsiinitöötaja raviteenuse osutamise käigus, mistõttu ei ole alust

rääkida ebavõrdsest kohtlemisest vangistusseaduse mõistes. Kinnipeetav peab vangistuse

kandmise ajal arvestama sellega, et tema õigusi ja vabadusi on teatud määral piiratud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 27.06.2014. a määruse põhjendustega ning

leiab, et halduskohus tagastas õiguspäraselt M. Segeri kaebuse. Tulenevalt HKMS § 203 lg 2

ja § 201 lg 4 regulatsioonist ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata halduskohtu määruses

esitatud põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. Kaebaja on nii vanglale esitatud taotluses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses nõudnud,

et vangla lubaks tal suvisel ajal minna jalutuskäikudele ilma särgita. VangS § 46 lg 1 kohaselt

kannab kinnipeetav reeglina vangla riietust ning riietusel ka nimesilti. Nimetatud

regulatsiooni täpsustab Tartu Vangla kodukorra p 4.2., mille kohaselt peab kinnipeetav

väljaspool oma eluruumi olema korrektselt riietatud. Seega on riietuse kandmine vanglas

reegliks, millest erandite tegemise võib tingida ainult väga mõjuv põhjus, nt nahahaigus, mis

vajab sümptomite leevendamiseks täiendavat päikesevalgust ning mille tulemina võidakse

kinnipeetavale anda luba minna jalutuskäigule särgita.

9. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei esine kaebajal meditsiinilist näidustust, mille tõttu ta

peaks saama viibida jalutukäigul särgita. Ringkonnakohus märgib, et kaebajale ei tulene

ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda enda lubamist jalutuskäigule palja ülakehaga

olukorras, mil viimasel ei esine vastava soodustuse saamiseks ilmselgelt mitte mingisugust

vajadust. Kuna kaebaja on vangistuse täideviimise jooksul allutatud vangistust reguleerivatest

õigusaktidest tulenevatele piirangutele, ei saa ta kinnipidamisasutuses toimida oma

äranägemise kohaselt ning eirata õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited diskrimineerimise osas on alusetud. Tegemaks

kindlaks, kas kedagi on võrreldes kellegagi ebavõrdselt koheldud või mitte, tuleb

võrdlusbaasiks võtta vähemalt kaks isikut või isikute gruppi. Kohtupraktikas omaksvõetud

põhimõtte kohaselt tuleb võrdseid kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt (vt nt

Riigikohtu üldkogu 03.01.2008. a otsus nr 3-3-1-101-06, p 20). Isikud, kel on meditsiiniline

näidustus ja kes peavad sellest tingituna viibima enam päikese käes, sh ilma särgita, ja neid,

kel seda näidustust ei ole, ei saa kohelda ühesuguse mõõdupuuga. Seega tegemist ei ole

võrreldavate isikute gruppidega, mistõttu ei saa rääkida ka ebavõrdsest kohtlemisest.

11. Vastuseks kaebaja väitele, et tema lubamine jalutuskäigule ilma särgita ei tooks kaasa

mitte ühtegi negatiivset järelmit märgib ringkonnakohus, et ilma otsese põhjuseta erandite

tegemine vangistusseaduse küllaltki imperatiivsest regulatsioonist, mis otseselt käsib

kinnipeetaval riietust kanda (vt VangS § 46 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2.), seaks ohtu

vangla julgeoleku ja annaks aluse kinnipeetavate vahelise ebavõrdsuse tekkeks. Nimelt on

riietuse abil võimalik eristada kinnipeetavaid teistest vangla territooriumil viibivatest

isikutest. Kuna kinnipeetav on kohustatud kandma ka nimesilti, oleks mõeldamatu, et seda

kohustust saaks täita ka isik, kes käib ilma mõjuva põhjuseta särgita. Nimesildi eesmärgiks on

aga hõlbustada kinnipeetava identifitseerimist ja tema kohta teabe saamist, nt seda, kas

kinnipeetav suudab suhelda riigikeeles.

12. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et niivõrd suletud, kindlate reeglite ja tugeva

järelevalvega süsteemis, nagu seda on vangla, on erandite tegemine ilma otsese vajaduseta

põhjendamatu. Kui vangla hakkaks kinnipeetavate taotlusi rahuldama ainult tahtest viimaste

soovidele vastu tulla, ei oleks võimalik tagada enam karistuse täideviimise eesmärke. Ühtlasi

loob iga põhjendamatu erandi tegemine olukorra, mil sellisele ilmselgelt mitte õiguspärasele

otsusele hakkavad tuginema ka teised kinnipeetavad, kes loodavad vanglalt saada samalaadset

soodustust, kuigi neil puudub selleks mõjuv põhjus.

13. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

27.06.2014. a määrus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi