3-13-70178/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70178 Haldusasi Iriscorp Transport OÜ kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 08.11.2013 haldusakti tühistamiseks või alternatiivselt toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Iriscorp Transport OÜ, volitatud esindaja v.adv Margus Lentsius Vastustaja – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Eva Vanamb Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70178. 2. Jätta Iriscorp Transport OÜ kaebus rahuldamata. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-13-70178 2(7) kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tegi 08.11.2013 kirjaga nr 9-5/13-00438/331 „Hoiatus seoses raskete õigusrikkumistega autovedudel“ Iriscorp Transport OÜ-le hoiatuse seoses perioodil 01.10.2012-31.09.2013 ettevõtja korraldatud autovedudel toime pandud raskete õigusrikkumistega Eesti Vabariigi territooriumil. Hoiatusega anti teada, et Iriscorp Transport OÜ korraldatavatel autovedudel järgmise raske õigusrikkumise tuvastamisel võidakse kaaluda rangemate meetmete rakendamist autoveoseaduse (AutoVS) §-des 191 ja 192 sätestatud korras. 2. Iriscorp Transport OÜ esitas 11.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MKM 08.11.2013 hoiatuse tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Hoiatus riivab põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebajale omistatakse õigusvastaselt tema autojuhtide rikkumised. Sisuliselt ähvardatakse järgmise rikkumise korral rakendada meetmeid, milleks muu hulgas võib olla ka kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Tegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine peataks kaebaja majandustegevuse, mis seaks ohtu kaebaja tegevuse jätkamise ning ilmselt päädiks kaebaja pankrotistumisega. Hoiatus on sisuliselt õigusvastane. MKM on ebaõigesti kohaldanud AutoVS §-e 191 ja 192. AutoVS-st ega teistest siseriiklikest õigusaktidest ei tulene võimalust arvestada vedaja hea maine nõudele vastavuse hindamisel tema autojuhtide tegevust, vaid üksnes vedaja enda tegevust (vt AutoVS § 5 lg-d 5-7). AutoVS § 192 reguleerib veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 art 2 p 5 kohaselt on veokorraldaja ettevõtja juurde tööle võetud füüsiline isik, kes juhib tegelikult ja pidevalt kõnealuse ettevõtja veotegevust. Kaebaja veokorraldajaks on nimetatud kaebaja juhatuse liige Meelis Jahhu. Ühegi hoiatuses märgitud autojuhi puhul ei ole tegemist kaebaja veokorraldajaga. Seega ei saa hoiatuses toodud rikkumistele tuginedes tunnistada kaebaja veokorraldajat hea maine nõudele mittevastavaks ega kohaldada hoiatuses märgitud AutoVS § 192. AutoVS-st ega määrusest nr 1071/2009 ei tulene, et tegevusluba, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistust saaks peatada/kehtetuks tunnistada juhi rikkumiste puhul muul kui AutoVS § 191 p 5 juhul. Viidatud sätte kohaldamine eeldab, et vedajat, tema veokorraldajat või autojuhti on rohkem kui ühe korra karistatud teeseaduse (TeeS) § 35 kohase eriloa rikkumise eest. Hoiatusest ei nähtu, et kaebaja autojuhtidele oleks määratud karistus TeeS § 35 lg 2 rikkumise eest. Samas on AutoVS § 191 p 5 vastuolus määruse nr 1071/2009 art 6 lg 2 p-ga a ja lisa 4 p-ga 7. Rikutud on haldusakti formaalse õiguspärasuse nõudeid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1; § 56). Kaebajat ei informeeritud sellest, et MKM viib tema suhtes läbi haldusmenetlust, mille tulemuseks võib olla kaebajale hoiatuse tegemine või tema tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Hoiatusest ei selgu, millise tähtaja jooksul toime pandud rikkumise toimepanemise korral kaebaja suhtes karmimate meetmete rakendamist kaalutakse. Arvestades, et vedaja suhtes ei saa meetmeid rakendades tugineda rikkumistele, mille

3-13-70178 3(7) karistusandmed on karistusregistrist kustutatud, tulnuks hoiatuses määratleda, millise ajaperioodi jooksul järgmine rikkumine MKM hoiatuses toodud võimalikud tagajärjed kaasa toob. MKM on teinud hoiatuse, lähtudes autokaubaveo komisjoni ettepanekust ega ole toonud ühtegi põhjendust selle kohta, miks on kaebajale hoiatuse tegemisel võetud arvesse autojuhtide poolt toime pandud rikkumisis. Lisaks puudub vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1). MKM on eksinud ärakuulamisnõude vastu. MKM on märgukirjades nõudnud selgitusi õigusrikkumiste ning nende vältimiseks rakendatud meetmete kohta, kuid tegemist on selgitusnõuetega, mitte võimalusega esitada asja kohta oma arvamus ning vastuväited. 3. MKM palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud hoiatus on kaebajale edastatud teade, mis ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi ei rikuta, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. MKM ei ole hoiatuses AutoVS §-e 191 ja 192 kohaldanud. Hoiatuses on antud teada, et tulevikus võidakse viidatud sätete alusel otsustusmenetlus alustada. MKM on kohaldanud autokaubaveo komisjoni ettepanekut, majandusja kommunikatsiooniministri 03.09.2012 käskkirjaga nr 12-0275 kinnitatud autokaubaveo komisjoni töökorra (edaspidi töökord) punkte 2 ja 3 ning määruse nr 1071/2009 artikleid 6 ja 12. Kui eeldada, et vaidlustatud hoiatusega on rikutud kaebaja õigusi, ei näe haldusmenetluse seadus ette toimingule õiguskaitsevahendina tuvastuskaebuse esitamist. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Hoiatuse tegemine, mis ei ole käsitletav sanktsioonina ega selle eeldusena, ei nõua haldusmenetluse läbiviimist. Seetõttu puudub ka kohustus kaebajat eelnevalt hoiatuse tegemisest teavitada. Tegemist ei ole haldusaktiga, vaid ministeeriumi seisukohaga, täpsemalt informatsiooni edastamisega. Üksnes asjaolu, et selles hoiatatakse võimalike sanktsioonide rakendamise kaalumisega tulevikus, ei muuda seda haldusaktiks. Kirja esimene punkt sisaldab viiteid poolte varasemale kirjavahetusele. Autokaubaveo komisjon ei ole teinud kaebaja suhtes mingit muud otsust, kui teha MKM-le ettepanek saata kaebajale kirjalik hoiatus. Kirja põhjal on selge, et minister ei viinud läbi haldusmenetlust ega teinud kaebaja suhtes mingit otsust. Kaebajale oli ka varem saadetud kirju selle kohta, et tema valduses olevate sõidukitega on toime pandud õigusrikkumisi. Veoki valdaja ülesanne on tagada, et tema valduses olevate sõidukitega liigeldakse ohutult ja õigusakte järgides. Veokitega liiklemine viisil, mis takistab sõiduaja üle kontrolli teostamist, on ohtlik, sest veokijuhid on sellisel juhul ületunnitöö tõttu väsinud ja võivad põhjustada üliraskeid liiklusõnnetusi. Riigi ülesanne on sellise ohu avastamisel sellele sõidukivaldaja tähelepanu juhtida. MKM andis kaebajale teada, et tema valduses olevate sõidukitega on toime pandud õiguserikkumised ning õigusrikkumiste jätkumine võib kaasa tuua sanktsioonid. See on kooskõlas haldusõiguse üldpõhimõtetega anda subjektile teavet selle kohta, et haldusorganil on tema suhtes olemas informatsioon, mis võib võimaldada tema suhtes meetmete rakendamist ning anda subjektile võimalus olukorra korrigeerimiseks või seisukoha väljendamiseks. Ministri kiri ei oma regulatiivset toimet, isegi kui kirjas hoiatatakse, et kui toime panna õigusrikkumisi, võib järgneda karistus või sanktsioon. Selline regulatsioon tuleneb seadusest ja kehtib kaebajale ka ilma ministri vastava kirjata. 4. Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati MKM-i 08.11.2013 hoiatus. MKM 08.11.2013 kiri on haldusakt. Hoiatusest võib aru saada, et juhul, kui Iriscorp Transport OÜ või mõni tema autojuht sooritab veel ühe raske õigusrikkumise, siis võib MKM algatada Iriscorp Transport OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamise või hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise. Tegemist on hoiatusega sanktsiooni ähvardusel. Pädev asutus teavitab esmalt ettevõtjat toimunud rikkumistest ning sellele järgneb ettekirjutuse tegemine

3-13-70178 4(7) olukorra parandamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisele järgneb tavaliselt kas tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine. Sama loogikat järgib ka AutoVS ja töökord. MKM poolt Iriscorp Transport OÜ-le 08.02.2013 ja 03.07.2013 märgukirjade saatmise faktist koosmõjus töökorra p-ga 3.2 saab järeldada, et MKM on läbi viimas Iriscorp Transport OÜ suhtes haldusmenetlust viimase hea maine nõudele vastavuse kontrollimiseks. Seoses selle haldusmenetlusega ei näe AutoVS, määrus nr 1071/2009 ega töökord ette hoiatuse tegemist sanktsiooni ähvardusel, vaid ainus haldusakt, mida MKM enne AutoVS §-de 191 ja 192 kohaldamist Iriscorp Transport OÜ suhtes AutoVS kohaselt anda saaks, on AutoVS §-s 19 sätestatud ettekirjutus. MKM 08.11.2013 hoiatust tuleb tõlgendada ettekirjutusena AutoVS § 19 mõttes, kuivõrd mingi muu akti või toimingu andmist AutoVS, määrus nr 1071/2009 ega töökord konkreetse haldusmenetluse kontekstis ette ei näe. Vaidlustatud hoiatuse näol ei ole tegemist märgukirjaga, kuivõrd see erineb varasemalt Iriscorp Transport OÜ-le saadetud märgukirjadest nii oma sisult kui ka vormilt. Vaidlustatud haldusakt on antud jämedate vormivigadega, mis toovad kaasa selle õigusvastasuse ja tühistamise kohtu poolt. Hoiatusel puudub viide selle andmise õiguslikule alusele (aktis viidatud normid MKM-le hoiatuse andmise pädevust ette ei näe); piisav põhistus ja haldus-organi kaalutlused akti andmisel, mis muudaks hoiatuse sisu ja selle andmise eesmärgi akti adressaadile arusaadavaks; korrektne resolutsioon, et akti adressaat saaks aru, mida ta tegema peab; ning vaidlustamisviide. Hoiatusest ei selgu, millisele õiguslikule alusele tuginedes ja miks peab MKM võimalikuks hinnata veokorraldaja mainet läbi tema autojuhtide poolt toime pandud õigusrikkumiste. Kohtu jaoks on arusaamatu MKM-i väide, justkui puuduks kaevatud hoiatusel regulatiivsus ning puutumus Iriscorp Transport OÜ subjektiivsetesse õigustesse. Kui see nii oleks, siis poleks haldusorgan sellist hoiatust väljastanudki. Haldusakti andmisel menetlusja vorminõuete rikkumine ei muuda haldusakti oma olemuselt toiminguks, vaid tähendab, et selline haldusakt on õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. MKM palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on rikkunud materiaalõiguse norme ning hinnanud vääralt tõendeid. MKM ei ole andnud Iriscorp Transport OÜ suhtes haldusakti. Hoiatusest ei tulene Iriscorp Transport OÜ õiguste muutumine. Halduskohtu otsus ei sisalda argumentatsiooni, kuidas saanuks vaidlustatud kiri olla suunatud Iriscorp Transport OÜ õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Teavitamine sellest, et õigusrikkumise tagajärg võib olla sanktsiooni rakendamine, ei muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi. Märgukirjad võivad erineda nii sisult kui vormilt. Kui ettekirjutuse rikkumisel saab rakendada sanktsiooni, siis vaidlustatud kirja „rikkumise“ eest ei ole õiguslikult võimalik sanktsiooni määrata. Tegemist on teavitamisega. MKM realiseerib oma ülesandeid muu hulgas ministeeriumis moodustatavate komisjonide kaudu (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määruse nr 323 „Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi MKM-i põhimäärus) § 15 lg 2). Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (MKM-i põhimäärus § 22 lg 1). Üheks MKM-i ülesandeks on kaasa aidata liiklusohutuse nõuetest kinnipidamisele. Seadust rikkunud autovedaja hoiatamine võimalikest sanktsioonidest on selleks igati kohane meede. Haldusel on õigus kujundada seisukohti. Halduskohtus ei saa vaidlustada seisukohti. Kohus ei saa välistamismeetodit rakendades tõlgendada haldusaktina dokumenti, millel puudub regulatiivne sisu.

3-13-70178 5(7) 6. Iriscorp Transport OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus muutmata. Iriscorp Transport OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja vaidlustatud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Halduskohus on õigesti leidnud, et 08.11.2013 hoiatus on õigusvastane haldusakt. Nõustuda ei saa MKM-ga, et hoiatus ei sisalda ühtegi regulatiivset elementi, vastasel juhul ei oleks MKM sellist hoiatust andnudki. MKM on hoiatusega õiguslikult tuvastanud fakti, et Iriscorp Transport OÜ autojuhtide rikkumised omavad mõju tema kui vedaja heale mainele. Hoiatuses ei ole antud puuduste kõrvaldamiseks konkreetset tähtaega, kuid sisuliselt sama tulemus on saavutatud sellega, et rangemate meetmete kasutusele võtmine on seotud uue rikkumise tuvastamise kui sündmusega. Seega vastab hoiatus AutoVS § 19 kohasele ettekirjutusele. Hoiatusest tuleneb Iriscorp Transport OÜ-le käitumisjuhis hoiduda edaspidi rikkumiste toimepanemisest koos ähvardusega kohaldada hoiatuse mittejärgimise korral Iriscorp Transport OÜ suhtes AutoVS §-des 191 ja 192 reguleeritud meetmeid. Haldusorgani poolt, kelle pädevuses on isiku suhtes haldusmeetmete rakendamine, selle meetme rakendamisega ähvardamist ei saa võrdsustada suvalise isiku, kellel vastav pädevus puudub, sarnase tegevusega. Autojuhi rikkumise korral saab vedaja suhtes meetmeid rakendada üksnes AutoVS § 191 p 5 alusel. Hoiatusest nähtub, et kohaldada saab AutoVS §-e 191 ja 192. Halduskohus on otsuse p-s 5 jõudnud järeldusele, et MKM on Iriscorp Transport OÜ suhtes alustanud haldusmenetlust hea maine nõudele vastavuse kontrollimiseks, mille käigus on MKM andnud välja haldusakti. Ka hoiatuse sissejuhatusest tuleneb, et MKM on alustanud Iriscorp Transport OÜ suhtes haldusmenetlust AutoVS-s ja määruses nr 1071/2009 sätestatud nõuete kontrollimiseks. MKM ei ole selgitanud ega põhjendanud kohtumenetluses, millised on vedaja suhtes AutoVS § 191 või 192 kohaldamise eeldused. Iriscorp Transport OÜ hinnangul ei ole nimetatud sätete kohaldamisel võimalik arvestada tahhograafi tööd häirida võimaldava seadme kasutamise eest autojuhile määratud karistusi ega autojuhi poolt tööaja kohta sätestatud nõuete rikkumist. Iriscorp Transport OÜ nõustub halduskohtuga, et hoiatus tuleb tühistada juba ainuüksi selles esinevate jämedate vormivigade tõttu. Samuti on hoiatus sisuliselt õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et MKM 08.11.2013 hoiatuse näol ei ole tegemist haldusaktiga. HMS § 54 kohaselt peab haldusakt olema antud kehtiva õiguse alusel. Hoiatus on tehtud töökorra alusel, millel puudub välismõju ning mida ei saa pidada „õiguseks“ HMS § 54 tähenduses. Töökorra alusel ei saa haldusevälistele isikutele panna mingeid kohustusi. AutoVS, määrus nr 1071/2009 ega muu õigusloov akt kirjaliku hoiatuse regulatsiooni ette ei näe. Seega ei saa hoiatuse näol juba formaalselt olla tegemist haldusaktiga. Hoiatust ei ole alust pidada ka haldusaktiks materiaalses mõttes, sest see ei ole suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et hoiatust tuleb tõlgendada ettekirjutusena AutoVS § 19 mõttes. Hoiatuses ei ole kaebajale mingit ettekirjutust tehtud. Ühelt poolt on hoiatuse tegija ise kinnitanud, et ta ei ole soovinud ettekirjutust teha, teiselt poolt ei sisalda hoiatuse tekst ühtegi konkreetset ettekirjutust. Hoiatuses on küll märgitud, et kaebaja korraldatud autovedudel on toime pandud rasked õigusrikkumised ning järgmiste raskete rikkumiste tuvastamisel võidakse kaaluda rangemate meetmete rakendamist, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et kaebajale on AutoVS § 19 alusel tehtud ettekirjutust raskeid õigusrikkumisi enam mitte toime

3-13-70178 6(7) panna. Taoline ettekirjutus oleks sisutu, sest õigusrikkumistest hoidumise nõue tuleneb juba seadusest. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjaliku hoiatuse näol tegu menetlustoiminguga. Hoiatuse tekstist on näha, et vastustaja on kaebaja suhtes alustanud haldusmenetlust: 08.02.2013 ja 03.07.2013 on saadetud märgukirjad hoiatuses nimetatud õigusrikkumiste kohta ning küsitud kaebajalt selgitust. Märgukirjades on juhitud kaebaja tähelepanu sellele, et need õigusrikkumised võivad mõjutada vedaja või tema veokorraldaja head mainet. Kaebaja on märgukirjadele 27.02.2013 ja 18.07.2013 vastanud. Eelkirjeldatu päädis kaebaja tegevuse aruteluga autoveokomisjonis, kes tegi MKM-le ettepaneku teha kaebajale kirjalik hoiatus. Hoiatus realiseerus 08.11.2013 saadetud dokumendis. Eeltoodust võib järeldada, et menetlus 08.02.2013 ja 03.07.2013 märgukirjades välja toodud õigusrikkumiste üle lõppes 08.11.2013 kirjaliku hoiatusega. Kuna AutoVS sellist meedet ette ei näe, saab hoiatust pidada haldusmenetluse lõpetamise teateks, s.o seisukohavõtuks, et AutoVS §-des 191 ja 192 sätestatud sanktsioone sel korral ei kohaldata. 9. Hoiatuses on tuvastatud, et perioodil 01.01.2012-31.09.2013 on kaebaja korraldatud autovedudel toime pandud rasked õigusrikkumised ning märgitud, et edasiste rikkumiste korral võidakse kaaluda tegevusloa kehtivuse peatamist/kehtetuks tunnistamist (AutoVS § 191) või veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamist (AutoVS § 192). Kaebajale on sellega antud signaal, et ta peaks oma tegevust vedajana korrigeerima. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on ennatlik hakata hindama, kas kaebajat on võimalik AutoVS § 191 või 192 alusel vastutusele võtta. Kuigi hoiatuses viidatakse sellisele võimalusele, ei ole hoiatuse tegemise ning AutoVS § 191 ja 192 kohaldamise vahel põhjuslikku seost. Kui kaebaja suhtes peaks ühte eelnimetatud meetmetest rakendatama, ei sõltu vastava menetluse tulemus hoiatuses fikseeritust. Kaebaja saab vastavas haldusmenetluses vaidlustada kõiki hoiatuses esile toodud asjaolusid. Hoiatuse eesmärgiks on juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et ta võtaks vedajana tarvitusele abinõud, hoidmaks ära edaspidiseid õigusrikkumisi tema kasutuses olevate sõidukitega. Nimetatud eesmärki pole alust pidada õigusvastaseks sellele vaatamata, et õigusaktid taolise menetlustoimingu tegemist ette ei näe. Menetlustoimingutele kehtivad vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtted (HMS § 5). Kaebaja on vedajana õige isik kontrollimaks ja tagamaks, et tema sõidukeid kasutavad juhid ei pane toime õigusrikkumisi, mida autovedudel peetakse rasketeks (täismassi ületamine enam kui 20%, sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamine). 10. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kuna hoiatus pole haldusakt, tuleb tühistamiskaebus jätta rahuldamata. Rahuldamata jääb ka alternatiivne tuvastamiskaebus, sest vastustajapoolne tähelepanu juhtimine õigusrikkumistele ning kaebaja suunamine edasiste rikkumiste ärahoidmisele ei ole õigusvastane. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale mingit õiguslikku eelist. Tuvastamiskaebuse eesmärgiks ei saa olla tulevikus toimuda võiva haldusmenetlusega seotud asjaolude kindlakstegemine. Seega rahuldab ringkonnakohus MKM-i apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab Iriscorp Transport OÜ kaebuse rahuldamata. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist: halduskohtus 3292,50 eurot, ringkonnakohtus 3942,50 eurot. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

3-13-70178 7(7)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

Jõustunud Riigikohtu 02.11.2015 otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON 1. Jätta A OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2014. a otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-13-70178 muutmata. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4. Arvata kautsjon riigituludesse.