4-14-5336/6 · 4-14-5336/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuasja number 4-14-5336

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2014, Rakvere kohtumaja

Kohtuasi Z.J-i

väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e

: 2402,14,000583 09.06.2014 otsus väärteoasjas nr

Menetlusosalised Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): Z.J (ik: xxx, elukoht xxxx)

Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja: Monica Meristo

: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Kohtuväline menetleja prefektuur

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Z.J-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti

(registrikood Ida prefektuuri korrakaitseb 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) üroo

liiklusjärelevalvetalituse ’e 09.06.2014 vanemliiklusametniku Heiki Lindus otsus väärteoasjas nr: 2402,14,000583, millega määrati Z.J-ile liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 205 trahviühiku ulatuses, s.o 820 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, muutmata.

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel tasuda määratud rahatrahv 820 eurot 6 kuu jooksul alates detsembrist 2014, rahatrahvi tasumise lõpptähtajaga hiljemalt 31.05.2015.

2

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvele SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank EE403300333416110002 või Nordea

Pank EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145123793 ning selgitus.

Liiklussea

duse § 127 alusel on Z.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2

kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD.

1. 17.05.2014 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse

liikluspolitseinik Mihkel Põder väärteoprotokolli nr AB 1410221 selle kohta, et Z.J

17.05.2014 kell 21.05 xxxx tee 6-l kilomeetril, liikudes xxxx suunas, juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (70 km/h kiirusepiirangu) mõjupiirkonnas kiirusega 146 +/- 8 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametniku Heiki Linduse 09.06.2014 otsusega : 2402,14,000583 väärteoasjas nr määrati menetlusalusele isikule Z.J-ile liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel karistuseks

rahatrahv 205 trahviühiku ulat ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel uses, s.o 820 eurot lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks kahetsus, raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusalune isik esitas vastulause, milles kahetses toimepa

ndut, selgitas juhtunu asjaolusid ja palus juhtimisõigust karistusena mitte ära võtta.

Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise

toimepanemises on tõendatud, puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud või väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetlusalusele isikule rahatrahvi määramisel võetakse arvesse isiku poolt avaldatud kahetsust toimepandu osas. Samas jäetakse rahuldamata taotlus juhtimisõiguse allesjätmise osas. Kohapealsete ütluste ja vastulauses öeldu kinnitamiseks ei ole

lisatud ühtegi tõendit. Lähedasega juhtunud võimaliku õnnetusjuhtumi kohta puuduvad

igasugused veenvad ja usaldusväärsed tõendid, samas puuduvad tõendid ka töökoha kohta.

Menetlusalune isik viitab küll õpingutele koolis, kuid innitab, et on võtnud samas k akadeemilise puhkuse. Lubatud sõidukiirust on ületatud olulisel määral, s.o mitte vähem kui 68

km/h. Kiiruse fikseerimise kohas on lubatud sõidukiirust piiratud seoses teelõigu juba

iseärasustega, tagamaks ohutumat liiklemist. Menetlusalune isik on seda ignoreerinud.

Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise

tõenäosust ja ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab

õnnetuste riski 3% võrra. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest

liiklejatest. Lubatud sõidukiiruse ületamisega seatakse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu

3

ja tervis. Käesoleva juhtumi puhul ei nähtu, et menetlusalune isik oleks arvestanud

tagajärgedega, mida tema poolt toimepandud õigusrikkumine võinuks kaasa tuua.

Menetlusalust isikut on juba varasemalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud,

karistuseks määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid see ei ole suutnud panna teda

seadusekuulekamalt käituma. Seetõt ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse tu

põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.

3. 30.06.2014 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku kaebus

kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse kohaselt vaidlustab selle esitaja Ida prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse otsuse 09.06.2014 osaliselt. Z.J

tunnistab oma süüd antud asjas, kuid palub kergendada karistust ja mitte kohaldada lisakaristust. utaval ametikohal xxxx Z.J töötab vast , mis nõuab pidevat liikumist ja kuna ta elab ka eraldatud kohas, kus puudub bussiühendus, siis on juhtimisõigus väga vajalik.

Tööandja taotleb samuti juhtimisõiguse allesjätmist. Z.J õpib

xxxx, sest tema akadeemiline puhkus lõppes kevadel ja seda tõendab koolitõend. Z.J selgitab, et kui ta nägi eemalt vilkureid, siis kartis ta, et ongi mingi õnnetus juhtunud, sest talle meenus eriti t Z.J kahetseb oma tegu ja kuna ta on ka eravalt emaga juhtunud õnnetus. väga varem karistamata, siis on ta kindel, et tegemist oli ühekordse eksimusega ja rohkem see enam ei kordu. Kui kohus peab siiski vajalikuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, siis palutakse see ära võtta mitte kauemaks kui üheks kuuks. Rahatrahvi suurust kaebuse esitaja ei vaidlusta.

4. 18.08.2014 kohtule saabunud vastuskirja kohaselt on k esindaja ohtuvälise menetleja jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud

ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas.

Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega. Lubatud sõidukiirust ületades

seatakse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna

sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle raskusastet. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Lubatud sõidukiirust

oli ületatud olulisel määral ja seda liiklusohutuse suuremaks tagamiseks paigaldatud

kiirusepiirangu 70 km/h alas. Menetlusalune isik tunnistas süüd ja kahetses toimepandut.

Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul 1 kehtiv väärteokaristus, mille puhul oli isik toime pannud samalaadse õigusrikkumise. Varasema õigusrikkumise toimepanemise eest määratud

rahatrahv on tasutud, seega pelgalt rahatrahvi määramine karistusena ei ole suutnud panna menetlusalust isi

kut seadusekuulekamalt käituma.

Maakoht sindaja seisukohal, et see on ule esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja e

osaliselt eksitav. Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et menetlusalune isik jätkuvalt

kahetseb toimepandut, kuid isiku varasema käitumise põhjal liikluses võib järeldada, et

väljendatud kahetsus ei ole puhtsüdamlik ning isiku soov on ainult pääseda lisakaristuse

kohaldamisest. Kaebuses on viidatud ka sellele, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata. J viidatud teda uba väärteootsuse koostamise ajal oli kehtivale väärteokaristusele,

oli karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Samas oli väärteotoimikusse lisatud ka karistusregistri väljavõte. Kaebuses menetlusalune isik viitab tööalaselt tulenevalt juhtimisõiguse vajadusele, lisatud on xxxx poolt tõend juhtimisõiguse vajaduse kohta menetlusaluse isiku puhul, kuid lisatud ei ole

otsest töölepingut, millest nähtuksid tööülesanded. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib

siinkohal tähelepanu Riigikohtu lahendile 10 p 7, milles on öeld nr 3-1-1-26- ud: „Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga,

mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha

4

kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ Väga kaalukaks argumendiks on menetlusaluse isiku varasem käitumine liikluses. Varasemast

käitumisest lähtuvalt saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik ei ole oma käitumist

seadusekuulekamaks muutnud, tegelikkuses isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, s.h pannes toime õigusrikkumisi, millega seatakse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. Kohtuvälis alus jätta nende e menetleja esinda p ja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. -

7. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Liiklusseaduse § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et ta juhtis 17.05.2014 kell 21.05 xxxx tee 6. kilomeetril

mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (70 km/h kiiruse - 8 km/h seega lubatud piirang) mõjupiirkonnas kiirusega 146 km/h +/ , ületades sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. 8. 3-7 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Käesolevas asjas on tõenditeks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, samuti kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll.

5

Kiirusmõõtesead protokollist (tl 18) nähtub, et Ida prefektuuri korrakaitsebüroo me kasutamise

liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Mihkel Põder teostas riikliku järelevalve korras Z.J-i poolt juhitud mootorsõiduki xxxx reg märgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist

17.05.2014 kell 21.05 xxxx tee 6. km- xxxx suunas. Kiirust , kasutades l mõõdeti

liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663. Kiirus mõõdeti sirgel teelõigul, kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid ei esinenud. Seadme lugem 146 km/h. Lubatud

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 8 km/h.

Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Juhile näidati

seadme tabloole fikseeritud näitu. Menetlusalune isik avaldas, et on radari näidu ja protokolliga tutvunud. Menetlusaluse isiku

alt tunnistas Z.J ülekuulamise protokollist (tl 19) nähtuv kiiruse ületamist, põhjendades seda sellega, et vend oli talle helistanud ja teatanud, et emaga

juhtus õnnetus (kukkus redelilt ja hing jäi korraks kinni). Kiiruse ületamise järel

, kui menetlusalune isik oli kinni peetud, helistas vend uuesti ja teatas, et korras. Ema nüüd on kõik on terve ja kõik läks õnnelikult ema jaoks. et kiiruse ületamine polnud õigust Isik sai aru,

atud, kahetsedes väga oma tegu. Tunnistaja Martin Helsteini ülekuula ) nähtub, et olles 17.05.2014 mise protokollist (tl 20

teenistuses koos liikluspolitseinik .00 ajal Mihkel Põdraga, teostasid nad kella 21 liikl evalvet xxxx teel. Kell

xxxx teed xxxx poolt xxxx suunas neile usjärel 21.05 sõitis mööda vastu sõiduauto Antud teelõigul on xxxx numbriga xxxx, mille kiiruseks fikseerisid 146 km/h. lubatud 70 km/h. aset xxxx tee 6. kilomeetril. Kui nad Kiiruse ületamine leidis lülitasid sisse

sinised ja punase märgutule, peatus koheselt. Sõidukit juhtinu xxxx d isikuks osutus Z.J Z.J tunnistas , kes viibis sõidukis üksinda. koheselt, et ületas kiirust ja põhjendas kiiruse ületamist sellega, et talle oli just helistanud vend, kes väitis, et kodus olevat midagi juhtunud. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Tõendamist leidis, et liiklusseaduse § s 227 lg 4 sätestatud väärteo - on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Z.J. Seega ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

9. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Z.J-i karistust kergendavad süü tunnistamine ning kohtu arvates ka puhtsüdamlik kahetsus, karistust rakendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsusega on menetlusalusele isikule määratud põhikaristuseks rahatrahv

205 trahviühiku ulatuses , mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast , s.o 820 eurot suuremas määras htimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, mis on ettenähtud ning lisakaristuseks ju

sanktsiooni alam

määras. Menetlusalune isik ei ole esitatud kaebuses vaidlustanud talle määratud põhikaristust. Esitatud kaebuses palutakse etleja otsus

kohtuvälise men tühistada lisakaristuse määramise osas, jättes juhtimisõigus alles või kui kohus peab siiski vajalikuks juhtimisõiguse äravõtmist, siis võtta see ära mitte kauemaks kui üheks kuuks.

6

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või ära võtta

mootorsõiduki juhtimise õigust isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Kohus leiab, et teo toimepanemise asjaolusid arvestades on lisakaristuse kohaldamine põhjendatu Liiklusrikkujatele tuleb anda märku sellest, et nende rikkumistel võivad olla väga d.

tõsised tagajärjed. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi

selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Koh

us märgib, et karistusregistri õiendist (tl 22) nähtuvalt oli

Z.J

väärteo toimepanemise ajal 17.05.2014 üks kehtiv väärteokaristus

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi o lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Nimetatud väärteo , s.

toimepanemise eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv, mis on tasutud. Kohus

ei ole leiab, et kuivõrd karistuseks määratud rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot

isiku puhul vajalikku mõju avaldanud ning isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemi , on isiku ja vajalik ka lisakaristuse st suhtes põhjendatud lisaks põhikaristusele

kohaldamin e. Antud juhul on tegemist tahtliku rikkumisega, mida juht saanuks ära hoida.

Karistuse mõistmisel tuleb eelkõige arvesse võtta rikkumise üldist ohtlikkust. Lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h ületav mootorsõiduki juht on suureks ohuks nii endale kui ka teistele liiklejatele. Kohus leiab, et kuivõrd lisakaristust on kohaldatud sanktsiooni määras, st kuueks kuuks, alam ei ole lisakaristuse ebaproportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega. määr võrreldes Kohtul ei ole võimalik vähendada lisakaristust selliselt, et mõista lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks, kuivõrd liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 seda ei võimalda.

Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik pidi juba rikkumise toimepanemise hetkel

arvestama asjaoluga, et lubatud sõidukiiruse ületamisega võib kaasneda juhtimisõiguse äravõtmine, mis mõjutab oluliselt tema h tööl ning koolis käimist. elukorraldust, s. Nimetatud asjaolu pidanuks sundima isikut hoiduma liiklusreeglite rikkumisest.

Arvestades oma karistusena määratud rahatrahvi suurust, võimaldas kohtuväline menetleja

otsusega menetlusalusel isikul rahatrahvi tasuda kuni 01.12.2014. Selleks, et mitte menetlusaluse isiku olukorda raskendada, tuleks kohtu arvates 66 lg 2 ja lg 3 alusel KarS §

võimaldada menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul, alates detsembrist 2014 rahatrahvi tasumise lõpptähtajaga hiljemalt 31.05.2015. 10. t ja juhindudes V™S -dest 120 lg 1, 132 p 1, 133- Lähtudes eeltoodus § 135 jätab kohus

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametniku Heiki Linduse 09.06.2014 otsuse : 2402,14,000583 väärteoasjas nr muutmata ja Z.J-i kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik