3-14-52851/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-52851 Kohtuasi T.B.kaebus Viru Maakohtu tegevuse peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada T.B.kaebus. 2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. T. B. (edaspidi kaebaja) on 20.11.2014 koostanud Tartu Halduskohtule adresseeritud kaebuse, milles ta palus aidata leida tema vend V. G. elusalt või surnult. Seejuures ta kurtis, et Viru Maakohus on kohtasja nr 2-12-5578 menetlemisel rikkunud tema kodanikuja inimõigusi, sest tegi kohtumääruse vigadega ja jättis ta ilma õigusest saada see kätte tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 ja lg 3 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohustab kaebuse tagastama juhul, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seadustiku § 121 lg 2 p 1 lubab kaebuse tagastada ka siis, kui kaebajal pole sellega võimalik oma eesmärki saavutada.

3. Kaebusest nähtuvalt pole selle esitaja rahul Viru Maakohtu tegevusega tema poolt oma venna V. G. surnuks tunnistamiseks esitatud avalduse lahendamisel.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ainult siis, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sama seadustiku § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt loetakse halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks ja toiminguks haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, halduslepingut sama seaduse § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleerivat halduse siseakti, haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toimingut, haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Kohtuasjade menetlemise ja kohtulahendite vaidlustamise korda reguleerivad vastavad menetlusseadustikud. Maakohtu poolt tsiviilasjas tehtud kohtulahendi vaidlustamine on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Selle § 660 lg 1 ja § 661 lg 1 kohaselt võib maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Halduskohtule ei ole antud maakohtu kohtulahendite kontrollimise õigust. Samuti pole halduskohtule antud pädevust isikute otsimiseks.

4. Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt võib järeldada, et kaebaja pole rahul ka talle riigi poolt määratud advokaadi teenusega. Ta on esitanud advokaadi peale kaebuse, kuid Eesti Advokatuuri aukohus on 25.09.2014 otsustanud, et aukohtumenetlust ei algatata. Seejuures märgiti, et advokaadile ei saa ette heita menetluse lõpule viimata jätmist, kuna õigusabi tuli osutada vaid õigusdokumendi koostamiseks ning seda on advokaadi seletuse kohaselt ka tehtud. Niisugust otsust on võimalik vaidlustada ning nõuda taotluse uuele läbivaatamisele kohustamist. Arvestades aga, et 11.04.2012 tsiviilasjas nr 2-12-5578 koostatud kohtumäärusega anti õigusabi riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 8 alusel tõesti üksnes õigusdokumendi koostamiseks, oleks vastav nõue ilmselgelt perspektiivitu ega saa kuidagi abistada kaebajal saavutada oma venna leidmisega seotud eesmärke. Seetõttu puudub kohtul vajadus teha talle ettepanekut, muuta kaebuse nõuet ja taotleda õigusabi osutanud advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist.

5. Eeltoodu kohaselt ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Tartu Halduskohus ei saa kaebust menetlusse võtta vaid peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt määrusega tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane