1-13-8844/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-13-8844

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsembr 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-13-8844 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.F-i (O.F) tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve

kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu O.F, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega

O.F

vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi O.F-ile taotlus ja määrata tema osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 104,40 eurot (s.h

kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 87 ks 17,40 eurot). eurot, ning käibema

Välja mõista O.F-ilt kriminaalmenetluse kulud:

104,40

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

O.F tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtu

määruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 №rdea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 1-1 3- 99914700036769 O.F

8844 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.11.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava O.F-i tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.F Harju Maakohtu 06.11.2013 kohtuotsusega 200 lg 2 p 7 ja tunnistati süüdi KarS §

karistati kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 28 KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 68 lg 1

päeva. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 846 tunni ulatuses

tähtajaga 1 määrusega pöörati mõistetud karistuse

aasta 8 kuud. Harju Maakohtu 25.04.2014

ärakandmata osa 1 aasta päeva vangistust täitmisele. 1 kuu 24

Karistuse kandmise algus 21.04.2014 14.06.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.11.2014.

Kinnipidamisasutusest O.F-i kohta koostatud iseloomustu on sest nähtub, et kinnipeetaval

üks seoses tubakatoodete omamisega selleks mitte ettenähtud kohas.

kehtiv distsiplinaarkaristus Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne

vangistusse sattumist. Tegemist on kinnipeetava vanaisale kuuluva, heas korras, kolmetoalise korteriga. Korteris elavad kinnioeetava ema, vend, õde ja vanaisa. Ametlikult ei ole isik vabaduses

töötanud, mitteametlikult on töötanud ehitustel, peamiselt paigaldanud põrandaid ning teinud

müürsepatöid. Vangistuses töötab süüdimõistetu alates 09.10.2014 majandustöödel koristajana.

Isikul on tasumata võlanõudeid 1569,26 euro ulatuses. Süüdimõistetul on head suhted

perekonnaga, emaga suhtleb regulaarselt telefoni teel. Suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse

taustaga isikuid. Isik on kuriteod toime pandud alkoholijoobes, kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning isik saab ka ise

aru, et kriminaalne käitumine on tingitud alkoholi kuritarvitamisest. Meditsiiniosakonna andmetel

on tegu süstiva narkomaaniga, vanglas on seisund hinnatud akuutseks. Vabaduses pole olnud ühtegi sõltuvusainetevaba perioodi. Isikul on sõltuvus narkootilistest ainetest. Uue mittevägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Va tingimisi ngla ei toeta O.F-i ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Tegemist on sobivate elamistingimustega korteriga, kus elavad kinnipeetava

ema, vend, õde ja vanaisa. Lähedastest on kinnipeetaval ema, vend, õde ja vanaisa.

Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus tööle asuda ettevõttes xxx, kelle juhatuse liikmega

kriminaalhooldusametnik vestles, ja kes kinnitas, et süüdimõistetul on nende ettevõttes võimalik vabanemisjärgselt tööle asuda.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, varasem elukäik ning toimepandud

leiab, et O.F-i

kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh

röövimise toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja

kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata

ühiskonnale, et võõra vara vägivaldse äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib

väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo

ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et varasem karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole

3(5)

kinnipeetavale a positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab t

vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole

võimalik korrigeerida käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata

kinnipeetava karistuse kandmist vangistuses. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on

suuteline ühe aasta kestel läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli katseaja

nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. tingimisi Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta O.F-i ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja oli seisukohal, et isiku vabastamine on põhjendatud. Süüdimõistetu on motiveeritud jätkata seadusekuulega eluga, loobuda alkoholi tarvitamisest.

O.F selgitas, et ta taotleb vabastada ennast enne tähtaega, allutamisega elektroonilisele

järelevalvele. Ta oleks nõus ka ravile minekuga. Samas närgib süüdimõistetu, et ta sai oma probleemist aru ja tulevikus on tal kindel plaa loobuda alkoholi tarvitamisest.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning

arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku arvamust, leiab, et O.F

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava

elektroonilise järelevalvega

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ektroonilise järelevalvega põhjendatud el .

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii

ku

riteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu ema, venna, õe ja vanaisaga vanaisale kuuluvas korteris, kuhu

elas varem koos

soovib elama asuda ka vabanemisjärgselt. Maksekohuslaste registrist nähtub, et isik on viimati töötanud 2009. aasta septembris.

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaks korda ja

vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on isikut karistatud eest

mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal ta pani

toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust võõra vallasasaja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kohtuotsusest (isiklik

toimik I osa, tl 15-16 tungis koos kahe teise ) nähtub, et kinnipeetav isikuga ühiselt ja kooskõlastatult kallale kannatanule, lüües teda käte ja jalgadega. Seejärel suruti kannatanu põlvede

abil vastu maad ja võeti ära kannatanu dokumendid. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I

osa, tl 3-9) 2 korda: liiklusseaduse alusel 1- nähtub, et süüdimõistetu on väärteokorras karistatud 2 l

korral (mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt), 3 l korral KarS § 218 lg 1 järgi -

(väheväärtu l korral ühistranspordiseaduse sliku asja vargus), 12-l korral alkoholiseaduse alusel, 4-

alusel, 1- -l korral tubakaseaduse alusel. Viru l korral KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 1 Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, kuna eelmine kuritegu oli ühiskonnaohtlik, kuid käesolev kuritegu on isikuvastane koos vägivalla kasutamisega. Kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine.

Kohus leiab, et kuna isik on juba kahe lhooldusele, kuid ei ole suutnud l korral määratud kriminaa

oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole

seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki.

Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõi mõtlematult, stetu on tegutsenud hetkeemotsioonide ajel,

andmata endale aru võimalikest tagajärgedest. Täitmise pööramise määrusest nähtub, et isik ei

4(5)

ilmunud korduvalt kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele seoses alkoholi

liigtarvitamisega. Sa as kriminaalhoolduse ajal, muti nähtub kohtumäärusest, et süüdimõistetu soorit

5 kuu jooksul, vaid 8 tundi üldkasulikku tööd. See ilmestab kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei arvesta võimalike tagajärgedega, mis võivad tekkida mõtlematu käitumise

tulemusena.

Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses ning majandustöödel koristajana käib nõustamisel pereõega.

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 21.01.2019.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistusse sattumist. Tegemist on kinnipeetava vanaisale kuuluva korteriga. Lähedastest on

isikul perekond, kuhu kuuluvad . ema, vend, õde ja vanaisa, kes kõik elavad samas korteris

Vabanemisel xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ema, õe, venna ja vanaisa näol ning kindel vabanemisjärgne

elu- koht ja töö , mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades O.F-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime kuriteo, mis

seisnes s võõra vallasasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime

pandud vägivallaga varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki ), korduvaid karistusi (isik on

juhtimise eest joobeseisundis), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest

vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kahel korral karistatud isiku puhul, kes on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mis mõlemal korral ebaõnnestusid, ei ole kohtul alust arvata,

et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse või üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Eriti

kaalukaks seab argumendi asjaolu, et isik tegi viie kuu jooksul vaid kaheksa tundi üldkasulikust

tööst, mis kohtu hinnangul näitab, et isik suhtub talle pandud kohustustesse ükskõikselt ja ei võta

mõistetud karistust tõsiselt a, et varasemalt karistatud isik, kelle mõlemad . Oleks kergemeelne arvat

katseajad on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline v antud. Ometigi pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isik tarvitas talle kohtu õimalus oli talle juba poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Kohus

leiab, et isegi rangema laadi kriminaalhooldus koos elektroonilise järelevalvega ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus ei näe isiku varasemat elukäiku puudutavatest asjaoludest ega tema praegusest käitumisest vanglast, kuidas nüüd jalavõru võib mõjutada varem kahel korral kriminaalhooldusele

määratud isikut, et ta enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kohus märgib, et

elektoooniline järelevale on hea meede selleks, et riik jälgiks isiku liikumisi. See iseenesest ei

vähenda aga uue kuriteo toimepanemise riski nii oluliselt, et kohus saaks käesoleval juhtumil

tõdeda, et süüdimõistetut võiks enne tähtaega vabastada koos elektroonilise järelevale kohaldamisega.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses hõivatud majandustöödel

koristajana.

Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine.

Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud isik on – juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning toime pannud röövimise

grupis. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab

isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu

5(5)

seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav 14.06.2015 miseks on veel natuk alla aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand ühe e

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi

ennetähtaegne va ning lähedaste bastamine liialt ennatlik. Olenemata kindla elukoha olemasolust

toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku

puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid

sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) ku vangistusest tingimisi See aga ei tähenda, et isi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid.

Seepärast leiab kohus, et i sjaoluga, et tal tuleb ära sik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama a

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud

alluda varasema le kriminaalhooldust te ele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi

mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

O.F-i temale Harju Maakohtu 06.11.2013 ja Harju Maakohtu

kohtuotsustega mõistetud

25.04.2014

ud elektroonilise määrusega täitmisele pöörat vangistuse kandmisest enne tähtaega järelevalvega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik