1-12-11512/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

25. novembril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11512 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 25.11.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.P tingimisi ´i enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.P isikukood XXX viibib Viru Vanglas

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. K.P

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.P Harju Maakohtu 14.01.2013 otsusega gi ning tunnistati süüdi KarS § jär KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud

6 kuud vangistust.

karistus loeti kaetuks varasema Harju Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 3 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 14.05.2012 ja lõpp 14.12.2015

Kinnipidamisasutuses K.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral K.P on kindel elukoht, aadressil xxx.

Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. 7. klassi lõpetas Tapa Erikoolis. Olevat soovinud kunagi oma haridusteed Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis jätkata, kuid sattus vanglasse. Eriala puudub, riigikeele tase B1. Ametlikult töötanud ei ole, juhuti olevat koos kasuisaga käinud kortereid remontimas. Oma sissetuleku sai kuritegusid sooritades, tema toimetulekut mõjutasid ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Vanglas kinnipeetav töötab ning samuti toetavad teda ka rahaliselt sugulased (xxx ja vanaema). Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole, kuid isik on veendunud, et läbi Töötukassa leiab mingi töö. Kinnipeetaval on K-Raha andmetel 27.02.2014 seisuga maksmata nõudeid summas 2343,31 EUR ja vabanemisfondis hoiustatud xxx EUR. Seoses alkoholi tarvitamisega probleemi ei näe, samas on teda alkoholiseaduse alusel karistatud

2 korda (viimati mais 2011) ning enamus kuritegusid on sooritanud alkoholijoobes olles. Alkoholi hakkas enda sõnul tarvitama selleks, et hoiduda narkootikumidest. Joobes olles võib muutuda agressiivseks ja käituda ettearvamatult. Vangistuses läbis sõltuvusainete tarvitamist käsitleva sotsiaalprogrammid. Narkootikume hakkas tarvitama umbes 12-aastaselt. Enne seda nuusutas liimi. Põhiliseks aineks olevat olnud amfetamiin, mida süstis igapäevaselt, viimati mais 2012. NPAS alusel karistatud 3 korda, viimati 22.04.2012. Soovib abi narkootikumidest loobumiseks, üksi polevat suuteline seda tegema. Vangistuses läbis sõltuvusainete tarvitamist käsitleva sotsiaalprogrammi utud sõltuvusravi kohaldamise võimalust, millest isik loobus . Pak . Kriminaalkorras karistatud 6 korda ja reaalset vangistust kannab 3. korda. Käesoleval hetkel kannab karistust ähvardamise eest KarS § 120 järgi. Viimasele karistusele liidetud varasemate otsuste

ga KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8, KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 320 järgi mõistetud karistused. Vanglas on kinnipeetav läbinud järgmised taasühiskonnastavat tegevused: 01.12.2012- - -

19.06.2014 majandustöö koristaja; alates 20.06.2014 majandustöö köögitööline; 06.12.2012-08.02.2013 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisi treening".

27.05.2013-19.08.2013 osales arvitamisele suunatud tugigrupi "Corrigo" sõltuvusainete t tegevuses. 14.08.2013-14.12.2013

läbis riigikeele A2 taseme kursuse (lõpetas kursuse edukalt); 3.01.2014-

07.05.2014 läbis edukalt riigikeele B1 taseme kursused;

16.10.2013 alustas vägivaldset käitumist maandava sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine" osalemist, kuid arvati grupist välja, kuna ta ei olnud huvitatud programmis osalemisest. 03.04.2014-1

7.06.2014 läbis agressiivsuse asendamise treeningu.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 78% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 68%. Vangla ei egset vabastamist. toeta kinnipeetava ennetähta

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav asub elama aadressil xx. Kinnistusregistri andmetel on korteri omanik kinnipeetava kasuisa xx xx. Tegemist on 2-t

oalise korteriga. Käesoleval ajal elavad antud aadressil kinnipeetava ema koos abikaasa ja 4 lapsega. Kinnipeetava ema ja kasuisa on nõus teda enda juurde elama võtma. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema xx xx on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. K.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibinud korduvalt kinnipidamisasutuses. K.P oli 1 korral käitumiskontrollil. Tuginedes käitumiskontrolli toimikule nr – 71470 (2007.a 2008.a) selgus, et katseajal pani ta toime uue kuriteo. K.P

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri abi Sigrid Nurm andis kirjaliku arvamuse ja ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega

, prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et K.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinni

pidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. K.P nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. K.P on 6 korda kriminaalkorras karistatud (isikuja varavastaste kuritegude eest ning narkokuriteo eest). Vanglakaristust kannab kolmandat korda. val ajal kannab Käesole liitkaristust relva kasutamisega ähvardamise eest ning ka narkokuriteo eest. Korduvalt karistatud väärteokorras NPALS ja Alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt K.P ei olnud tulemuslik kuna oli määratud kriminaalhooldusele, mis isik katseajal pani toime uue kuriteo.

Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata.

Vabaduses pu ja erialaoskused, mis halvendab tema udub kinnipeetaval kindel töökoht toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perio o toimepanemise riskifaktoriks. ode, mida võib pidada uue kurite

Ülaltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge K.P

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemalt isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ega täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine kinnipeetavat katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoold

use eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna K.P on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema r esotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist varasemal katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu K.P vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik