3-14-52873/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52873

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52873 Haldusasi OÜ Väinamere Liinid kaebus Rahandusministeeriumi kohustamiseks jätkama järelevalvemenetlust riigihanke nr 153701 ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse üle.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: OÜ Väinamere Liinid Esindaja: adv. Raiko Paas

RESOLUTSIOON 1. Tagastada OÜ Väinamere Liinid kaebus. 2. Saata määrus kaebaja esindajale.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 203).

KAEBAJA NÕUE JA ASJAOLUD 1. OÜ Väinamere Liinid esitas 21. novembril 2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Rahandusministeeriumi kohustamist järelevalve jätkamiseks riigihanke nr 153701 "Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvlaevad" ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse üle. 2. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt kuulutas Majandusja Kommunikatsiooniministeerium 30. juunil 2014 välja avatud hankemenetlusega riigihanke nr 153701; kaebaja esitas ainsana oma pakkumuse, ent majandusja taristuministri 23. septembri 2014 käskkirjaga nr 14-0296 jäeti kaebaja kvalifitseerimata ning lõpetati hankemenetlus, mispeale otsustas majandusja taristuminister sama päeva käskkirjaga nr 14-0300 korraldada Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. Samuti nähtub kaebusest, et Rahandusministeerium toimetas riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 1 p 1 alusel riiklikku järelevalvet riigihanke nr 153701 üle ning teatas Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile oma 23. oktoobri 2014 kirjas nr 12.2-1/11938-4 järelevalvemenetluse lõpetamisest, kuivõrd on asunud seisukohale, et kokkuvõttes, et

Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumil seaduslik alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks RHS § 28 lg 1 p 2 alusel ning järelevalvemenetluse raames ei ole tuvastatud RHS-i rikkumist, mis tooks kaasa järelevalvemeetmete kohaldamise vajaduse. 3. Halduskohtule esitatud kaebuses leiab OÜ Väinamere Liinid, et Rahandusministeeriumi seisukoht on ekslik ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eeldused ei olnud antud juhul täidetud. Kaebaja tugineb ka sellele, et sama järelevalvemenetluse käigus asus Rahandusministeeriumi varem, s.o. 15. oktoobril 2014, vastupidisele seisukohale, esitades Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku hankemenetlus kehtetuks tunnistada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leian, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole otstarbekas ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HkMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. HkMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses puudub isikul ilmselgelt kaebeõigus, kui vaidlustatav haldusakt või toiming tema subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Subjektiivsete õiguste kaitse vajadust tuleb seejuures selgelt eristada isiku huvist mingisuguse küsimuse ühtvõi teistsuguse lahenduse vastu. Leian, et Rahandusministeeriumi otsus lõpetada RHS alusel läbi viidud järelevalvemenetlus ilma järelevalve objektiks olevat hankemeneltust kehtetuks tunnistamata või hankijale (st. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile) kohustuslike ettekirjutuste tegemiseta ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Rahandusministeeriumilt järelevalvemenetluse alustamist ega mingite kindlate järelevalvemeetmete võtmist. Isegi juhul kui riiklikku järelevalvet teostav organ alustab järelevalvet isiku poolt saadud teabe alusel või isiku taotlusel, ei teki sellest isikule subjektiivset ja kohtus kaitstavat õigust sellele, et järelevalveorgan lahendaks küsimuse lõppastmes õigesti. 5. Kaebaja seisukoht, et Rahandusministeeriumi järelevalvepädevust reguleerivate normide eesmärk on avalike huvide kaitsmise kõrval ka isiku õiguste kaitsmine, ei ole õige. Riiklikku järelevalvet teostatakse põhimõtteliselt avalikes huvides. Tegemist ei ole üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitse vahendiga, seetõttu ei saa ka järelevalveorgani tegevusetus konkreetse isiku subjektiivseid õigusi rikkuda. Riiklik järelevalve ei kujuta endast tavapäraste vaidlustusmehhanismide (vaidemenetlus, kaebusega halduskohtu poole või vaidlustusega vaidlustuskomisjoni poole pöördumine) kõrval täiendavat üksikisiku õiguste kaitse mehhanismi. Riikliku järelevalve eesmärk on tagada avalike huvide kaitse, sealhulgas neis situatsioonides, kus järelevalve objektiks olev tegevus ühegi konkreetse isiku subjektiivseid õigusi rikkuda ei pruugi või kui ükski konkreetne isik, kelle õigusi see tegevus rikkuda võib, ei soovi seda selleks ettenähtud võimalusi kasutades vaidlustada. 6. Kaebeõiguse seiskohast ei saa asjakohaseks pidada ka kaebuses esitatud viiteid kohtulahenditele. Haldusasjas nr 3-10-2890, millele kaebaja viitab, oli vaidluse all Rahandusministeeriumi poolt järelevalvemenetluses tehtud otsus, millega tunnistati hankemenetlus kehtetuks. Selle otsuse vaidlustas hankemenetluses osalenud isik ning tema kaebeõigus tulenes asjaolust, et sisuliselt tunnistas Rahandusministeerium kehtetuks

hankemenetluse käigus kaebaja suhtes tehtud varasemad soodustava iseloomuga haldusaktid. Käesoleva vaidluse erineb eeltoodust seega põhimõtteliselt. Eelnimetatud asjas oli Rahandusministeeriumi otsus suunatud konkreetsele isikule varasemate haldusaktidega antud õiguse lõpetamisele. Antud juhul see nii ei ole. Mis puudutab kaebaja viidet Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-15-01, siis viidatud asjas käsitleti avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleva vara kasutusse andmisest, mida reguleerisid avalik-õigusliku iseloomuga normid. Nimetatud lahendis käsitletud juhtum ei puudutanud vähimalgi määral riiklikku järelevalvet või sellega analoogia korras samastatavat haldustegevust. Ka kaebaja viidatud Euroopa Kohtu otsusest ei tulene riigihangete läbipaistvuse põhimõttest üldisemalt ei tulene isikule üldist õigust vaidlustada riigihangete õiguspärasuse üle riiklikku järelevalvet teostava Rahandusministeeriumi tegevust. 7. Antud juhul on võimalik, et kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi või ministri poolt tehtud otsused kaebuses nimetatud hankemenetlustes. Kui kaebaja nii leiab, on tal võimalik seaduse sätestatud tähtaegadel ja korras vaidlustada vastavad hankija otsused (RHS § 117 lg 2 punktile 13) või ka hankeleping, kui see kord sõlmitakse (RHS § 117 lg 21 p 2). Seevastu Rahandusministeeriumi järelevalvetegevust kaebajal vaidlustada võimalik ei ole. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et OÜ Väinamere Liinid puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada. HkMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei tagastata kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kui kaebus tagastatakse HkMS § 121 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik