2-12-28038/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. novembril 2014. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-28038

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Erkki Vadi vastu 7 845, 24 euro

ja viiviste väljamõistmiseks.

Hagihind

8 392, 82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248,

Liivalaia 8, 15039 Tallinn);

Hageja volitatud esindaja Kaarel Teras (Liivalaia 8, 15040

Tallinn, e-post: kaarel.teras@swedbank.ee);

Kostja: Erkki Vadi (isikukood: 36704032779, elukoht:

XXXX);

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

(Advokaadibüroo Kasak & Missik, P. Süda, 3a-4, 10118

Tallinn, e-post: kasak@kasak.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

13. oktoober 2014.a.

Istungisekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Erkki Vadilt Swedbank Liising AS kasuks kokku 5956,96 eurot (viis tuhat

üheksasada viiskümmend kuus eurot ja 96 senti).

3. Välja mõista Erkki Vadilt Swedbank Liising AS kasuks viivis 7% aastas põhivõlalt,

5956,96 eurolt, kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Swedbank Liising AS kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED (I kd, tl 52-56).

07.09.2007.a sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja Erkki Vadi

liisingulepingu nr 0176020L, mille esemeks oli sõiduauto BMW 318 CI Cabrio, 2,0, ehitusaasta

2003.a. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks Erkki Vadi valdusesse

ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus Erkki Vadi tasuma hagejale

selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule.

Lepingu punkti 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku

kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid

kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi,

jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning

kohustusliku kaskokindlustusmaksed. Hageja saatis kostjale 14.04.2010.a teatise lepingu

ülesütlemise kohta, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud,

tuginedes lepingu p-le 7.1.2 ütles hageja lepingu võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles. Seoses

asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste

punktist 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud,

oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva Credit Expert OÜ poole.

Vara valdus taastati 18.06.2010.a ja pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks

üle Veloor AS-le. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu.

Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 14 478,63 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest

summas 12 438,67 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 608,81 eurot, vara

tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 408,43 eurot (käibemaksuta) ja

viivismaksete võlgnevusest summas 22.62 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 6 633,39 eurot

(käibemaksuta).

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 7 845,24 eurot ning viivise protsendina

põhinõudest (7 822,62 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga

müügilepingu nr 0176020L punktis 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOSTJA, ERKKI VADI, VASTUS HAGILE (I kd, tl 103, II kd, tl 3-4).

Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on alusetult võõrandanud sõiduki alla selle

väärtuse, mistõttu on hageja enda tegevus tekitanud hagejale kahju. Vastavalt riigikohtu praktikale

tuleb kindlaks teha sõiduki väärtus selle tagastamisel ja lähtuda võimalike nõuete arvestamisel

sõiduki väärtusest selle tagastamise hetkel, mitte sõiduki müügihinnast. Seega on hageja ebaõigesti

lähtunud sõiduki müügihinnast. Kostja on seisukohal, et sõiduki väärtus selle tagastamisel ületas

kõikvõimalikke hageja väidetavaid nõudeid, mistõttu on hageja nõue täies ulatuses alusetu. Kostja

leiab samuti, et kuna kostja tagastas sõiduki hagejale ise, siis on hageja poolt nõutud

tagastamisteenuse tasu põhjendamatu.

HAGEJA VASTUS KOSTJATE VASTUSELE (II kd, tl 10-11).

Sõiduk tagastati hagejale tagastusteenuse pakkuja Credit Expert OÜ poolt, mille kohta on hageja

esitanud kirjaliku tõendi ning mille kostja on ka allkirjastanud. Kostja jättis liisingvara tähtaegselt

tagastamata, mis ongi tagastusteenuse tellimise aluseks. Kostja väide selle kohta, et ekspertiisiakti

kohaselt oli sõiduki väärtuseks 10 226 eurot ja hageja müüs sõiduki hinnaga 6 633,39 eurot ei ole

õige. Hagis esitatud sõiduki realiseerimishind 6 633,39 eurot ei sisalda käibemaksu. Ekspertiisiaktis

märgitud hind 10 226 eurot on märgitud koos käibemaksuga. Seega tuleb ekspertiisiaktis märgitud

hinnast 10 226 eurot maha arvata käibemaks, mille tulemuseks on sõiduki väärtus summas 8 521,66

eurot. Sõiduk realiseeriti 09.12.2010.a. Tähtsust omab fakt, et vastavalt eskpertiisiaktile on ekspert

leidnud, et sõiduki väärtus oli 2010.a lõpus 130 000 EEK koos käibemaksuga, mis ümardades

eurodesse (on 8,308.51 EUR) ja ilma käibemaksuta teeb sõiduki hinnaks ekspertiisi kohaselt 6,923,75

eurot. Seega tegelikkuses realiseeris hageja sõiduki hinnaga (6,923,75 eurot - 6,633,39 eurot =)

290,36 euro võrra soodsamalt kui eksperdi poolt määratud võimalik turuhind. Nimetatud hinna

erinevus on aga igati mõistlik ja turusituatsiooni arvestav ning vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on

10 % hinna erinevus on täiesti aktsepteeritav.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja nõue kostja vastu tuleneb Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti)

ja kostja vahel 07.09.2007.a sõlmitud liisingulepingust nr 0176020L (I kd, tl 11-14).

Liisingulepingute üldtingimuste (I kd, tl 17-22) p-i 7.1.2 kohaselt liisingfirmal on õigus leping üles

öelda, kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva osamakse või kahe või ühe viimase

osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Liisingulepingu üldtingimuste p. 7.2 näeb

ette, et üldtingimuste punkti 7.1 alapunktides märgitud tingimustel liisingulepingu ülesütlemisest

teatab liisingfirma ostjale vähemalt 14 päeva ette. Juhul, kui ostja ei täida nimetatud tähtaja jooksul

kõiki lepingust tulenevaid tähtajaks täitmata kohustusi, loeb liisingfirma lepingu ühepoolselt üles

öelduks.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on edastanud kostjale 14.04.2010.a teatise lepingu nr

0176020L ülesütlemise kohta (I kd, tl 34) kostja registreeritud ja lepingus näidatud aadressile, kostja

on teate isiklikult kätte saanud 19.04.2010.a (I kd, tl 36).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 196 lg 2 kohaselt kui teine lepingupool rikub lepingulist

kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku

tähtaja tulemusteta lõppemist. Nähtuvalt teatistest lepingute ülesütlemise kohta on hageja andnud

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja hageja poolt antud tähtajaks kohustust ei

täitnud tekkis hagejal lepingu ülesütlemise õigus.

VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt

määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja

kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lõige 1 sätestab, et

liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida

liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna

finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

Õiendist vara müügi ja nõude arvestuse kohta 06.10.2011.a (I kd, tl 45), nähtub, et liisingulepingu

esemeks olnud vara jääkmaksumus on 12 438,67 eurot, debitoorne võlg 1 608,81 eurot,

viivismaksete võlgnevus 22,62 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 0,00 eurot, vara tagastamise ja

realiseerimisega seotud kulud 408,53 eurot, nõue kokku 14 478,63 eurot.

Liisingueseme müügiprotseduuri p. 4 kohaselt (I kd, 35) liisingueseme võõrandamiseks koostatakse

vastava komisjoni otsuse alusel liisingueseme müüki suunamise akt, milles määratakse kindlaks

liisingueseme müüki suunamise alghind. Sama protseduuri p 9 sätestab, et liisingueseme

müügihinda alandatakse igakuiselt vastava komisjoni otsuse alusel.

Antud asjas ei ole hageja kohtule esitanud sõiduauto müüki suunamiseks komisjoni otsuse alusel

koostatud akti, ega komisjoni otsust sõiduki hinna alandamiseks, rikkudes seega müügiprotseduuri

p-des 4 ja 9 sätestatud korda.

Liisinglepingu üldtingimuste p 7.4.1 sätestab, et kui liisingueseme võõrandamisest saadav

rahasumma ei kata kõiki ostja poolt liisingfirmale tasumisele kuuluvaid summasid, on ostja

kohustatud viivitamatult tasuma liisingfirmale puudu jääva osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse

võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes

3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu

oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav.

Üldtingimuste punkt 7.4.1 kohustab ostjat hüvitama liisingfirma kulutuste ja sõiduki võõrandamisest

saadud rahasumma vahe sõltumata sellest, kuidas võõrandamisprotsess toimub ja millise hinnaga

sõiduk võõrandatakse. Seega võtab üldtingimuste p 7.4.1 kostjalt ära võimaluse tõendada hageja

tegeliku kahju suurust, mistõttu on üldtingimuste p 7.4.1 VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.

TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole

ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvestada VÕS 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste määramisel

liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega ei ole üldjuhul määrav

liisingueseme tegelik müügihind, vaid selle väärtus ehk keskmine müügihind (turuhind) tagastamise

ajal.

Hageja poolt kohtule esitatud liisingueseme sõiduauto BMW 318 CI CABRIO müüki suunamise

aktis (I kd, tl 44) ja vara müügiaktis puudub hind millega hageja soovis eset müüki anda. Vara

müügiakti nr 0176020L kohaselt anti sõiduauto BMW 318 CI CABRIO müüki 30.06.2010.a ja

müüdi 09.12.2010.a hinnaga 6633,39 eurot (käibemaksuta, 103 790 EEK).

Antud asjas määras kohus sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi ning kohtule esitatud

ekspertiisiaktist (I kd, tl 147-172) nähtuvalt oli sõiduauto BMW 318 CI CABRIO, reg. märk XXXX

kohalikuks turuhinnaks 2010.a juunis 10 226 eurot (160 000 krooni, koos käibemaksuga). Kuna

müüki suunamise aktis ja vara müügiaktis puudub hind millega hageja soovis eset müüki anda,

samuti puuduvad tõendid hinna alandamise põhjuste kohta, siis loeb kohus liisingueseme müüki

andmise hinnaks 10 226 eurot (käibemaksuga).

Kuna hageja on näidanud hagis oma nõuded ilma käibemaksuta, siis arvestab kohus otsuse tegemisel

liisingueseme turuväärtust ja müüki andmise hinda ilma käibemaksuta, mis on 8 521,67 eurot.

Arvestades eseme turuväärtust selle tagastamise hetkel 8 521,67 eurot, vara jääkmaksumust

12 438,67 eurot, debitoorset võlgnevust 1 608,81 eurot, viivismaksete võlgnevust 22,62 eurot ning

auto müügist saadud summat, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub liisingulepingu nr 0176020L

järgi väljamõistmisele 5 548,43 eurot (12 438,67 + 1 608,81 + 22,62 = 14 070,10 – 8 521,67 =

5 548,43 eurot).

Kostja vaidleb vastu hageja nõudele vara tagastusteenuse kuludele, mis Credit Expert OÜ (I kd, tl

40) arve kohaselt on 159,78 eurot (käibemaksuta e. 2500,00 krooni) ja vahendustasule sõiduki

realiseerimise eest, mis Amserv Auto AS arve (I kd, tl 42) kohaselt on 248,75 eurot (käibemaksuta

e. 3892,13 krooni), kokku 408,53 eurot.

Lepingu nr 0176020L üldtingimuste punkt 7.5 kohaselt lepingu ülesütlemisel kohustub kostja

viivitamatult eseme valduse üle andma liisingfirma volitatud esindajale, vastavalt liisingfirma poolt

kehtestatud tähtajal ja korras. Punkt 7.5.1 kohaselt kui ostja ei täida nõuetekohaselt lepingu

üldtingimuste punktis 7.5 sätestatud eseme üleandmise kohustust ning liisingfirma kannab seoses

eseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on ostja kohustatud eeltoodud kulutused liisingfirmale

hüvitama.

Tagastusteenuse kulud tuleb välja mõista lisakuludena VÕS § 367 lg 4 alusel. Hageja on saatnud

kostjale 14.04.2010.a teatise lepingu nr 0176020L ülesütlemise kohta (I kd, tl 34), kus muuhulgas

palus liisingueseme tagastada hiljemalt 06.05.2010.a. Kohus on tuvastanud, et kostjale on

tahteavaldus kätte toimetatud ning seega teadis kostja liisingueseme tagastamise kohustusest.

Sõiduki-üleandmis vastuvõtuaktist nähtuvalt on kostja eseme üle andnud 18.06.2010 (I kd, tl 37).

Kohus leiab, et kostja jättis oma kohustuse sõiduki tagastamiseks mõistliku aja jooksul täitmata ning

hagejal on õigus nõuda sellega seoses tekkinud kulude hüvitamist. Hageja on Credit Expert OÜ

21.06.2010.a arve nr 02215 (I kd, tl 40) alusel tasunud tagastusteenuse eest ning kostjal tuleb

nimetatud kulu VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitada.

Kohus leiab, et igasuguse võõrandamisteenusega kaasnevad kulud ning hagejal ei olnud kohustust

tegelda sõiduki võõrandamisega ise. Kuna hageja on tasunud Amserv Auto AS poolt esitatud arve

alusel (I kd, tl 43), siis kuulub nimetatud summa kostjalt väljamõistmisele.

Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt kuulub

hageja kasuks väljamõistmisele kokku 5956,96 eurot (5 548,43 + 159,78 + 248,75).

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise 7% aastas

põhinõudest, 5956,96 eurolt, alates hagi esitamisest 18.07.2012.a kuni põhivõla tasumiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS

§ 163 lõike 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või

suuremas osas poole kanda , kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna kostja on olnud nõus sõlmima

kompromissi summas 5579,31 eurot ning hagi rahuldati summas 5956,96 eurot, siis on põhjendatud

jätta TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik