2-14-11429/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2014.a Tallinn Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-11429 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Credit Plus OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 789,85 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoimingu tegemise viis

Hageja Credit Plus OÜ (registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, e-post: priit@ckeoigusbyroo.eu) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XXX võlgnevus 602,85 eurot (kuussada kaks eurot ja kaheksakümmend viis senti) Credit Plus OÜ kasuks.

3. Välja mõista XXX Credit Plus OÜ kasuks viivis 0,06% päevas põhivõlalt (s.o 500 eurolt) alates 13.03.2014 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista XXX Credit Plus OÜ kasuks menetluskulud kokku 202,50 eurot (kakssada kaks eurot ja viiskümmend senti).

5. XXX tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda Credit Plus OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik

12.03.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 680,35 euro (põhivõlg 500 eurot, intress 41,25 eurot, leppetrahv 37,50 eurot, meeldetuletusja võlanõudekirjade eest 80 eurot ja viivised 21,60 eurot) nõudes. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates 13.03.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Võlgnevus tuleneb hageja ja kostja vahel 17.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr

XXX. Hageja taotles ka tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning esindaja tasu summas 100 eurot välja mõistmist. Menetluskulude osas taotles hageja lisaks viivise väljamõistmist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni seaduses sätestatud ulatuses.

Harju Maakohus võttis hagi 15.04.2014 määrusega menetlusse.

Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 22.10.2014. Kostjal oli kohustus hagile vastata hiljemalt 05.11.2014.

Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on palunud hagiavalduses lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja jätab määratud tähtajaks hagile vastamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla ja intressi osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 500 eurot ning intress 41,25 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, siis on viivisenõue põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista viivised seisuga 12.03.2014 summas 21,60 eurot ning alates 13.03.2014 viivis 0,06% päevas põhivõlalt (s.o 500 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja ning kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX üldtingimuste (t.lk 7-9) punkt 1.5 esimene lause sätestab, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud lepingus toodud kohustust, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust.

Kuna hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks rikkunud lepingut muul viisil, kui maksete tegemisega seoses, siis puudub alus leppetrahvi välja mõistmiseks. Leppetrahvi väljamõistmise nõude jätab kohus rahuldamata. Maksetega seotud rikkumiste eest on juba rakendunud nö leppetrahvina viivis.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 1.3.4 kohaselt laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade eest. Meeldetuletuskirja saatmine maksab 15 eurot. Üldtingimuste p 1.3.5 kohaselt laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenusaajale saadetud võlanõudekirjade eest. Võlanõudekirja saatmine maksab 25 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista meeldetuletusja võlanõudekirjade saatmise eest kokku 80 eurot.

Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks lepingu rikkumise korral piisav ühe meeldetuletuskirja ning ühe võlanõudekirja saatmine. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista meeldetuletuskirja ning võlanõudekirja saatmise eest 40 eurot (15 + 25).

Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 602,85 eurot (500 + 41,25 + 21,60 + 40) ning viivis 0,06% päevas põhivõlalt (s.o 500 eurolt) alates 13.03.2014 kuni põhivõla tasumiseni.

TsMS § 163 lg 1sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ning

10 % ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust summas 125 eurot ning esindaja tasust 100 eurot, kokku 225 eurot.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskulud summas 202,50 eurot (s.o 90 % 225 eurost).

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik