3-12-1797/92 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-12-1797

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1797 Haldusasi P.P.i kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 28.05.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/102-14 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.10.2014 Menetlusosalised Kaebuse esitaja P.P., esindaja vandeadvokaat Meelis Krautmann Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Aiki Meister RESOLUTSIOON Jätta P.P.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) tegi 15.07.2011.a OÜ-le Sonic Software korralduse nr 13-11/36490 tähtpäevaks tasumata 2011.a jaanuari kuni juuni tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel ning käibemaksudeklaratsioonidel deklareeritud maksusummade kokku 61 481 eurot tasumiseks. Samal kuupäeval väljastati äriühingule ka intressinõue nr 13-3/28101 summas 224,68 eurot. Kuna OÜ Sonic Software maksuvõlga ei tasunud, tegi maksuhaldur AS-le Swedbank 01.08.2011.a korralduse äriühingu pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhalduri kontole ning teistele pankadele korraldused pangakonto arestimiseks.

2. Maksuhaldur andis 29.08.2011.a OÜ-le Sonic Software korralduse nr 13-11/41474 tasuda 8133,30 eurot, kuna äriühingul oli tasumata 2011 juulikuu tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud maksusummad. 17.11.2011.a edastati AS-le Swedbank korraldus äriühingu pangakontode arestimiseks ja raha

ülekandmiseks maksuhalduri kontole ning teistele pankadele korraldused pangakonto arestimiseks, kuna äriühing ei täitnud eelnimetatud korraldust.

3. OÜ Sonic Software esitas 19.08.2011.a Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 27.10.2011.a määrusega lõpetati OÜ Sonic Software pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

4. PMTK tegi P.P.ile 28.05.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/102-14, millega kohustas P. P.it tasuma OÜ Sonic Software maksuvõla summas 66 683,41 eurot. Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maksuhaldur, et OÜ Sonic Software maksuvõlg kujunes perioodil 2011.a jaanuar kuni juuli. Nimetatud perioodil oli äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks P. P.. Vastutusotsuse kohaselt lõi P. P. teadlikult olukorra, milles deklareeris igakuiselt töötajatele tehtud väljamaksetelt maksusid, samal ajal korraldas äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu puudusid äriühingul rahalised vahendid deklareeritud kohustuste täitmiseks, tekitades seeläbi äriühingule maksuvõla. P. P. rikkus tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 nimetatud seadusliku esindaja kohustusi, milline tegevus viis äriühingu maksuvõla tekkimise ja tasumata jätmiseni.

5. P. P. esitas 28.06.2012.a PMTK 28.05.2012 vastutusotsuse nr 13-7/102-14 peale vaide, mille Maksuja Tolliamet (MTA) jättis 24.07.2012 vaideotsusega nr 6-1/922-2 rahuldamata.

6. P. P. esitas 23.08.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 28.05.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/102-14 tühistamiseks. 29.11.2012.a esitas P. P. halduskohtule taotluse peatada vaidlustatud vastutusotsuse täitmine osaliselt, keelates MTA-l sooritada MKS § 130 lg 1 p-s 6 ning §-s 131 nimetatud toiminguid, ja keelates maksunõude sundtäitmiseks täitemenetluses täiteasjas nr 029/2012/2575 kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus peatas 30.11.2012.a määrusega PMTK 28.05.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/102-14 täitmise 30-ks päevaks (30.11.- 29.12.2012.a). Tallinna Ringkonnakohus peatas 27.12.2012.a määrusega PMTK 28.05.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/102-14 täitmise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumiseni osaliselt, lubades maksuhalduril vastutusotsuse täitmiseks teha üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoiminguid.

7. Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2012.a määrusega P. P.i kaebuse menetlusse ning määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks 08.11.2013.a. Kohtukutse saadeti kaebaja esindaja e-posti aadressil ning esindaja kinnitas selle kättesaamist 10.04.2013.a. P. P. ega tema esindaja Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 istungile ei ilmunud. MTA esindaja taotles kohtuistungil kaebuse läbi vaatamata jätmist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 144 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2013.a määrusega P. P.i kaebuse HKMS § 144 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

8. P. P. esitas 29.11.2013.a taotluse menetluse taastamiseks, mille halduskohus jättis 27.12.2013.a määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.03.2014.a määrusega Tallinna Halduskohtu 27.12.2013.a määruse, taastas haldusasja nr 3-12-1797 menetluse ning saatis haldusasja nr 3-12-1797 menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja taotleb PMTK 28.05.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/102-14 tühistamist järgmistel põhjendustel.

9.1 Maksuhaldur väidab, et Sonic Software OÜ ei omanud iseseisvat majandustegevust. Eestis kehtivad seadused ei defineeri mõistet iseseisev majandustegevus. Samuti ei tulene MKS § 40 lg-st 1,

et maksuhaldur peab vastutuse koosseisu täitmiseks tuvastama iseseisva majandustegevuse puudumise. Sellele vaatamata on maksuhaldur teise isiku maksuvõla eest kaebajat vastutavaks tegemisel tuginenud asjaolule, justkui Sonic Software OÜ-l puudus iseseisev majandustegevus. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et Sonic Software OÜ ja Smartlink OÜ vahel oli alluvussuhe ning et Sonic Software OÜ tegutses teenuseid osutades Smartlink OÜ arvel ja vastutusel. Kui maksuhaldur väidab, et Sonic Software OÜ omas majandustegevust ja teenuse osutamisest tekkis maksustatav käive, siis järelikult teostas osaühing majandustegevust ka iseseisvalt. Samas, kui Sonic Software OÜ on maksuhalduri tuvastatu kohaselt Smartlink OÜ majandusüksus, siis on tehtud väljamaksed omistatavad viimasele, sest väljamakseid tehti Smartlink OÜ nimel ja arvel, mis omakorda välistab Sonic Software OÜ maksukohustuse.

9.2 Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoludega, mille kohaselt Sonic Software OÜ tegeles oma tarkvaralahenduse arenduse SmartBPM väljatöötamisega, Smartlink OÜ lõpetas Sonic Software OÜ- ga allhankelepingud, kuna kliendid ei olnud rahul pakutud teenusega ning maksud jäid maksmata, kuna Smartlink OÜ ei tasunud arveid õigeaegselt. Kui Smartlink OÜ oleks rahalised kohustused Sonic Software OÜ ees täitnud, siis oleks ka raha kohustuste täitmiseks. Maksuhalduri väide, et Smartlink OÜ tasutud arvetest piisas vaid töötajatele palga maksmiseks ja deklareeritud käibemaksu tasumiseks, on paljasõnaline, nagu ka väide, et Sonic Software OÜ on asutatud eesmärgiga hoiduda maksude tasumisest.

9.3 Maksuhaldur on vääralt kohaldanud MKS § 8 koostoimes MKS §-ga 40 ning jätnud kontrollimata kõikide vastutusotsuse aluseks olevate eelduste olemasolu. Vastutusotsusest ei nähtu, milliseid MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi on juhatuse liige rikkunud ja milles need seisnevad. Kaebaja märgib, et juhatuse liikme vastutus MKS § 40 lg 1 alusel võib järgneda üksnes siis, kui maksuvõlgnikust juriidilisel isikul on vara, mille arvel on võimalik maksuvõlga tasuda, kuid rahaline nõue jääb juhatuse liikme süülise käitumise (juriidilise isiku vara varjamine, raiskamine või juriidilise isiku huvide vastane kasutamine) tõttu täitmata. Juhatuse liige vastutada ainult selle summa ulatuses, millest jääb võlausaldaja juhatuse liikme süülise käitumise tõttu ilma. Kui juriidilisel isikul maksuvõla tasumiseks rahalised vahendid puuduvad ja neid vahendeid ei oleks tekkinud ka kohustuste nõuetekohasel täitmisel, siis ei oleks juhatuse liikme süüline käitumine kahjustanud ja vähendanud võlausaldaja nõude rahuldamise võimalusi. Etteheide MKS § 8 lg 1 kohustuste rikkumiste osas omab tähendust siis, kui nimetatud kohustuste rikkumine tingis maksukohustuse täitmist võimaldavate rahaliste vahendite raiskamist, ettevõtlusega mitteseotud kulutamist või vahendite varjamist, kusjuures pidi see olema tahtlik või tingitud raskest hooletusest. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud ühtegi eelnimetatud tegu. Kõik rahalised vahendid, mida Sonic Software OÜ omas või mida Sonic Software OÜ nimelt kolmandatele isikutele tasuti, olid seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega. Maksuhaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et Sonic Software OÜ-l oli vara, mille arvel oli võimalik maksuvõlga tasuda, kuid selle täitmist kohustuste rikkumise tõttu teadlikult või raskest hooletusest välditi.

9.4 Maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt tuvastanud ega tõendanud kaebaja süü vormi kohustuste rikkumisel ning põhjuslikku seost juhatuse liikme teo ja tekkinud maksuvõla vahel. Mistahes juhatuse liikme kohustuste rikkumine ei tähenda veel juhatuse liikme süülist käitumist. Samuti ei vastuta juhatuse liige juhul, kui äriplaan ei ole realiseerunud ja oodatud majandusedu ei ole saavutatud, vaid äririskide realiseerumise kaudu on tekkinud äriühingule kahju ja sellest tulenev maksejõuetus. Teatud olukorras on aktsepteeritav jätta maksuvõlad tasumata ja täita selle asemel mõnda muud äriühingu eksistentsi ja jätkusuutlikkuse jaoks vajalikuma kohustuse.

9.5 Vastutusotsuses tuvastatud asjaolud põhinevad lubamatutel tõenditel, kuna vastutusotsusest ei nähtu, millisel alusel on avaldatud väärteoasjas nr 6-3/437 kogutud andmeid.

10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

10.1 Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et MKS § 40 lg-st 1 ei tulene juriidilise isiku juhatuse liikme vastutuse rakendamiseks kohustust tuvastada iseseisva majandustegevuse puudumine. P. P.i puhul tuleneb aga asjaolust, et Sonic Software OÜ majandustegevus ei olnud iseseisev, kriteerium, millest järeldub, et P. P. rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult eesmärgiga vähendada OÜ Smartlink kulutusi tööjõule ning maksuriski. P. P. tegutses Sonic Software OÜ juhatuse liikmena, mitte Sonic Software OÜ huvides, vaid OÜ Smartlink huvides. Väitega, et Sonic Software OÜ majandustegevus ei olnud iseseisev, on vastutusotsuses peetud silmas asjaolu, et juhatuse liige korraldas Sonic Software OÜ majandustegevust OÜ Smartlink huvides, vähendades viimase tööjõukulutusi. OÜ Smartlink projekte arendavate töötajate töölepingud vormistati ümber selliselt, et tööandjaks oli Sonic Sofware OÜ. Sonic Software OÜ esitas OÜ-le Smartlink tööjõu rendi arveid ulatuses, millest jätkus üksnes töötajatele palga väljamaksete tegemiseks, mitte aga füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt maksude tasumiseks. Ka siis, kui Sonic Software OÜ ja OÜ Smartlink vahel ei oleks 12.07.2011.a tasaarvestusi OÜ Smartlink 01.05.2011.a ja 30.06.2011.a arvete eest tehtud, ei oleks OÜ-le Smartlink esitatud arvete kogusumma katnud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete eest tasumisele kuuluvaid summasid. Sellised töötajatele tehtavad väljamaksed, mis ei kuulunud maksustamisele, tehti OÜ Smartlink arvelt. Töötajate seletuste kohaselt ei toimunud töölepingute vormistamisel Sonic Software OÜ-ga nende töö sisus mingisuguseid muudatusi. Muutus vaid isik, kelle nimelt tehti pangakontole palgaülekandeid. Hinnates aga Sonic Software OÜ majandustegevust käibemaksu seaduse KMS § 2 lg 2 toodud iseseisva majandustegevuse mõiste tähenduses, liigitub Sonic Software OÜ majandustegevus kahtlemata iseseisva majandustegevuse alla, kuna Sonic Software OÜ osutas OÜ-le Smartlink käibemaksuga maksustatavat tööjõurendi teenust ning esitas teenuse osutamise eest OÜ-le Smartlink arveid, millel oli arvestatud ka käibemaks. Kaebuse väide oma tarkvaralahenduste kohta paljasõnaline ja tõendamata.

10.2 Käesoleval juhul ei näita asjas kogutud tõendid, et kaebaja oleks jätnud MKS § 8 lg-s 1 loetletud kohustused täitmata ainuüksi liigsete riskide või majandustegevusele ebaõigete hinnangute andmise tõttu. OÜ Smartlink soov vabaneda tööjõumaksude tasumise kohustusest avaldus juba siis, kui OÜ Smartlink projektide heaks töötavad isikud olid töölepingute kohaselt vormistatud tööle Venrok Grupp OÜ-sse ja Blue Technologies OÜ-sse, kes jätsid samuti tasumata tööjõumaksud. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja soovis oma tegevusega saavutada tagajärge, kus Sonic Software OÜ jätab tasumata töötajate palkadelt tasumisele kuuluvad maksud, millise tegevusega võttis ta endale ka vastutuse tekkiva maksuvõla eest.

10.3 OÜ Smartlink arvete hilinemisega laekumine kajastub Sonic Software OÜ pearaamatus. Samas nähtub Sonic Software OÜ pearaamatust ka asjaolu, et Sonic Software OÜ poolt OÜ-le Smartlink esitatud arvete kogusumma (koos 2010.a esitatud arvetega) ei saanudki katta palga ja tööjõumaksude kogusummat. Tööjõumaksete tarbeks OÜ-le Smartlink kui ainsale ostjale esitatud arvetest ei piisanud. Sama tendents ilmneb ka juhul, kui kõrvutada töötajatele maksmisele kuulunud netopalku OÜ-le Smartlink esitatud arvetega kuude kaupa. Juhul, kui OÜ Smartlink oleks jätnud Sonic Software OÜ poolt esitatud arved tasumata, kajastunuks see ka ajutise pankrotihalduri aruandes nõudena OÜ Smartlink vastu. Olukorras, kus kaebaja selgitab tööjõumaksude tasumata jäämist OÜ Smartlink teenuse eest tasumata jätmisega, on pooltevaheliste rahaliste arvelduste lõppseisu märkimine igati asjakohane kaebaja vastuväidetes toodud õigustamata väite ümberlükkamiseks.

10.4 Kaebaja on juhtinud Sonic Software OÜ tegevust ilmselgelt teise tema osalusel juhitud äriühingu OÜ Smartlink huvides ning maksukoormuse vähendamiseks. Tavapärase äririski alla ei saa liigitada tegevust, kus tööjõurendi eest esitatakse arveid ulatuses, mis katab vaid netopalku, kuid ei arvesta

tööjõumaksude tasumise vajadusega. Rasketele juhtimisvigadele viitab ka ajutine pankrotihaldur oma aruandes. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et MKS § 40 lg 1 alusel võib juhatuse liikme vastutus järgneda vaid juhul, kui äriühingul on piisavalt vara maksukohustuste täitmiseks, või juhul, kui juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest äriühingu vara raisanud, kasutanud ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil või vahendeid varjanud. Kaebaja väite ebaõigsust kinnitab MKS § 96 lg 5 teine lause, mille kohaselt võib äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Vastutusotsuses on välja toodud asjaolud, millest ilmneb P. P.i teadlikkus oma tegevuse õigusvastasusest ja soovist jätta tasumata Sonic Software OÜ poolt deklareeritud käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summad.

10.5 Kaebaja väidetele seoses väärteoasjas nr 6-3/437 kogutud tõendite kasutamisega P. P.i vastutusotsuse menetluses on vastustaja ammendavalt vastanud Maksuja Tolliameti 24.07.2012.a vaideotsuse nr 6-1/922-2 punktis 7 ning neile seisukohtadele tugineb vastustaja ka halduskohtumenetluses. Kaebaja väitele seoses seisukoha võtmata jätmisega kaebaja taotlusele, selgitada, millisel õiguslikul alusel maksuhaldur kasutab maksumenetluses kogutud tõendusteavet ning väljastada talle kohtuvälise menetleja load andmete avaldamise ja kasutamise kohta, on vastustaja vastanud vastutusotsuse lk-l 16.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

11.1 Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Sonic Software OÜ-l oli tekkinud vaidlusaluses vastutusotsuses näidatud summas maksuvõlg ega selles, et P. P. oli Sonic Software OÜ juhatuse liige perioodil 17.05.2010.a kuni 25.07.2011.a. Samuti ei ole vaidlust selles, et käesoleval juhul on täidetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud formaalsed eeldused vastutusotsuse tegemiseks ega esine sama paragrahvi 6. lõikes sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vaidlus on poolte vahel aga selles, kas antud juhul on täidetud MKS §-s 40 sätestatud vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused, eeskätt selles, kas on tuvastatud kaebaja tahtlik või raskest hooletusest tingitud kohustuste rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega.

11.2 MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg-st 1 tuleneb, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS- st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

Nimetatud sätetest tulenevalt on maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi kohtupraktikas piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu 28.01.2013.a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012.a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o

maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmise menetlus; 5) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka Riigikohtu 19.12.2013.a otsus nr 3-3-1-37-13, p 28).

Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on põhjalikult käsitletud mitmetes lahendites: nt Riigikohtu 19.12.2013.a otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 12.06.2013.a otsus nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16); 12.12.2012.a otsus nr 3-3-1-23- 12 (p-d 10-11, 14 ja 20); 31.10.2005.a otsus nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 3-3-1-17-13, p 18). Süü vormide (tahtlus ja raske hooletus) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt lahend nr 3-3-1-23-12, p 14) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013.a näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 24).

11.3 Vastutusotsuse tegemise aluseks on käesoleval juhul olnud see, et kaebaja, olles Sonic Software OÜ juhatuse liige ning olles teadlik äriühingul lasuvast kohustusest tasuda töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt tasumisele kuuluvad maksud, korraldas äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu puudusid äriühingul rahalised vahendid deklareeritud maksukohustuste täitmiseks, tekitades seeläbi äriühingule maksuvõla, mille sissenõudmine osutus võimatuks.

11.4 Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et P. P. rikkus MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada Sonic Software OÜ maksukohustuste täitmine. Kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine on avar, hõlmates kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud. Kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine hõlmab muuhulgas kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid õigeaegselt ja täielikult täidetud ning selle kohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui äriühingu majandustegevuse korraldamine sellele nõudele ei vasta. Teisisõnu tähendab see, et MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse mittetäitmist ei saa

vabandada pelgalt asjaoluga, et esindataval puudus maksukohustuste täitmiseks vajalik vara. MKS § 8 lg 1 rikkumiseks tuleb kindlasti lugeda olukord, kus vastava vara puudumine on tingitud otseselt vastutava isiku tegevusest või tegevusetusest. Siinkohal ei ole isegi oluline, kas juhatuse liige sai sellest isiklikku kasu või mitte. Sisuliselt on MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega tegemist, kui juhatuse liige rikub ükskõik millist talle seadusega pandud kohustust ning selle tagajärjel tekib esindataval maksuvõlg. Selline maksuvõlg tuleb maksuhalduril välja nõuda MKS sätete alusel. MKS sätestatust tulenevalt vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida.

11.5 Kohus leiab, et vastutusotsuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, et P. P. ei ole tegutsenud Sonic Software OÜ juhtimisel otstarbekalt ega viisil, mis võimaldanuks viimasel täita seadusest tulenevaid maksukohustusi. Vaidlus puudub selles, et Sonic Software OÜ majandustegevus sõltus OÜ- st Smartlink, kes oli Sonic Software OÜ ainsaks kliendiks ning kattis kõik Sonic Software OÜ majandustegevuseks vajalikud kulutused (äritegevuseks vajalikud kontoriruumid, arvutid, sõiduautod, töötajate mobiiltelefonide arvete tasumine). Maksuhaldur on tuvastanud, et Sonic Software OÜ töötajad, keda äriühing rentis OÜ-le Smartlink, olid varasemalt OÜ Smartlink projektide heaks tööle vormistatud OÜ-sse Blue Technologies ning omakorda sellele eelnevall perioodil OÜ-desse Vennrok Group, Jerrawa Group, kes jätsid samuti tööjõumaksud tasumata. OÜ Nordic AF Advisory poolt koostatud äritegevuse ja finantspositsiooni analüüsi kohaselt kasutas OÜ Smartlink skeemi, mille kohaselt tasustatakse töötajaid teiste äriühingute kaudu. P. P., kes kandis Sonic Software OÜ MKS § 8 lg-s 1 loetletud kohustusi maksuvõla tekkimise perioodil, omas samaaegselt varalisi huve OÜ-s Smartlink ning oli kuni 09.05.2014.a OÜ Smartlink juhatuse liikmeks. Eeltoodu viitab ilmselgele huvide konfliktile, mis väljendus eelkõige OÜ Smartlink, mitte Sonic Software OÜ, huvide kaitsmises. Seades Sonic Software OÜ majandustegevuse otsesse sõltuvusse OÜ-st Smartlink, mille tulemusena minetas äriühing sisuliselt iseseisva ettevõtja tunnused, pidi kaebaja mõistma, et ta loob olukorra, kus äriühing ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Sonic Software OÜ ainukese juhatuse liikmena pidi kaebaja arvestama sellega, et äriühingul tekkivad maksukohustused on võimalik katta üksnes majandustegevusega seotud laekumistest. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja seisukohta, et Sonic Software OÜ rahavoogudest piisas vaid töötajatele palga maksmiseks ja deklareeritud käibemaksu osaliseks tasumiseks. Kaebaja väide, et maksud jäid maksmata, kuna OÜ Smartlink ei tasunud neile arveid, on vastuolus OÜ Sonic Software ajutise pankrotihalduri 09.09.2011.a kirjalikus aruandes välja tooduga, mille kohaselt puudusid võlgnikul pankrotimenetluses nõuded kolmandate isikute vastu ning hoopis Sonic Software OÜ võlgnes OÜ-le Smartlink 135 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegevust Sonic Software OÜ kahjumlikul majandamisel ei saa liigitada tavapärase äririski alla. Ettevõtte kahjumlik majandamine ei pruugi iseenesest tähendada küll juhatuse liikme kohustuse rikkumist, kuid seda juhul, kui juhatuse liige on astunud mõistlikke samme ettevõtte kasumlikkuse saavutamiseks või kui ettevõtte kahjumliku tegevuse jätkamine põhineb mõistlikul analüüsil, millest nähtuvad positiivsed tulevikuperspektiivid. Käesoleval juhul sellist analüüsi ei nähtu.

11.6 Kohus leiab, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü ning asjakohaselt ja piisavalt vastutusotsuses põhjendanud, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Käesoleval juhul ei näita asjas kogutud tõendid, et kaebaja oleks MKS § 8 lg-s 1 loetletud kohustused jätnud täitmata ainuüksi liigsete riskide või majandustegevusele ebaõigete hinnangute andmise tõttu. Kaebaja pidi oma ettevõtluskogemust arvestades aru saama sellest, et maksukohustused on äriühingul võimalik täita vaid majandustegevusega seotud laekumistest ning olukord, kus Sonic Software OÜ ei omanud iseseisvat majandustegevust, toob kaasa maksuvõlgade tekke ja nende tasumata jätmise. Samas ei teinud kaebaja midagi selleks, et majandustegevust ümber korraldada selliselt, et maksukohustused täidetud saaksid.

12. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et PMTK 28.05.2012.a vastutusotsus nr 13-7/102-14 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

13. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys