3-14-50626/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50626

Haldusasi

Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ kaebus Eesti Haigekassa

juhatuse 27.03.2014 otsuse nr 139 osaliseks tühistamiseks ja

vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ, volitatud esindaja

v.adv Margus Lentsius

Vastustaja – Eesti Haigekassa, volitatud esindaja v.adv Ants

Nõmper ja adv Maria Teder

Kolmas isik I – Maxilla AS, volitatud esindaja v.adv Rene

Varul

Kolmas isik II – Dental Art OÜ

Kolmas isik III – Kaarli Hambapolikliinik OÜ

Asja läbivaatamine

05.11.2014 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ, Eesti Haigekassa, Dental Art OÜ ja Kaarli

Hambapolikliinik OÜ menetluskulud nende enda kanda.

3. Mõista Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ-lt Maxilla AS kasuks välja menetluskulu

1272 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2014, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-14-50626

2(16)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa (vastustaja) nõukogu kehtestas 01.11.2013 otsusega nr 20 (I kd tl 21-28p)

ravi rahastamise lepingu (RRleping) sõlmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku

väljakuulutamise põhimõtted, RRlepingu sõlmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu

tähtaja üle otsustamise tingimused (Alused).

2. Eesti Haigekassa juhatus kuulutas 08.01.2014 otsusega nr 24 (I kd tl 17-19p) välja valiku

Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ (HVA) nimetamata

tervishoiuteenuse osutajatega eriarstiabi osutamise RRlepingute sõlmimiseks ajavahemikul

01.04.2014–30.06.2018 (p 1). Otsusega kinnitati valikule kuuluvad eriarstiabi ja haiguste

ennetuse teenuste osutamise kohad ja teenuse vajadus (ravijuhud) perioodil 01.04.2014–

31.03.2015 piirkondlike osakondade kaupa (p 2; lisad 2-4). Otsuse lisaga 1 (II kd tl 28-44)

kehtestati RRlepingute sõlmimise ja valiku piirkondade määramise alused. Lisast 1 nähtuvalt

oli Harju maakonnas näo- ja lõualuukirurgia erialal ambulatoorse raviteenuse hinnatud

nõudluse mahuks 6200 ravijuhtu, millest HVA-s nimetatud haigla katab ära 3090 ravijuhtu.

Valik kuulutati välja 3110 ravijuhu osas (lisa 1 lk 19, II kd tl 37; vt ka lisa 2, II kd tl 45-46).

3. Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ (kaebaja) esitas 23.01.2014 taotluse (I kd tl 30-32p)

RRlepingu sõlmimiseks näo- ja lõualuukirurgia erialal ambulatoorse raviteenuse osutamiseks

2700 ravijuhu osas.

4. Eesti Haigekassa juhatus kinnitas 27.03.2014 otsusega nr 139 (I kd tl 35p-36p) Harju

osakonna läbiviidud eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajate valiku tulemused RRlepingute

sõlmimiseks eriarstiabis (p 1; lisa 1). Samuti kinnitati valiku hindamistabelid (p 2; lisad 2-4).

Otsuse lisast 1 (II kd tl 47-90) nähtuvalt otsustati sõlmida Harju maakonnas näo- ja

lõualuukirurgia erialal ambulatoorses ravis RRlepingud perioodiks 01.04.2014–31.03.2015

Dental Art OÜ-ga 1969 ravijuhu osas, Maxilla AS-ga 1000 ravijuhu osas ja Kaarli

Hambapolikliinik OÜ-ga 141 ravijuhu osas. Lisa 1 põhjendustest (lk 48-52; II kd tl 70p-72p)

nähtub, et hindamisel sai enim punkte Dental Art OÜ, kellega otsustati sõlmida RRleping tema

taotletud mahus (1969 ravijuhtu). Maxilla AS, kaebaja ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ said

hindamisel võrdselt punkte, kuid Maxilla AS pakkus madalamat hinda, mistõttu otsustati Aluste

p 12.5 alusel sõlmida temaga RRleping tema taotletud mahus (1000 ravijuhtu). Kuna kaebaja

ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ pakkusid võrdset hinda, korraldati neile Aluste p 12.5.1 alusel

hinnapakkumisvoor, kus kaebaja pakkus hinnakoefitsienti 1 ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ

pakkus hinnakoefitsienti 0,85. Kaarli Hambapolikliinik OÜ pakutud madalama hinna tõttu

otsustati ülejäänud ravijuhtude osas (141 ravijuhtu) sõlmida RRleping temaga. Kuna Dental Art

OÜ, Maxilla AS ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ katavad ära väljakuulutatud vajaduse

ambulatoorse raviteenuse järele näo- ja lõualuukirurgia erialal, keelduti RRlepingu sõlmimisest

kaebajaga ja OÜ-ga Ortodontiakeskus.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 27.03.2014 otsuse nr 139

osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja

vaidlustas otsuse nr 139 p 1 ja otsuse lisa 1 osas, milles otsustati Harju piirkonnas sõlmida

RRlepingud näo- ja lõualuukirurgia erialal Dental Art OÜ-ga, Maxilla AS-ga ja Kaarli

Hambapolikliinik OÜ-ga ning keelduti RRlepingu sõlmimisest kaebajaga. Samuti vaidlustas

3-14-50626

3(16)

kaebaja otsuse nr 139 p 2 ja otsuse lisa 2 osas, milles anti kaebajale Aluste p 2.1.2 eest

5 hindepunkti, Aluste p 3.1.d eest 0 hindepunkti, ei antud Aluste p-de 3.1.b ja 3.1.1 eest

hindepunkte, anti Dental Art OÜ-le Aluste p 2.1.2 eest 10 hindepunkti, Maxilla AS-le Aluste

p 2.1.2 eest 5 hindepunkti ning Kaarli Hambapolikliinik OÜ-le Aluste p 2.1.2 eest

10 hindepunkti. Põhjendused:

5.1. Vastustaja on andnud 27.03.2014 otsuse tegemisel otsuse aluseks olevatele asjaoludele

ebaõige kaalu ja jätnud diskretsioonivolituse olulises osas kasutamata. See on viinud oluliste

asjaolude arvesse võtmata jätmiseni ja õigusvastase haldusakti andmiseni.

5.2. Vastustaja lähtus ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg-s 4 sätestatud asjaolude

hindamisel Alustest, mille p 2.1.2 järgi hinnati varasemate RRlepingute või sellesarnaste

lepingute nõuetekohast täitmist tervishoiuteenuse osutaja poolt. Kaebaja sai selle punkti

hindamisel 5 hindepunkti 10-st, sest talle on esitatud korduvalt kahju hüvitamise nõudeid.

Kaebaja nõustub asjaoluga, et eelmise 4-aastase lepinguperioodi jooksul on vastustaja esitanud

tema vastu 3 kahju hüvitamise nõuet seoses soodusretsepti eksliku väljastamisega. Kuivõrd

kaebaja väljastas 4 aasta jooksul ligi 6000 soodusretsepti, siis ei saa eksimuste arvu retseptide

koguarvuga võrreldes pidada märkimisväärseks. Hindamisel koheldakse põhjendamatult

soodsamalt neid, kes soodusretsepte ei väljastanud või tegid seda minimaalselt. Seeläbi saab

kahjustada patsient, kelleni riigi poolt mõeldud soodustus ei jõua, ja ka kogu ravikindlustuse

süsteem. Aluste p 2.1.2 kohaldamisel tuleks arvestada hoopis rikkumiste arvu suhet väljastatud

soodusretseptide koguarvuga. Kaebajale antavate hindepunktide vähendamine ei ole

põhjendatud ka seetõttu, et kaebaja on kahju esimesel võimalusel tasunud, et olukorda kiiresti

heastada. Kuna kolmandad isikud ei ole soodusretseptide väljastamise õigust kasutanud, pole

neil eksimise võimalust olnud ja neile on antud põhjendamatult maksimumpunktid.

5.3. Aluste p 3.1.d järgi hinnati uuringute ja protseduuride osakaalu. Kaebaja sai selle punkti

hindamisel 0 hindepunkti, sest teostatud protseduuride ja uuringute osakaal oli madal. Kaebaja

on teinud kõik vajalikud uuringud. Enamate uuringute tegemine olnuks põhjendamatu. Suur

osa kaebaja patsientidest suunati tema juurde teistest raviasutustest ja nad on suures osas olnud

eelnevas raviasutuses uuritud, mistõttu olid patsiendi raviks vajalikud andmed juba olemas.

Vastustaja ei ole põhjendanud selle asjaoluga arvestamata jätmist.

5.4. Aluste p-st 3.1.1 tulenevalt jäeti näo- ja lõualuukirurgia erialal arvestamata asjaoluga, kas

samad arstid on osutanud ka statsionaarseid tervishoiuteenuseid. Kaebaja hinnangul tulnuks

sellega arvestada, sest statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral on arst suuteline tegema

keerukamaid protseduure. Võimekus viia läbi keerukamaid protseduure on teenuse kvaliteedi

hindamise seisukohalt olulise tähendusega.

6. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Näo-lõualuukirurgia puhul ei kohaldatud teenuse kvaliteedi hindamisel Aluste p 3.1.1

(statsionaarset teenust osutanud arstide osakaal), sest Aluste väljatöötamisel MTÜ-lt Eesti Näo-

lõualuukirurgia Selts saadud vastuse kohaselt piisab sellel erialal arsti kvalifikatsiooni

säilitamiseks ambulatoorses vastuvõtus töötamisest. Kõik kaebaja juhatuse liikmed ja

Terviseameti registri andmetel kaebaja juures töötavad arstid on seltsi liikmed ning kaebaja

juhatuse liige Peeter Viidebaum ka seltsi asepresident. Näo- ja lõualuukirurgia eriala puhul ei

kohaldata teenuse kvaliteedi hindamisel Aluste p 3.1.b, mille kohaselt antakse ambulatoorse

teenuse osutamist taotlevale tervishoiuteenuse osutajale lisapunkte juhul, kui samal erialal on

valik välja kuulutatud ka päevaravis või statsionaarses ravis ning taotleja on samaaegselt

taotlenud ka päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks RRlepingu sõlmimist. Praegusel

juhul ei kuulutatud päevaravi ja statsionaarse ravi osas valikut välja, sest nõudluse hindamisest

tulenevalt ei olnud see vajalik. Peale selle puudus kaebajal taotluse esitamise seisuga

3-14-50626

4(16)

tegevusluba päevaraviks või statsionaarse teenuse osutamiseks antud erialal, mistõttu ei oleks

ta sellel alusel nagunii punkte saanud.

6.2. Uuringute ja protseduuride osakaal näo- ja lõualuukirurgia erialal jäi kõikide taotlejate

puhul märkimisväärselt alla Eesti keskmise (14,6%), mistõttu said kõik taotlejad Aluste p 3.1.d

hindamisel 0 punkti. Eesmärgiks on tagada teenuste ühetaoline kvaliteet nii HVA haiglates kui

valikupartnerite juures, mistõttu on kohane lähtuda Eesti keskmisest näitajast, mille arvutamisel

on arvesse võetud nii HVA haiglad kui ka valikupartneritest teenuseosutajad. Vastustaja ei ole

kaebajat selle hindamiskriteeriumi osas teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt kohelnud.

6.3. Valesti koostatud raviarve või soodusravimi retsept toob vastustajale kaasa otsese varalise

kahju. Tervishoiuteenuse osutaja peab alati eelnevalt kontrollima kindlustatud isiku

kindlustuskaitse kehtivust. Kuigi RRleping on RaKS § 35 lg 2 järgi haldusleping, kohalduvad

sellele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 105 lg-st 1 tulenevalt tsiviilõigusliku lepingu sätted.

Lepingu rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2 järgi vabandatav vaid vääramatu jõu

korral. See, kuidas lepingut rikkunud pool seejärel rikkumise tagajärjed heastab, ei ole oluline.

Kuna RaKS § 2 lg 2 järgi tuleb ravikindlustusrahasid kasutad otstarbekalt, on vastustajal õigus

kontrollida tervishoiuteenuse osutaja poolt RRlepingu sõlmimise aastale eelneval kolmel

kalendriaastal ning alates RRlepingu sõlmimisest välja antud soodusretseptide põhjendatust.

Samuti on põhjendamatu eristada soodusretsepte väljastavaid taotlejaid ja soodusretseptide

väljastamise võimalust mittekasutavaid taotlejaid. Aluste p 2.1.2 puhul ei ole vahet, kas taotleja

on rikkunud RRlepingut vm selletaolist lepingut. Kõiki rikkumisi vastustaja kontrollsüsteemid

avastada ei suuda.

6.4. Taotluste hindamise eel ei tehta eraldi väljavõtteid selle kohta, kui palju üks või teine

tervishoiuteenuse osutaja soodusretsepte või raviarveid väljastab. Oluline on vaid vastustaja

avastatud rikkumiste arv ja sellest tulenevalt vastustaja poolt tervishoiuteenuse osutajale

esitatud nõuete arv ja/või suurus või leppetrahvi kohaldamine. Kaebaja ei ole väljastanud

oluliselt rohkem soodusretsepte kui teised taotlejad. Dental Art OÜ, Kaarli Hambapolikliinik

OÜ ja OÜ Ortodontiakeskus tegevuses ei ole rikkumisi esinenud, mistõttu said nad

maksimumpunktid. Maxilla AS-le ja kaebajale anti korduvate rikkumiste tõttu 5 punkti.

6.5. Ka varasema RRlepingu sõlmimisel kaebajaga lähtus vastustaja Aluste p-des 3.1.d ja 2.1.2

kehtestatud põhimõtetest. Seejuures on kaebaja juhatuse liikmel olnud erialaseltsi kaudu

võimalus esitada omapoolsed arvamused selle kohta, millised on näo- ja lõualuukirurgia erialal

ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamiseks olulised täiendavad tingimused kvaliteetse teenuse

osutamiseks. Seltsi vastusest ei tulene kuidagi, et Alused on ebapiisavad või põhjendamatud.

Kuna Alustele oli 08.01.2014 otsuses nr 24 selgelt viidatud, tulnuks kaebajal Aluste sisuliste

kriteeriumide asjakohatust vaidlustada 30 päeva jooksul 08.01.2014 otsusest teadasaamisest.

Kaebaja

ei

ole

menetluse

käigus

toimunud

ärakuulamiste

käigus

Aluste

hindamiskriteeriumidele vastu vaielnud.

7. Maxilla AS palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Kaebuse eesmärki ei ole enam võimalik saavutada, sest vastustaja on sõlminud Maxilla

AS-ga RRlepingu. Vaidlustatava haldusakti tühistamisel ei muutu leping tühiseks. Kaebajal

puudub võimalus taotleda haldusakti tühistamist ja ta peaks kaebuse nõude õigusvastasuse

tuvastamiseks ümber formuleerima, kui tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud

huvi.

7.2. Kaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kuna Maxilla AS oli uus taotleja, siis tuli talle

Aluste p 2.1.2 järgi anda 5 punkti, so teenuse osutamiseks taotluse esitanud kehtivat lepingut

3-14-50626

5(16)

omavate teenuseosutajate keskmised punktid. Tegemist on matemaatilise ja objektiivse

suurusega, mitte subjektiivse hindega.

8. Dental Art OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ ei ole kaebuse suhtes oma seisukohta

avaldanud.

9. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades:

9.1. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 27.03.2014 otsuse tulenevalt selle tegemisel toime

pandud diskretsioonivigadest, mitte ei taotlenud Aluste tühistamist. Seega on kaebus tähtaegne.

Alused kui halduse sise-eeskiri ei ole halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Aluste

õiguspärasust hinnatakse halduse üksikakti kohtuliku kontrolli käigus.

9.2. Erialaseltsi vastusest vastustajale ei tulene, et ambulatoorse teenuse osutamise seisukohalt

ei ole eriarsti poolt statsionaarse teenuse osutamine olulise tähtsusega. Seltsi kirjast nähtub, et

statsionaaris tehakse keerulisemaid protseduure ja uuringuid, samas kui lihtsamaid protseduure

viiakse läbi ambulatoorselt hambaravikabinettides. Seega on ilmselge, et töö statsionaaris annab

arstile suurema kogemuse ja pädevuse. Seejuures ei ole võimalik pidada ambulatoorse

raviteenuse osutamist vähemoluliseks, mille osutamise korral ei peaks arstid olema sama

pädevad kui teenuse statsionaarse osutamise korral. Seltsi vastusest nähtub, et seotust

statsionaarse tööga ei saa nõuda, kuna kõigis piirkondades statsionaarselt teenuse osutamist ei

toimu ja enamus teenust on niikuinii otstarbekas osutada väljaspool statsionaari. Kaebaja

hinnangul tulnuks lähtuda asjaolust, kas taotleja juures töötavad arstid on teenust taotluse

esitamisele eelnenud aastal statsionaarselt osutanud. Vastustaja on ka varasemas

valikumenetluses arvestanud asjaoluga, kas teenust pakkuvad arstid on teinud operatsioone

statsionaarselt või päevakirurgias. Küüniline on nõuda kaebajalt päeva- ja statsionaarse ravi

osas tegevuslubade olemasolu, kui vastustaja ei ole näo- ja lõualuukirurgia erialal päeva- ja

statsionaarses ravis valikut välja kuulutanud. Kaebajal puuduvad vastavad tegevusload, sest

vastava teenuse järele puudub nõudlus. Pädevust ja teenuse kvaliteeti saab ja tuleb hinnata

arstide kogemusest lähtudes, mitte raviteenuse osutamiseks ebavajalike tegevuslubade

olemasolu alusel. Diskretsioonivolituse kasutamata jätmise tõttu tehti valik teenuse hinnast

lähtudes, kuigi Aluste p 12.5 kohaselt peaks teenuse hind omama otsustavat tähendust üksnes

siis, kui teiste kriteeriumide alusel ei ole parimat teenuse osutajat võimalik välja selgitada.

Lubamatu on olukord, kus RRleping sõlmitakse soodsama hinna tõttu ebakvaliteetse teenuse

osutajaga.

9.3. Põhjendamatu on hinnata taotlejat madalate hindepunktidega tulenevalt asjaolust, et ta ei

ole teinud patsiendile ebavajalikke uuringuid. Lähtuda ei saa pelgalt uuringute ja protseduuride

osakaalust, vaid arvestada tuleb ka seda, milline hulk taotleja juurde suunatud patsientidest on

eelnevas raviasutuses uuritud. Kuna näo- ja lõualuukirurgia erialal on statsionaarse ja päevaravi

osutamisel vastustaja lepingupartneriteks üksnes HVA haiglad, ei saagi teenust ambulatoorselt

osutavatel teenuseosutajatel olla uuringute ja protseduuride osakaal võrreldav HVA haigla

vastava näitajaga. Aluste p-st 3.1.d nähtub, et keskmise näitaja arvutamisel võetakse arvesse

kõigi vastava eriala teenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaal. Vastustaja vastuse

kohaselt arvestati üksnes HVA haigla ja teiste lepingupartnerite näitajaid. Seega ei ole

arvestatud nende teenuseosutajate näitajaid, kes ei olnud taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu

jooksul vastustaja lepingupartneriks. Ennatlik oleks arvata, et uuel hindamisel saaksid kõik

taotlejad Aluste p 3.1.d hindamisel 0 punkti. Vastustajal tuleb uus otsus langetada

kaalutlusõigust seaduspäraselt kasutades ja tähtsust omavaid asjaolusid arvestades. Kaebaja on

seisukohal, et temale alusetult uuringute ja protseduuride osakaalu eest 0 punkti määramine tõi

kaasa temaga põhjendamatult RRlepingu sõlmimata jätmise.

3-14-50626

6(16)

9.4. Süsteem, mis suudab tuvastada taotlejate rikkumised üksnes juhuslikult, ei saa anda

adekvaatseid tulemusi varasemate lepingute täitmise kohta, seega ei saa sellise kontrollsüsteemi

abil saadud andmete põhjal hinnata varasemate lepingute täitmist. Puudub kindlus, et teised

taotlejad ei ole varasemate lepingute täitmisel rikkumisi toime pannud. Vastustaja on esitanud

eelmisel ravi rahastamise perioodil nõudeavaldusi nii kaebaja kui Maxilla AS vastu, kusjuures

kaebaja vastu esitati kokku 4 nõuet kogusummas 15,42 eurot, Maxilla AS vastu 26 nõuet

kogusummas 375,36 eurot. Kuigi rikkumiste arv ja põhjustatud kahju on erineva suurusega, anti

mõlemale taotlejale selle asjaolu hindamisel võrdselt 5 punkti. Vastustaja on lähtunud ekslikult

nõudeavalduste, mitte nõuete arvust. Samuti tuleks rikkumiste arvu arvestamisel arvestada

väljastatud soodusretseptide arvu. Kuna kaebaja on väljastanud pea kolm korda rohkem

soodusretsepte kui Dental Art OÜ, on tema eksimisvõimalus olnud samuti kolm korda suurem.

Lisaks tuleb arvestada tekkinud kahju suurust. Kaebaja vastu on küll esitatud enam kui üks

kahju hüvitamise nõue, kuid kokku on kaebajale esitatud nõudeid summas 15,42 eurot.

Tegemist ei ole niivõrd olulise kahjuga, mille tõttu hinnata kaebajat Aluste p 2.1.2 alusel

5 punktiga. Seejuures hinnatakse Aluste p 2.1.2 järgi taotlejat, kes on toime pannud ühe

rikkumise, mille tulemusel tekkinud kahju on kuni 99,99 eurot, 10 punktiga. Viide tsiviilõiguse

sätetele ei ole asjakohane, sest pooled ei vaidle RRlepingust tulenevate nõuete ja vastutuse üle,

vaid selle üle, millised asjaolud omavad tähtsust RRlepingu kui halduslepingu lepingupartneri

valikul. RRlepingu sõlmimise menetlusele kohaldub HMS. Seetõttu tuleb lepingupartneri

valiku menetluses arvestada ka potentsiaalse lepingupartneri käitumist tekkinud kahju

hüvitamisel.

10. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades:

10.1. Tulenevalt Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-81-07 palus vastustaja igal erialal

ravitüübi puhul erialaseltside abil täpsustada, kas sidumine teiste ravitüüpidega konkreetsel

erialal on põhjendatud või mitte. Seltsi 25.06.2013 kiri lubas järeldada, et ambulatoorse ravi

puhul ei ole näo- ja lõualuukirurgia erialal arstidelt statsionaarse töökoormuse nõudmine

oluliseks kaalutluseks, mille abil teenuse kvaliteeti tagada. Vastustaja ei välista seejuures, et

statsionaarne töö annab arstile laiahaardelisema kogemuse. Statsionaarse töö tegemist arvestati

kvaliteedi hindamisel vaid ortopeedia, otorinolarüngoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia

ja veresoontekirurgia erialadel, mitte aga näo- ja lõualuukirurgia erialal.

10.2. Aluste p 3.1.d järgi hinnatakse nimetatud punktis ravikindlustuse andmekogu andmetel

uuringute ja protseduuride osakaalu taotletaval erialal tervishoiuteenuse osutaja kõigist

pakutavatest teenustest väljakuulutatud erialal valiku väljakuulutamise otsuse kuule eelneva

12 kalendrikuu andmetel. Vastustaja peab ravikindlustuse andmekogu kindlustatud isikute

suhtes ja sellesse kantakse andmed ravikindlustushüvitiste tasumise kohta (RaKS § 17 lg 1 p 3).

See tähendab, et juba Alustest on selge, et Eesti keskmise arvutamisel lähtutakse vaid vastustaja

lepingupartnerite, so HVA haiglate jt eelneva 12 kuu jooksul vastustaja lepingupartneriks olnud

tervishoiuteenuse osutajate andmetest. Andmed selle kohta, kui palju teenust teatud erialal

osutatakse kõikide teenuseosutajate poolt, vastustajal puuduvad. See, et kindlustatud isikutele

võidakse osutada teenust ka ravijärjekorraväliselt või osutatakse teenuseid kindlustamata

isikutele, vastustaja andmebaasis ei kajastu ning neid andmeid ei saa vastustaja ka uuringute ja

protseduuride Eesti keskmise näitaja arvutamisel arvesse võtta. Just HVA haiglate uuringute ja

protseduuride osakaal on tõstnud Eesti keskmise 14,6%-ni. Vastustajal ei ole põhjust eeldada,

et kaebaja juurde satub enam selliseid isikuid, kellele on juba eelnevalt uuringud ja protseduurid

tehtud, kui teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde. Seega on põhjendatud lähtuda Eesti

keskmisest näitajast. Vastustajale ei olnud enne haldusmenetluse läbiviimist teada, et Eesti

keskmisest näitajast lähtumine ei anna antud erialal ambulatoorse ravi puhul loodetud

diferentseerumist pingereas nagu mõnel teisel erialal. See selgus alles haldusmenetluse

3-14-50626

7(16)

läbiviimise käigus. Aluste p 3.1.d alusel taotlejate uuesti hindamine ei annaks teistsugust

tulemust.

10.3. See, et vastustaja ei kontrolli iga raviarvet ja usaldab, et lepingupartnerid täidavad

seadustest ja RRlepingutest tulenevaid kohustusi, ei väära teadmist, et kaebajal on olnud

korduvaid rikkumisi. Vastustaja lähtepunktiks on see, et tervishoiuteenuse osutajad ei riku

ühtegi kohustust. Rikkumiste lubatavuse suhe raviarvete väljastamise koguarvu väljendab

arusaama, et rikkumised võiksid teatud ulatuses olla lubatavad. Vastustaja sellega ei nõustu.

Ravikindlustusrahad on avalikest vahenditest saadavad ressursid, mille suhtes ei saa

aktsepteerida rikkumisi teatud lubatava protsendi piires. Juba korduv rikkumine, st rohkem kui

ühe nõude esitamine taotleja vastu tingib Aluste p 2.1.2 alusel 5 punkti kaotamise nagu ka üks

100 euro suurune nõue. RRlepingu p 16.6 järgi loetakse RRlepingu tähenduses oluliseks

lepingurikkumiseks mistahes RRlepingu punktis nimetatud kohustuse korduvat rikkumist.

Eelmise lepinguperioodi RRlepingus oli analoogne säte p-s 15.5. Korduva rikkumisega

tekitatud kahju ulatust oluliseks ei peeta. Vastustaja ei tegele erinevate taotlejate nõuete

kõrvutamise ja võrdlemisega. Selliseks kõrvutamiseks puudub ka vajadus, sest lõppkokkuvõttes

ei anta taotlejatele punkte mitte üksteise suhtes, vaid kõiki hinnatakse ühetaoliselt nõukogu

tehtud objektiivsetest kriteeriumitest lähtudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. RRlepinguga võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu

tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele

(RaKS § 35 lg 1). RRleping on haldusleping, millele kohaldatakse HMS 7. peatüki sätteid

RaKS-s sätestatud erisustega (RaKS § 35 lg 2). RRlepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse

osutaja või osutajatega, seejuures ei ole haigekassa kohustatud sõlmima RRlepingut kõigi

tervishoiuteenuse osutajatega (RaKS § 36 lg-d 1 ja 2). Haigekassa hindab RaKS § 36 lg 4 järgi

RRlepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel järgmisi asjaolusid: 1) kindlustatud

isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus; 2) teenuse osutamise kvaliteet ja

tingimused; 3) teenuse hind; 4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse

standardtingimustele; 5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv; 6) tervishoiuteenuse osutamise

keskmise koormuse näitajad; 7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad; 8) varasemate ravi

rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse

osutaja poolt; 9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja

üldine majanduslik seisund; 10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide

nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt.

12. Riigikohtu halduskolleegium asus 16.01.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-81-07 (p 22)

seisukohale, et kuigi Aluste ega RaKS § 36 lg 4 sõnastus ei võimalda sõnaselgelt hindajal valida,

milliseid sätestatud kriteeriumidest kohaldada, ega luba ühtegi neist ka hindamisel arvestamata

jätta, peab kaalutlusotsuse tegijal selleks, et tagada kaalutlusotsuse õiguspärasus, olema

võimalik jätta asjakohatu kriteerium üldse arvestamata, eeldusel, et ta kohtleb ühetaoliselt kõiki

taotlejaid. Kui kriteeriume arvestamata jättes pole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja

arvestamata jätmisel on ratsionaalne põhjendus, st pole kehtestatud mõõdetavaid ega

võrreldavaid näitajaid, ei too kriteeriumide mittearvestamine kaasa ettevõtlusvabaduse

õigusvastast piirangut ega muuda otsustust õigusvastaseks.

13. Alustest

nähtuvalt

hinnati

RRlepingu

sõlmimise

üle

otsustamisel

üldiste

hindamiskriteeriumitena teenuse hinda (RaKS § 36 lg 4 p 3; Aluste p 2.1.1), varasemate

RRlepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohast täitmist tervishoiuteenuse osutaja poolt

(RaKS § 36 lg 4 p 8; Aluste p 2.1.2), maksevõlgnevuse olemasolu või puudumist (RaKS § 36

3-14-50626

8(16)

lg 4 p 9; Aluste p 2.1.3), ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohast

täitmist tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt (RaKS § 36 lg 4 p 10; Aluste

p 2.1.4) ning ambulatoorse raviteenuse puhul täiendavalt teenuse osutamise kvaliteeti ja

tingimusi (RaKS § 36 lg 4 p 2; Aluste p 3.1), tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse

näitajaid (RaKS § 36 lg 4 p 6; Aluste p 3.2).

Kaebaja ja kolmandad isikud said vastustaja 27.03.2014 otsuse nr 139 lisast 2 nähtuvalt Harju

maakonnas näo- ja lõualuukirurgia erialal ambulatoorse raviteenuse osas eelnimetatud

hindamiskriteeriumite alusel järgmised hindepunktid:

Kokku

2.1.1 hinna koefitsient

2.1.2 varasemate

lepingute täitmine

2.1.3 maksevõlg

2.1.4.a õigusaktide

täitmine, seadused

2.1.4.b õigusaktide

täitmine, ekspertkomisjon

2.1.4.c õigusaktide täitmi-

ne, liidestus E-tervisega

3.1.a kvaliteet ja

tingimused, pädevus

3.1.c kvaliteet ja

tingimused, kirurgia

varustus

3.1.d kvaliteet ja

tingimused, uuringute

osakaal

3.2 keskmine koormus

Dental Art OÜ

Maxilla AS

Kaebaja

Kaarli Hamba-

polikliinik OÜ

OÜ Ortodon-

tiakeskus

Kaebaja vaidlustas talle Aluste p 2.1.2 eest 5 hindepunkti ja Aluste p 3.1.d eest 0 hindepunkti

andmise ning Aluste p-de 3.1.b ja 3.1.1 eest hindepunktide andmata jätmise. Samuti vaidlustas

ta Aluste p 2.1.2 alusel Dental Art OÜ-le 10 hindepunkti, Maxilla AS-le 5 hindepunkti ja Kaarli

Hambapolikliinik OÜ-le 10 hindepunkti andmise.

Muid hindamiskriteeriume ja antud hindepunkte ei ole kaebaja vaidlustanud. Samuti ei ole

kaebaja vaidlustanud muude RaKS § 36 lg-s 4 sätestatud hindamiskriteeriumide kasutamata

jätmist hindamisel. Seetõttu ei kontrolli kohus selles osas hindamise õiguspärasust.

14. Aluste p 2.1.2 järgi hinnati, kas vastustaja oli esitanud tervishoiuteenuse osutajale korduvalt

kahju hüvitamise nõudeid või ühe vähemalt 100-eurose kahju hüvitamise nõude

lepingutingimuste rikkumise kohta (sh retseptinõuded) tervishoiuteenuse osutamisel ja/või kas

tervishoiuteenuse osutaja suhtes oli rakendatud leppetrahvi valiku väljakuulutamise otsuse

tegemise ajal kehtival lepinguperioodil valiku väljakuulutamise otsuse tegemise päeva seisuga.

Leppetrahvi ja nõuete mitteesinemise korral saadi 10 punkti, nõuete esinemise korral 5 punkti

ja leppetrahvi esinemise korral 0 punkti. Uutele taotlejatele anti selle hindamiskriteeriumi eest

teenuse osutamise kohas teenuse osutamise taotluse esitanud kehtivat lepingut omavate

teenuseosutajate keskmised punktid.

14.1. Vastustaja 27.03.2013 otsuse nr 139 lisas 2 toodud tabelist nähtub, et Dental Art OÜ ja

Kaarli Hambapolikliinik OÜ said selle hindamiskriteeriumi eest 10 punkti, kaebaja ja Maxilla

3-14-50626

9(16)

AS 5 punkti. Vastustaja 27.03.2014 otsuse nr 139 lisast 1 (II kd tl 49-49p) nähtub, et kaebajale

ja Maxilla AS-le anti selle hindamiskriteeriumi eest vähem punkte, sest nad ei ole varasemaid

RRlepinguid või sellesarnaseid lepinguid nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja on esitanud

Maxilla AS-le ja kaebajale korduvalt kahju hüvitamise nõudeid lepingutingimuste rikkumise

tõttu tervishoiuteenuste osutamisel. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja on

esitanud Maxilla AS-le kokku 3 nõudeavaldust: 29.10.2013 (22 raviarvet kokku summas

241,78 eurot) (I kd tl 160-163), 14.12.2012 (3 raviarvet kokku summas 108,97 eurot) (I kd

tl 164) ja 23.12.2013 (1 raviarve summas 24,61 eurot) (I kd tl 165). Vastustaja on esitanud

kaebajale kokku 2 nõudeavaldust: 11.07.2011 (2 raviarvet kokku summas 8,14 eurot) (I kd

tl 166) ja 04.10.2012 (2 raviarvet kokku summas 7,28 eurot) (I kd tl 169). Vastustaja ei ole

esitanud nõudeavaldusi Dental Art OÜ-le ega Kaarli Hambapolikliinik OÜ-le. Kaebaja ei ole

temale kahju hüvitamise nõuete esitamist eitanud.

14.2. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et kuna tema väljastas oluliselt rohkem

soodusretsepte kui teised taotlejad, siis oli talle lubatud suurem eksimisvõimalus. Vastustaja

esitatud retseptikeskuse andmebaasi väljavõtetest (I kd tl 156-157) nähtub, et perioodil

01.04.2011–08.01.2014 väljastas Dental Art OÜ 1315 soodusretsepti (millest realiseeriti

1096 retsepti), Kaarli Hambapolikliinik OÜ 3670 soodusretsepti (millest realiseeriti

2873 retsepti), Maxilla AS 1655 soodusretsepti (millest realiseeriti 1385 retsepti), OÜ

Ortodontiakeskus 1692 soodusretsepti (millest realiseeriti 1164 retsepti) ja kaebaja

2855 soodusretsepti (millest realiseeriti 2818 retsepti). Vastustaja esitatud lepingute täitmise

jälgimise andmebaasi väljavõttest (I kd tl 159) nähtub, et perioodil 01.04.2011–31.12.2013

väljastas Dental Art OÜ 8885 raviarvet, Kaarli Hambapolikliinik OÜ 40 321 raviarvet, Maxilla

AS 21 267 raviarvet, OÜ Ortodontiakeskus 57 338 raviarvet ja kaebaja 1034 raviarvet. Seega

ei ole põhjendatud kaebaja väide, et teised taotlejad ei ole soodusretsepte väljastanud ning et

kaebaja on suurim raviarvete ja soodusretseptide väljastaja. Samuti ei ole kaebaja väljastanud

6000 soodusretsepti, nagu kaebuses väidetakse. Võrreldavad näitajad on soodusretseptide osas

Kaarli Hambapolikliinik OÜ-l, kellele ei ole aga esitatud ühtegi kahju hüvitamise nõuet.

14.3. Kuigi vastustaja sõnul ei kontrollita iga tervishoiuteenuse osutaja väljastatud igat

soodusretsepti, tulevad eksimused soodusretseptide väljastamisel lõpuks siiski välja, sest

apteegid avastavad patsientidele retseptide alusel ravimeid müües tervishoiuteenuse osutaja

tehtud vea ja teavitavad sellest vastustajat. Osad eksimused suudab vastustaja avastada ka ise

retsepte pisteliselt kontrollides. Avastamata võivad jääda valesti väljastatud soodusretseptid,

mida ei realiseerita, kuid realiseerimata jätmise tõttu ei ole need tekitanud ka vastustajale kahju.

Ebaõigesti väljastamata jäänud soodusretseptide kohta saavad kaebused laekuda nt

patsientidelt. Vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on vigade avastamine reegel,

mitte tõenäoline või juhuslik. Seetõttu on kohtu hinnangul tervishoiuteenuse osutaja tegevuses

avastatud vigade arvestamine tema taotluse hindamisel lubatav.

14.4. Aluste p 2.1.2 järgi ei välistanud maksimaalsete punktide andmist see, kui lepingupartner

oli rikkunud lepingut vaid korra, v.a kui selline rikkumine tõi kaasa vähemalt 100 euro suuruse

kahju. Aluste p-st 2.1.2 nähtuvalt polnud korduvate rikkumiste korral maksimaalsest madalama

hinde andmisel enam oluline taotlejale esitatud kahjunõuete suurus. Nõude suurus oli oluline

vaid juhul, kui tegemist oli ühekordse rikkumisega. Nõude suurusega arvestamine korduvate

rikkumise puhul tähendanuks seda, et mingis ulatuses oleksid rikkumised aktsepteeritavad.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna tegemist on piiratud avalike ressurssidega, siis

ei ole rikkumised olenemata tekitatud kahju suurusest lubatavad ning väiksema kahju

tekitamine ei muuda rikkumiste toimepanemist ja hooletust oma lepinguliste kohustuste

täitmisel olematuks ega vabandatavaks. Korduv lepingurikkumine näitab, et lepingupartner ei

ole korraldanud oma tööd piisavalt hoolikalt ja nõuetekohaselt, mistõttu ei saa välistada ka

tulevikus toimepandavaid rikkumisi. Selline käitumine võib varem või hiljem tuua kaasa rasked

3-14-50626

10(16)

tagajärjed. Kuna RRlepinguga antakse lepingupartnerite käsutusse avalikud rahalised vahendid,

siis peab vastustajal olema usaldus oma lepingupartneri vastu. Lepingupartner, kes rikub

lepingust tulenevaid kohustusi korduvalt, seejuures soodusretseptide väljastamisel, millest

sõltub avalike ressursside kasutamise õiguspärasus, ei ärata piisavalt usaldust, et anda tema

käsutusse piiratud avalik ressurss. Samamoodi hinnatakse taotlejate usaldusväärsust ja

kohusetundlikkust maksevõlgnevuse olemasolu kontrollimisel (RaKS § 36 lg 4 p 9). Varem

kehtinud RRlepingu üldtingimuste (I kd tl 44-49p) p 15.5 järgi loeti lisaks seaduses sätestatud

alustele lepingu tähenduses oluliseks lepingurikkumiseks mistahes lepingu punktis nimetatud

kohustuse korduvat rikkumist lepingu kehtivuse ajal, samuti lepingust tuleneva mistahes

kohustuse rikkumist, mida tervishoiuteenuse osutaja ei lõpetanud või mille tagajärgi ta ei

kõrvaldanud talle selleks antud tähtaja jooksul. RRlepingu üldtingimuste p-ga 11.1 sätestati

tervishoiuteenuse osutaja kohustus kontrollida soodusretsepti väljakirjutamisel kindlustatud

isikul kindlustuskaitse kehtivust. Kaebaja pidi vastustaja lepingupartnerina neist sätetest

teadma. Asjakohatu on kaebaja väide, et ta asus kohe pärast kahjunõude saamist tagajärgi

likvideerima. RRlepingu üldtingimuste p 15.5 kohaselt ei loeta korduva lepingurikkumise

korral tagajärgede kiiret kõrvaldamist enam rikkumist välistavaks asjaoluks.

14.5. Põhjendatud ei ole ka kaebaja viide, et tema rikkumiste arv ja tekitatud kahju suurus olid

tunduvalt väiksemad Maxilla AS rikkumistega võrreldes. Aluste alusel ei jagatud punkte

taotlejaid omavahel võrreldes, vaid igaühele anti hindepunkte eraldiseisvalt. Punktide jagamine

toimus eelnevalt kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel kõiki taotlejaid ühetaoliselt ja

võrdselt koheldes. Kaebajat iseloomustavate subjektiivsete näitajatega arvestamine oleks

muutnud hindamise ebaobjektiivseks, läbipaistmatuks ja etteennustamatuks. Seejuures ei

toonud eelmised lepingurikkumised kaasa kaebajaga sõlmitud RRlepingu lõpetamist ega tema

taotluse valikumenetluses tagasilükkamist. Kümnest hindepunktist viie hindepunkti andmine ei

ole kindlasti ebaproportsionaalne tagajärg.

14.6. Kuna nii kaebaja kui Maxilla AS olid korduvalt RRlepingut rikkunud ja neile oli

korduvalt esitatud kahju hüvitamise nõudeid, kuid ei olnud rakendatud leppetrahvi, siis anti

neile mõlemale põhjendatult Aluste p 2.1.2 hindamiskriteeriumi eest 5 punkti. Ei oleks olnud

põhjendatud hinnata neid samaväärselt nendega, kes ei ole vastustajale kahju tekitanud ja on

oma kohustustesse nõuetekohaselt suhtunud. Kuna vastustaja ei ole esitanud kahjunõudeid

Dental Art OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ vastu, siis said nad põhjendatult selle

hindamiskriteeriumi eest maksimumpunktid.

15. Aluste p 3.1.d järgi hinnati, milline oli ravikindlustuse andmekogu andmetel

tervishoiuteenuse osutaja RaKS § 30 lg 1 alusel kehtestatud haigekassa tervishoiuteenuste

loetelu 4. peatükis nimetatud uuringute ja protseduuride osakaal taotletaval erialal

tervishoiuteenuse osutaja kõigist pakutavatest teenustest väljakuulutatud erialal valiku

väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel. Kui taotleja uuringute ja

protseduuride osakaal teenuste mahust oli võrdne või suurem kui kõigi vastava eriala

tervishoiuteenuse

osutajate

uuringute

ja

protseduuride

osakaal

kõigist

teenustest

väljakuulutatud erialal valiku väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel,

saadi 10 punkti, kui taotleja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust oli alla kõigi

vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaalu kõigist teenustest

väljakuulutatud erialal valiku väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel,

saadi 0 punkti. Uuele taotlejale anti selle hindamiskriteeriumi eest teenuse osutamise kohas

teenuse osutamiseks taotluse esitanud kehtivat lepingut omavate teenuseosutajate keskmised

punktid.

15.1. Vastustaja 22.01.2014 otsuse nr 40 (I kd tl 202-203) lisast 1 nähtub, et näo- ja

lõualuukirurgia erialal oli RaKS § 30 lg 1 alusel kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste

3-14-50626

11(16)

loetelu 4. peatükis nimetatud uuringute ja protseduuride osakaal kõigist pakutavatest teenustest

vastaval erialal 2013. a andmetel 14,6%. Vastustaja esitatud tabelist, mis kajastab

ravikindlustuse andmekogu andmeid seisuga 22.01.2014, nähtub, et selline keskmine näitaja

leiti just ambulatoorsete raviteenuste osas, mitte statsionaarses ravis ja päevaravis tehtud

uuringuid ja protseduure hulka arvates. Tabeli andmetel olid keskmisest suuremate näitajatega

vaid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 31,5%-ga ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum 16,2%-ga.

Mõlema näol on tegemist HVA haiglatega. Kaebaja vastav näitaja oli 0,8%, Dental Art OÜ-l

4,0% ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ-l 0,5%. Maxilla AS ja OÜ Ortodontiakeskus olid

vastustaja 27.03.2014 otsuse nr 139 lisa 1 kohaselt uued taotlejad (vt lk 48, I kd tl 70p). Kuna

kaebaja, Dental Art OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ näitajad jäid alla keskmise, siis said nad

Aluste p 3.1.d hindamisel 0 punkti. Maxilla AS sai uue taotlejana taotluste keskmised

hindepunktid, seega samuti 0 punkti.

15.2. Kohus ei pea nimetatud hindamiskriteeriumi õigusvastaseks. Uuringute ja protseduuride

tegemine võimaldab osutatavat raviteenust läbimõeldumalt osutada ja tõstab seeläbi raviteenuse

kvaliteeti. Uuringute ja protseduuride osakaalu arvestamist kvaliteedikriteeriumina on pidanud

õiguspäraseks ka Riigikohtu halduskolleegium oma 16.01.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

81-07 (p 17). Vastustaja selgituste kohaselt oli hindamiskriteerium oluline tagamaks

valikupartnerite ja HVA haiglate poolt osutatavate raviteenuste ühtlane kvaliteet. Seetõttu võeti

hindamisel aluseks just keskmine näitaja, mis saadi kõigi vastustaja lepingupartnerite poolt

vastaval erialal ambulatoorse raviteenuse raames tegelikult tehtud uuringute ja protseduuride

osakaalude alusel, mitte ei arvestatud suvalise ja elukauge näitajaga. Ebaproportsionaalne

võinuks olla nõuda taotlejatelt sama suurt uuringute ja protseduuride osakaalu, kui oli kõrgeima

näitajaga lepingupartneril. Keskmine näitaja seevastu näitas konkreetsel erialal keskmiselt

tehtavate uuringute ja protseduuride osakaalu ja selle järgimist taotlejate poolt ei saa pidada

ebamõistlikuks. Keskmise näitaja juures ei arvestatud statsionaarse ja päevaravi teenuse

osutamisel tehtud uuringute ja protseduuridega, mistõttu on asjakohatu kaebaja etteheide, et

näo- ja lõualuukirurgia erialal osutavad statsionaarset ja päevaravi teenust vaid HVA haiglad.

15.3. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et keskmise näitaja arvutamisel tulnuks lähtuda kõigi

vastaval erialal raviteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride

osakaalust, mitte ainult vastustaja lepingupartnerite osakaalust. Vastustajal puuduvad andmed

teiste tervishoiuteenuse osutajate näitajate kohta. Nende andmete kogumine toonuks kaasa

täiendava

halduskoormuse.

Samuti

sõltunuks

keskmine

näitaja

mh

sellest,

kas

lepingupartneriteks mitteolevad tervishoiuteenuse osutajad soovivad vastustajale oma näitajaid

avaldada

või

mitte.

Kuna

suuremad

nõudmised

esitatakse

eelkõige

vastustaja

lepingupartneritele, kelle käsutusse antakse avalikud rahalised ressursid, siis on põhjendatud

arvutada keskmine näitaja just lepingupartnerite näitajate alusel.

15.4. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et tema juurde suunatud patsiendid olid kõik

uuritud ega vajanud täiendavalt protseduuride ja uuringute tegemist. Kaebaja ei ole oma

sellekohast väidet kuidagi tõendanud. Puudub alus arvata, et just kaebaja juurde sattus enam

selliseid patsiente, kellele polnud vaja uuringuid teha, ja teiste (eelkõige HVA haiglate) juurde

sattus enam selliseid patsiente, kes vajasid raviteenuse kavandamiseks uuringute läbiviimist.

Samuti pole põhjust arvata, et HVA haiglad tegid avalikke ressursse ja oma töötajate tööaega

raisates suurel hulgal põhjendamatuid uuringuid. Kuna ka HVA haiglad osutasid näo- ja

lõualuukirurgia erialal ambulatoorset raviteenust (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab

aastas 3090 ravijuhtu – vastustaja 08.01.2014 otsuse nr 24 lisa 1 lk19, II kd tl 37), puudub alus

arvata, et nende juures uuritud patsiendid ei saanud ravi sama tervishoiuteenuse osutaja juurest,

vaid suunati just kaebaja juurde. Seejuures nähtub vastustaja esitatud tabelist, et Ode AS, Dental

Art OÜ, AS Pärnu Hambapolikliinik ja OÜ Dr. Aino Rulli Hambaravi, kes samuti ei kuulu

HVA haiglate hulka, tegid kaebajast oluliselt rohkem uuringuid ja protseduure.

3-14-50626

12(16)

15.5. Põhjendatud võiks olla vaidlus selle üle, kas vaidlusaluse hindamiskriteeriumi

hindamisskaala (10 ja 0 punkti) on õigustatud või oleks võinud skaalat rohkem diferentseerida,

kuid kuna kõik taotlejad said vaidlusalusel erialal selle hindamiskriteeriumi eest ühtmoodi 0

punkti ja kõigi taotlejate näitaja jäi oluliselt alla keskmise, kusjuures kaebaja näitaja oli Kaarli

Hambapolikliinik OÜ näitaja järel viimaste hulgas, siis ei saanud selle hindamiskriteeriumi eest

kaebajale antud hindepunktid lõpptulemust mõjutada. Kõigile kohaldati kriteeriumi ühetaoliselt

ja võrdselt, seetõttu ei saanud keegi selle hindamiskriteeriumi osas eelist.

16. Aluste p 3.1.1 järgi hinnati ortopeedia, otolarüngoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia

ja veresoontekirurgia erialadel teenuse osutamise kvaliteedi ja tingimustena (RaKS § 36 lg 4

p 2) seda, kas arstid olid taotluse esitamise tähtpäevale eelneva aasta jooksul ravikindlustuse

andmekogu andmetel osutanud nimetatud tervishoiuteenuseid statsionaarselt. Kui 90% kuni

100% arstidest olid osutanud statsionaarseid tervishoiuteenuseid, saadi 10 punkti, kui 50% kuni

alla 90% arstidest olid osutanud statsionaarseid tervishoiuteenuseid, saadi 5 punkti, kui alla

pooled arstidest olid osutanud statsionaarseid tervishoiuteenuseid, saadi 0 punkti.

16.1. Aluste p-st 3.1.1 nähtub selgelt, et seda hindamiskriteeriumi kasutati vaid ortopeedia,

otolarüngoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia ja veresoontekirurgia erialade puhul.

Kaebaja esitas taotluse näo- ja lõualuukirurgia erialal, mistõttu ei antud talle selle

hindamiskriteeriumi eest punkte. See, et statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamist

arvestatakse vaid viidatud erialade puhul, nähtus ka taotluse vormi p-s 2.3 toodud märkustes

(I kd tl 31). Kõigi kirurgiliste erialade puhul arvestati Aluste p 3.1.c järgi seda, kui suur hulk

taotleja arstidest oli teinud 2013. a operatsioone (I kd tl 23, 30p-31). Oluline ei olnud aga, kas

need operatsioonid tehti statsionaarse, ambulatoorse või päevaravi teenusena.

16.2. Vastustaja selgituste kohaselt jäeti näo- ja lõuakuukirurgia erialal statsionaarse teenuse

osutamine hindamiskriteeriumina arvestamata erialaseltsi arvamuse tõttu. Vastustaja

25.04.2013 kirjast (I kd tl 104-104p) erialaseltsidele nähtub, et vastustaja küsis enne Aluste

kehtestamist erialaseltside arvamust selle kohta, millised on nende erialal ambulatoorse

tervishoiuteenuse osutamiseks olulised täiendavad tingimused kvaliteetse teenuse osutamiseks.

Mh küsis vastustaja erialaseltsidelt, kas nende erialal piisab kvalifikatsiooni säilitamiseks ainult

ambulatoorsest vastuvõtust või on vajalik eriarsti seotus statsionaarse tööga. Eesti

Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi 16.05.2013 arvamusest (I kd tl 191-192), Eesti

Kardioloogide Seltsi 20.05.2013 arvamusest (I kd tl 195-198), Eesti Veresoontekirurgide Seltsi

12.06.2013 arvamusest (I kd tl 198p-199) ning Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja

Kaelakirurgide Seltsi 18.05.2013 arvamusest (I kd tl 192p-194) nähtub, et nende erialaseltside

arvates oli nende erialal arstide pädevuse ja kvalifikatsiooni säilitamiseks vajalik ambulatoorse

töö seotus statsionaarse tööga. Ainult ambulatoorse töö tegemist ei peetud kvalifikatsiooni

säilitamiseks piisavaks. Eesti Näo-Lõualuukirurgia Selts seevastu ei pidanud 26.04.2013

arvamuses (I kd tl 113-115) ambulatoorse raviteenuse korral seotust statsionaarse tööga

oluliseks. Arstide kvalifikatsiooni säilitamiseks piisab erialaseltsi arvates töötamisest ainult

ambulatoorses vastuvõtus. Pädevuse tagamiseks pidi arst tegema vähemalt 200 operatsiooni

aastas ja töötama vähemalt 440 erialalist töötundi aastas. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga,

et kõige paremini tunneb erialalist tööd ning oskab erialalise pädevuse ja kvalifikatsiooni

tingimusi kirjeldada erialaselts ise. Kuna erialaselts ise ei pidanud statsionaarse töö tegemist

oluliseks, siis jättis vastustaja põhjendatult Aluste p-s 3.1.1 näo- ja lõualuukirurgia eriala

nimetamata, st ei sätestanud statsionaarse töö tegemist kvalifikatsioonikriteeriumina. Kuna

erialaselts pidas oluliseks operatsioonide tegemist, siis arvestas vastustaja põhjendatult Aluste

p-s 3.1.c näo- ja lõualuukirurgia erialal operatsioonide tegemisega.

16.3. Kaebaja esitas kohtule tõendina Eesti Näo-Lõualuukirurgia Seltsi 05.09.2014 kirja

vastustajale (I kd tl 180-180p), milles avaldatakse pahameelt, et vastustaja ei arvestanud näo-

3-14-50626

13(16)

ja lõualuukirurgia erialal taotlejate kvalifikatsiooni ja pädevuse hindamisel statsionaarsete

tervishoiuteenuste osutamisega. Kirjast võib järeldada, et erialaselts on vaatamata eelmises

kirjas toodule arvamusel või on pärast eelmise kirja esitamist jõudnud järeldusele, et

statsionaarse töö tegemine on oluline kvalifikatsioonikriteerium. Kuna see kiri esitati

vastustajale alles 05.09.2014, st pärast Aluste kehtestamist ja taotlejate hindamise läbiviimist,

siis ei olnud vastustajal võimalik erialaseltsi sellekohase seisukohaga eelnevalt arvestada. Kui

erialaselts oli juba 2013. a seisukohal, et statsionaarse töö tegemisega tuleks taotlejate

hindamisel kindlasti arvestada, tulnuks vastav seisukoht avaldada ja selgelt väljendada

26.04.2013 seisukohas. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et erialaseltsi 26.04.2013 kirjast

ei ole võimalik välja lugeda, nagu pidanuks nad juba selles kirjas oma erialal statsionaarse töö

tegemist oluliseks pädevuse ja kvalifikatsiooni hinnakriteeriumiks.

16.4. Erialaselts oli 05.09.2014 kirja kirjutades ja ka kaebaja oli kohtuistungil ekslikul

arvamusel, nagu oleks näo- ja lõualuukirurgia erialal taotluste esialgsel hindamisel arvestatud

statsionaarse töö tegemisega, kuid mingil põhjusel jäid antud hindepunktid lõplikust

hindamisest välja. Alustest nähtub, et see on koostatud kõigil erialadel esitatud taotluste

hindamiseks. Kuna kõigi Alustes toodud kriteeriumitega ei ole võimalik kõigil erialadel

arvestada (nt operatsioonide tegemisega õenduse erialal), siis on Alustes täpsustatud, milliseid

kriteeriumeid millisel erialal ja millise ravitüübi (ambulatoorne, statsionaar, päevaravi) puhul

hinnatakse. Alused välistasid sõnaselgelt näo- ja lõualuukirurgia erialal kvaliteedikriteeriumina

statsionaarse töö tegemisega arvestamise ja see nähtus sõnaselgelt ka taotluse vormist, seega ei

saanud vastustaja selle hindamiskriteeriumiga taotluste hindamisel kuidagi arvestada. Ka

vastustaja 27.03.2014 otsuse nr 139 lisas 2 toodud tabel on tehtud kõigi erialade kohta, kuid iga

eriala puhul arvestati vaid nende hindamiskriteeriumitega, mis olid Alustes selle eriala puhul

ette nähtud. Seega ei saanud kaebaja Aluste p-s 3.1.1 toodud hindamiskriteeriumi eest 0 punkti,

vaid see kriteerium jäeti selle eriala puhul arvestamata.

16.5. Kuna Aluste p-s 3.1.1 toodud hindamiskriteeriumi ei kasutatud näo- ja lõualuukirurgia

erialal ühegi taotluse hindamisel, siis koheldi kõiki sellel erialal taotluse esitanud

tervishoiuteenuse osutajaid ühetaoliselt ja võrdselt ning keegi ei saanud õigusvastast eelist.

Järelikult ei mõjutanud see lõpptulemust.

17. Aluste p 3.1.b järgi hinnati, kas taotluse andmetel oli teenuse osutaja teenuse osutamise

kohas taotlenud samal erialal päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks lepingu

sõlmimist. Hindamise alust ei rakendatud, kui päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks

selles teenuse osutamise kohas ei olnud valikut välja kuulutatud. Kui oli esitatud taotlus samal

erialal päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks, saadi 10 punkti, kui ei olnud, saadi

0 punkti.

17.1. Vastustaja 08.01.2014 otsuse nr 24 lisast 2 (II kd tl 45) nähtub, et näo- ja lõualuukirurgia

erialal kuulutati valik välja vaid ambulatoorse raviteenuse osas. Valik jäeti seega välja

kuulutamata statsionaarse ja päevaravi raviteenuse osas, mistõttu puudus kaebajal võimalus

esitada taotlust samal erialal päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks. Aluste p-s 3.1.b

nähtuvalt tuli sellises olukorras jätta see hindamiskriteerium arvestamata. Ka juhul, kui kaebaja

taotluse hindamisel oleks selle hindamiskriteeriumiga arvestatud, oleks kaebaja saanud

hindamisel 0 punkti, sest ta ei esitanud taotlust samal erialal ka statsionaarse või päevaravi

teenuse osutamiseks. Kuna see hindamiskriteerium jäeti kõigi näo- ja lõualuukirurgia erialal

esitatud taotluste hindamisel tähelepanuta (mitte ei antud selle hindamiskriteeriumi eest 0

punkti), siis koheldi kõiki taotlejaid ühetaoliselt ja võrdselt ning keegi ei saanud õigusvastast

eelist. Järelikult ei mõjutanud see lõpptulemust.

3-14-50626

14(16)

17.2. Iseenesest oli selle hindamiskriteeriumi näol tegemist kvaliteedikriteeriumiga, mis pidi

näitama, kas taotleja on võimeline tegema konkreetsel erialal ka statsionaarset tööd. Samas

nähtub eespool viidatud erialaseltsi 26.04.2013 kirjast, et erialaselts ei pidanud näo- ja

lõualuukirurgia erialal statsionaarse töö tegemist oluliseks kvaliteedi hindamiskriteeriumiks,

seetõttu ei oleks Aluste p-ga 3.1.b saanud vaidlusalusel erialal esitatud taotluste hindamisel

arvestada. Kuna valik jäeti välja kuulutamata, siis ei ole vaja hinnata, kuidas oleksid Aluste p-

d 3.1.b ja 3.1.1 sellises olukorras omavahel kooskõlas.

17.3. See, kas kaebajal on või ei ole olemas näo- ja lõualuukirurgia erialal statsionaarse ja

päevaravi teenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt

määravat tähtsust, sest valikut sellel erialal statsionaaris ja päevaravis välja ei kuulutatud ja

kaebajal puudus nagunii võimalus esitada taotlus ka statsionaari ja päevaravi osas. Kuid kui

valik oleks ka statsionaaris ja päevaravis välja kuulutatud, piisanuks Aluste p 1.12 järgi sellest,

kui kaebaja oleks taotluse esitamise hetkeks esitanud Terviseametile taotluse vastava tegevusloa

saamiseks.

18. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema juures töötavad arstid on pädevamad kui Dental Art OÜ-

s töötavad arstid. Vastustaja 27.03.2014 otsuse nr 139 lisas 2 toodud tabelist nähtub, et mõlemad

said Aluste p-s 3.1.a (pädevushindamise läbinud arstide arv) ja p-s 3.1.c (operatsioonide

tegemine) toodud hindamiskriteeriumite eest võrdselt punkte. Kaebaja poolt kohtule esitatud

ühest saatekirjast (I kd tl 182-182p) ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. RRlepingu järgi tuleb

tervishoiuteenuse osutajal vastavalt kindlustatud isikute vajadustele osutada iga raskusastmega

ja igat liiki raviteenuseid vastaval erialal (vt RRlepingu üldtingimuste p-d 4.1.1, 5.1.1, 5.1.2 –

II kg tl 97p-98). Kuna Dental Art OÜ sai hindamisel enim punkte, siis tehti Aluste p 12.4 järgi

õiguspäraselt ettepanek RRlepingu sõlmimiseks eelisjärjekorras talle. Kaebaja sai Aluste p-s

3.1.a toodud pädevuskriteeriumi järgi küll rohkem punkte kui Maxilla AS ja Kaarli

Hambapolikliinik OÜ, kuid see ei näita veel, et Maxilla AS ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ

olnuksid ebapädevad või ebakvaliteetsed raviteenuse osutajad. Mõlemal on Terviseameti

registri andmetel tegevusluba ambulatoorsete suu-, näo-ja lõualuukirurgiateenuste osutamiseks

ning mõlema juures töötavad suu-, näo- ja lõualuukirurgia erialal pädevushindamise läbinud

tervishoiutöötajad (II kd tl 103-108). Kaebaja ei ole tõendanud, et nende tervishoiuteenuse

osutajate raviteenused oleksid olnud ebakvaliteetsed. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja

etteheide, et RRlepingud sõlmiti ebapädevate/ebakvaliteetsete tervishoiuteenuse osutajatega.

Kaebaja, Maxilla AS ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ kogusid kokku võrdsel arvul hindepunkte

ning RRlepingu sõlmimise ettepaneku tegemisel sai Aluste p-de 12.5 ja 12.5.1 järgi määravaks

pakutud hind. Maxilla AS pakkus juba esialgses taotluses hinnakoefitsienti, mistõttu osutus

Aluste p 12.5 järgi valituks Maxilla AS. Kaebaja ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ vahel

korraldati

kirjalik

hinnapakkumisvoor,

kus

Kaarli

Hambapolikliinik

OÜ

pakkus

hinnakoefitsienti, kaebaja aga mitte, mistõttu tuli Aluste p 12.5.1 järgi teha valik Kaarli

Hambapolikliinik OÜ kasuks. Kaebaja ei ole Aluste neist punkte vaidlustanud, mistõttu ei

kontrolli kohus praeguse vaidluses raames, kas vastustaja otsustus teha valik pakutud hinnast,

mitte taotlejale pädevuskriteeriumi eest antud punktidest lähtudes (vrdl Aluste p 12.5-12.5.2)

oli õiguspärane või mitte.

19. Nii Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2008 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-81-07 (p 13)

kui ka Aluste p-st 1.2 nähtub, et Aluste näol on tegemist haldusesisese aktiga (halduseeskirjaga),

mis on vastustajale abiks kaalutlusotsuse tegemiseks lepingu partnerite valikul. Riigikohus

selgitas viidatud otsuse p-s 19, et Alused kui haldusorgani sise-eeskiri ei ole iseseisvalt

halduskohtus vaidlustatav akt. Seda, kas Alustes sätestatud ja üksikjuhtumil aluseks olnud

kriteeriumid on asjakohased ning kas kaalutlused, mis tuginesid halduseeskirjas sätestatud

kriteeriumitele, olid õiguspärased, saab välja selgitada halduse üksikakti (haigekassa otsuse)

halduskohtuliku kontrolli käigus. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja ei pidanud vaidlustama

3-14-50626

15(16)

Aluseid juba 08.01.2014 otsusest nr 24 teada saades. Sellel ajal ei olnud veel teada, kas Alustes

sätestatud hindamiskriteeriumid saavad kaebaja õigusi rikkuda ja valiku tulemusi mõjutada.

Olukorras, kus kaebaja saanuks hindamisel enim punkte ja temaga oleks sõlmitud

eelisjärjekorras RRleping, puudunuks kaebajal vajadus Aluste hindamiskriteeriume kohtus

vaidlustada olenemata sellest, kas ta pidas neid õigusvastaseks või mitte. Vastustaja läbiviidud

valikumenetluses ei kehtinud sarnaselt riigihankemenetlusega nõue, et hindamiskriteeriumid

tuleb vaidlustada enne hindamise läbiviimist. Aluste eelneva vaidlustamise nõue ei oleks

kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, sest kohus peaks kulutama ressursse vaidluste

lahendamise peale, millest valiku lõpptulemus võib-olla ei sõltukski.

20. Kohus ei nõustu Maxilla AS seisukohaga, et pärast RRlepingute sõlmimist ei ole vastustaja

27.03.2014 otsuse nr 139 tühistamise nõude menetlemine enam võimalik. Tegemist ei ole

haldusaktiga, mille kehtivus oleks lõppenud või realiseerunud ja mida ei saaks enam tagasi

pöörata. Vastustaja 27.03.2014 otsuse nr 139 tühistamise järel oleks kadunud RRlepingute

sõlmimise alus – lepingu sõlmimise tahteavaldus. Vastustajal tulnuks uuel hindamisel selgitada

välja uued lepingupartnerid ja kui need oleksid erinenud senistest lepingupartneritest, siis

tulnuks tal muuta või lõpetada juba sõlmitud lepingud. Vajadusel olnuks kaebajal võimalik

menetluse käigus täiendada esitatud kaebust ka kolmandate isikutega sõlmitud RRlepingute

tühistamise nõudega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 järgi tulnuks uus

nõue lugeda tähtaegselt esitatuks. Kohtu hinnangul polnud aga kaebajal RRlepingute

vaidlustamise kohustust. Kaebaja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et ei soovi sõlmitud

RRlepinguid vaidlustada.

21. Kohtu hinnangul on vaidlusalune 27.03.2014 otsus nr 139 piisavalt põhjendatud.

Põhjendused nähtuvad nii otsuse lisast 1, kus on selgitatud, miks anti mõne hindamiskriteeriumi

eest maksimaalsest vähem punkte, lisast 2, kust nähtuvad iga eriala ja ravitüübi kaupa iga

kohaldatud hindamiskriteeriumi osas antud hindepunktid, Alustest, kus on kirjeldatud, milliseid

hindamiskriteeriume mingi eriala ja ravitüübi osas kohaldatakse ning milliseid hindepunkte ja

millistel tingimustel on võimalik saada. Samuti arvestab kohus vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud põhjenduste ja tõenditega. Kohtu hinnangul on taotlejate hindamine

toimunud õiguspäraselt.

22. Kohtu hinnangul on vastustaja 27.03.2014 otsus nr 139 õiguspärane ning selle

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti ravijuhtude jagamine taotlejate

vahel puudub alus, mistõttu tuleb kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus jätta rahuldamata.

23. Kuna kohus teeb otsuse kabeaja kahjuks, tuleb HKMS § 108 lg 1 järgi jätta menetluskulud

kaebaja kanda.

Vastustaja, Dental Art OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ ei taotlenud nende kantud

menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ega esitanud kohtule menetluskuludokumente,

seetõttu jäävad nende menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Maxilla AS palus jätta tema kantud menetluskulud kaebaja kanda. Ta esitas

menetluskuludokumentidena OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus 31.05.2014 arve nr 10264

summas 672 eurot ja selle arve tasumist tõendava advokaadibüroo pangakonto väljavõtte (II kd

tl 10-12) ning 10.11.2014 arve nr 10551 summas 600 eurot ja selle arve tasumist tõendava

advokaadibüroo pangakonto väljavõtte (II kd tl 25-26p). Arved sisaldavad käibemaksu. Arve

nr 10264 spetsifikatsioonilt nähtub, et menetluskulu moodustab kolmandale isikule

õigusteenuse osutamine kaebuse vastuse ja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha

koostamisel kokku 7 tunni ulatuses. Arve nr 10551 spetsifikatsioonilt nähtub, et menetluskulu

moodustab kolmandale isikule õigusteenuse osutamine asja materjalidega tutvumisel,

seisukohtade kujundamisel, kohtuistungiks ettevalmistamisel ja kohtuistungil osalemisel kokku

3-14-50626

16(16)

6 tunni 15 minuti ulatuses. Esitatud dokumendid kinnitavad, et kolmanda isiku menetluskulud

on kantud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud asja mahtu ja vaidluse keskmist

raskusastet arvestades põhjendatud ning kuuluvad kaebajalt kolmanda isiku kasuks

väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik