1-13-2787/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2787

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. oktoobri 2014

määrus Vjatšeslav Seleznjovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vjatšeslav Seleznjov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 27. oktoobri 2014 määrus Vjatšeslav Seleznjovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 03.05.2013 otsusega tunnistati Vjatšeslav Seleznjov süüdi KarS § 184 lg 1

järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks arvestati 16.10.2012.

Karistuse kandmise lõpp on 15.07.2015.

2. Viru Vangla esitas 09.10.2014 Viru Maakohtule materjalid V. Seleznjovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 27. oktoobri 2014 määrusega jäeti V. Seleznjov talle mõistetud vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtul ei olnud veendumust, et vabaduses hakkab

süüdimõistetu seadusekuulekalt elama.

3.1. Kohus luges positiivseks, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ema ja õe näol ning

garanteeritud töökoht. Kinnipidamisasutuses on V. Seleznjov õppinud riigikeelt, läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning hetkel omandab abikoka eriala.

3.2. Arvestades aga V. Seleznjovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime

suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise), korduvaid karistusi (kõik isiku

kriminaalkaristused on seotud varavastaste süütegudega, kuritegude dünaamika on muutunud

vägivaldsemaks), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isikut on korduvalt

tingimisi karistuse kandmisest vabastatud), ei pidanud maakohus kinnipeetava ennetähtaegset

vangistusest vabastamist õigustatuks. Lisaks arvestas maakohus, et V. Seleznjovile on

2014. aastal määratud kolm distsiplinaarkaristust, mis süvendas veelgi veendumust, et

kinnipeetav ei ole veel suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma.

3.3. Kuigi süüdimõistetu ema põeb rasket haigust, mille kohta on V. Seleznjov kohtule

dokumendid esitanud, ei pidanud kohus siiski võimalikuks kinnipeetavat vabastada. Kohtule

esitatud materjalidest ei nähtu, et V. Seleznjovi ema vajaks sellist abi, mida Eesti

sotsiaalhoolekande süsteem ei saaks osutada. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei kaalu

perekonnaliikme tervislik seisund üle süüdimõistetu varasemat elukäiku ja toimepandud

kuriteo asjaolusid.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Seleznjov, kes palub tühistada 27.10.2014

kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega.

Kuigi maakohus ei pidanud V. Seleznjovi vabastamist võimalikust, toetab vangla hoolimata

isikule määratud distsiplinaarkaristustest tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kinnipeetav läbis vangistuses erinevaid programme, et näidata oma suurt tahet hakata elama

õiguskuulekalt. Isik on mõistnud oma varasema käitumise hukka ning soovib uut võimalust

elada ühiskonnas. Vabaduses on V. Seleznjovile toeks kriminaalhooldaja ning perekond.

Kinnipeetav soovib vabaneda ka seetõttu, et olla abiks oma emale, kes on raskelt haige.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid

kogumis, leiab kohtukolleegium, et V. Seleznjovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud

põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib

vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kohtukolleegium peab positiivseks, et V. Seleznjov soovib vabaneda narkosõltuvusest ning

alustada seaduskuulekat elu. Isikule on vabaduses garanteeritud töökoht ning töötamine

vähendaks kindlasti uue kuriteo toimepanemise riski. V. Seleznjov asuks elama oma ema

juurde, kes vajab tervisliku seisundi tõttu kinnipeetava toetust. Kuigi nimetatud asjaolud

iseloomustavad V. Seleznjovi positiivselt, ei saa ringkonnakohus vaadata mööda isiku

eelnevast elukäigust ning käitumisest karistuse kandmise ajal.

7. V Seleznjovi on kriminaalkorras karistatud juba 10 korda, sh kannab ta 4 korda reaalset

vangistust. Kuna isik on süütegusid pannud toime korduvalt ning eelkõige varalise kasu

saamise eesmärgil, võib järeldada, et kuritegelik käitumine on muutunud talle elustiiliks. Nii

varasemad kriminaalkaristused kui ka vangistuses mõistetud distsiplinaarkaristused annavad

põhjust arvata, et V. Seleznjov ei ole veel täielikult mõistnud normidest kinnipidamise

vajadust. Eelnevast tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium veendumusel, et tingimisi

ennetähtaegsel vabanemisel hoiduks kinnipeetav uute kuritegude toimepanemisest. Kuigi

vangla toetab V. Seleznjovi ennetähtaegset vabastamist, ei ole nimetatud seisukoht kohtule

siduv.

8. Ehkki V. Seleznjovi puhul saab välja tuua ka positiivseid aspekte, nt vangistuses riigikeele

õppimine, eriala omandamine ja sotsiaalprogrammi läbimine ning vabaduses elu- ja töökoha

ning lähedaste olemasolu, leiab ringkonnakohus, et need asjaolud ei kaalu hetkel ülesse

süüdimõistetut iseloomustavaid eeltoodud negatiivseid asjaolusid. Põhjendatud ei ole

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus kohtul puudub mõistlik alus

uskuda, et süüdimõistetu hoidub vabaduses uute kuritegude toimepanemisest. Järelejäänud

vangistusaega on V. Seleznjovil võimalik kasutada enda probleemidega tegelemiseks, et

tähtaegselt vabanedes alustada seaduskuulekat elu.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 27. oktoobri 2014 määrus muutmata ja V. Seleznjov vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma