1-13-8105/75 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-8105 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 4. novembri 2014 määrus J.H-le Viru Maakohtu 4.

novembri 2013 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu J.H, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega tunnistati J.H süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 8, 9, 266 lg 2 p 1, 213 lg 1 järgi ning pärast liitkaristuste moodustamist, KrMS § 238 lg 2 kohaldamist ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja karistusaja hulka arvestamist mõisteti tema lõplikuks karistuseks 11 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 706 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel kohustati süüdimõistetut järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 12.11.2013.

2. 16.10.2014 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata täitmisele J.H-le tingimisi mõistetud vangistuse kandmata osa, kuna süüdimõistetu on järjepidevalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid, eiranud registreerimiskohustust ja alates 19.06.2014 ignoreerib mõlemat kohustust täielikult.

3. Viru Maakohus 04.11.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse, põhjendades oma seisukohta alljärgmiselt.

3.1 Kohus tuvastas, et J.H ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele 31.03.2014, 04.06.2014, 09.09.2014, 22.09.2014 ega peale 19.06.2014 üldse enam ning mõjuvad põhjused selle kohustuse täitmata jätmiseks tal puudusid. Ta ei ela ka kohtu määratud alalises elukohas. Samuti ei ole J.H mõjuvate põhjusteta kinni pidanud 19.06.2014 koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavast. Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks.

3.2 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja J.H seletusi asus maakohus veendumusele, et süüdimõistetu hoidub käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvale tahtlikult. Selliseid objektiivseid takistusi, mis ei oleks J.H võimaldanud üldkasulikku tööd teha ja registreerimiskohustust täita, kohtu hinnangul ei esinenud. J.H väidetud üldkasuliku töö tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjusi ei pidanud kohus mõjuvateks. Kohus leidis, et kriminaalhoolduse edasine teostamine J.H suhtes ei ole otstarbekas, mistõttu KarS § 69 lg 6 alusel tuleb J.H-le Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega mõistetud karistus 11 kuud ja 23 päeva vangistust pöörata täitmisele. Kuna J.H on jäänud täitmata 592 töötundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis kandmisele kuulub 296 päeva ehk 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.H , kes taotleb selle tühistamist ja palub lubada tal jätkata üldkasuliku töö tegemist. Vastava kohustuse täitmise vastu ei ole tal midagi ja selleks on tal aega veel terve aasta. Päevade kohta, mil ta kriminaalhooldusametniku juures ei käinud, on tal olemas tõendid arstilt, kuid tervisliku seisundi tõttu ei jõudnud ta neid esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Kohtukolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.

6. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Seega on kohtule jäetud kaalutlusruum. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus täitmisele või mitte, peab kohus arvestama toimepandud rikkumiste raskust ja süüdlase suhtumist sellesse.

6.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et J.H on kriminaalhoolduse teostamise perioodi jooksul korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ning alates juunist 2014 eirab ta mõlemat kohustust täielikult. Temale määratud 706-st töötunnist on süüdimõistetu aasta jooksul teinud vaid

114 tundi. Samuti on süüdimõistetu tunnistanud määratud elukohas elamise nõude täitmata jätmist. Alus J.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on seega olemas ja järgnevalt tuleb hinnata, kas süüdimõistetul esinesid kohustuste täitmata jätmiseks mõjuvad põhjused. Maakohtuga nõustuvalt leiab ka apellatsioonikohus, et J.H korduvaid töötundide tegemata jätmisi, registreerimiskohustuse eiramisi ja elukoha vahetamist ametniku teadmata ei saa lugeda toimunuks mõjuvatel põhjusel.

6.2 Hinnates määruskaebust, ei ole süüdimõistetu üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist kuidagi põhjendanud, väljendades vaid valmisolekut see järelejäänud aja jooksul ära teha. Maakohtu istungil on J.H aga märkinud, et tal on epilepsia, mistõttu ta ei saa tööd teha üksi, vaid ta vajab paarilist. Samuti on ta väitnud, et alates juunikuust

2014 oli ta haiglas. Registreerimiskohustuse eiramise õigustamiseks nimetab süüdimõistetu endal olemas olema arstitõendid nende päevade kohta, mil ta kriminaalhooldusametniku juurde minemata jättis.

6.2.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J.H on üles näidanud vastutustundetut suhtumist mõistetud karistusse. Tema korduvaid töötundide tegemata jätmisi, registreerimiskohustuse eiramisi ja elukoha vahetamist ei saa lugeda toimunuks mõjuvatel põhjustel. Kolleegium leiab, et juhul kui süüdimõistetu põhjendab oma kohustuste täitmist halva tervisliku seisundi ja arsti juures käimise (või isegi haiglas viibimise) vajadusega, siis peab ta oma väidete tõendamiseks esitama kohtutele ka vastavad arstitõendid. Kuivõrd nimetatud tõendeid maaega ka ringkonnakohtule laekunud ei ole, loeb kriminaalkolleegium J.H sellekohased kinnitused paljasõnalisteks. Samuti tuleb märkida, et arstitõendite esitamiseks oli süüdimõistetul aega piisavalt, s.o tal oli võimalik seda teha nii rikkumiste järgselt kriminaalhooldajale, hilisemalt maakohtule kui käesolevalt ringkonnakohtule, s.o suhteliselt pika ajaperioodi jooksul. Määruskaebusest nähtuvad viited tervislikule seisundile kui tõendite esitamise takistusele siinkohal seetõttu asjakohased ei ole.

7. Ringkonnakohus leiab, et J.H on oma käitumisega üles näidanud hoolimatust, ükskõiksust ja tahtmatust kohtuotsuse täitmisel. Karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemine ja kontrollnõuete täitmine ei saa sõltuda süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui isik on andnud nõusoleku selle tegemiseks, siis lasub tal kohustus ära teha kõik üldkasuliku töö tunnid (sh järgida selleks koostatud ajakavasid) ja käia kõigil kirminaalhooldajaga kokku lepitud kohtumistel (või teavitada ametnikku oma tulemata jätmisest ja seda mõjutavatest põhjustest). J.H oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisega kaasnevast tagajärjest. Kohtuotsust korrektselt täitma J.H see aga ei distsiplineerinud. Eeltoodu pinnalt on ringkonnakohus seisukohal, et konstateerida tuleb süüdimõistetu tahtlikku ja põhjendamatut kõrvalehoidumist määratud töö nõuetekohasest tegemisest ja kontrollnõuete korrektsest täitmisest. J.H lubadust teha töötunnid edaspidi ära, peab kriminaalkolleegium eelnevat arvestades väheusutavaks.

8. Eeltoodut arvestades leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult pööranud J.H-le mõistetud karistuse täitmisele. Juhindudes KrMS §-st 390 ja §

337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus süüdimõistetu kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Paavo Randma Maarika Kuusk Mati Kartau