3-12-2346/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2346 Haldusasi U.S. kaebus Politseija Piirivalveametilt saamata jäänud töötasu summas 1917,30 eurot väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus U.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja U.S. Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta U.S. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 29. detsembrini 2014. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja U.S. esitas Tartu Halduskohtu 29.04.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 18.08.2014. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13).

2

Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist välja maksma saamata jäänud töötasu summas 1917,30 eurot. Väidetav maksmata jäänud töötasu koosnes igakuisest lisatasust summas 63,91 eurot 30 kuu vältel. Lisatasu oli ette nähtud regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest ja maksti Ida Prefektuuri (välja arvatud piirivalvebüroo) politseiametnikele, kelle töökoht asus Ida-Viru maakonnas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kuupalga ühe osana lisatasu saamine väga suure kaaluga õigushüve. Arvestades, et kaebaja igakuine brutopalk oli 754,72 eurot ja taotletav lisatasu 63,91 eurot, mida väidetavalt kaebajale 30 kuu vältel välja ei makstud, ei ole sellesse õigushüvesse intensiivselt sekkutud. Kogupalgast moodustas nimetatud lisatasu 8,5%, mida ei saa lugeda oluliseks või kõige suuremaks osaks iga kuu eest saadavast palgast. Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on lisatasu maksmata jätmise puhul tegemist isiku õiguste väheolulise rikkumisega. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja leidnud, et tema õiguste rikkumine on oluline. Sellele viitab kõigepealt see, et kaebaja ei ole taotlenud ühegi haldusakti tühistamist, millega palgatingimused kehtestati, vaid on esitanud kohustamiskaebuse. Peale selle on kaebaja kaebusega halduskohtusse pöördunud alles 08.11.2012, ehk 4 kuud pärast viimast korda kui kaebajale tema väitel vähem palka välja maksti. Sealjuures saab märkida, et kaebaja pidi oma õiguste väidetavast rikkumisest teada saama juba siis, kui ta sai esimest korda palka alates 01.01.2010. a kehtestatud palgatingimuste järgi. Kaebaja on kohtult taotlenud aga enda väidetel talle perioodil 01.01.2010-01.07.2012 saamata jäänud lisatasu väljamaksmist.

HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul on kaebaja taotlenud talle vähemmakstud palgale lisa maksmist kokku summas 1917,30 eurot. Kuigi varaliselt hinnatav hüve on antud juhul suurem kui 200 eurot, loeb ringkonnakohus käesoleva vaidluse siiski eeltoodule tuginedes väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. U. S. on taotlenud Politseija Piirivalveameti kohustamist saamata jäänud töötasu välja maksta. Kaebaja enda poolt kaebusele lisatud palgateatistest nähtub, et talle on arvestatud ja makstud lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest perioodil 01.01.2010-30.06.2012. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu U.S. kohustamisnõue rahuldamisele, on õiged.

Politseija Piirivalveameti vastuses kaebusele (tl 67-69), halduskohtu otsuses (tl 98-100) ja Politseija Piirivalveameti vastuses apellatsioonkaebusele (tl 117-119) on ammendavalt selgitatud, miks U.S. kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole Politseija Piirivalveamet kohustatud U.S. le maksma lisatasu kaebaja taotletud summas. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

4. U.S. apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust halduskohtu otsuses toodud põhjendustega, et alusetu on kaebaja väide kogupalga vähenemise kohta alates 01.01.2010 ning, et kaebaja oli perioodil 01.01.2010-01.07.2012 õigustatud saama igakuiselt kogupalgale lisaks lisatasu summas 63,91 eurot. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud väidetega. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Kaebaja esitatud palgateatiste kohaselt maksti U.S. le perioodil 01.01.2010-30.06.2012 igakuiselt kogupalga osana lisatasu 63,91 eurot regiooni eripäras tingitud täiendava töömahu eest. Vaidlust ei ole selles osas, et kaebaja palk oli 2009. aastal 11 809 krooni (754,73 eurot) ja palga suurus säilis sama summana kuni 30.06.2012. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud tööandja käskkirju, millega kehtestati

3

palgatingimused igaks alanud aastaks. Seega saab väita, et kaebaja esitatud kohustamisnõue, maksta Politseija Piirivalveametil nimetatud lisatasu välja, on perspektiivitu.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi