3-14-52769/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52769 Haldusasi V. G. kaebus Tallinna Vangla tegevusele (ravimite mittevõimaldamine) ja kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada V. G. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD 1. V. G. esitas Tallinna Halduskohtule 24.10.2014 kaebuse, mille kohaselt soovib ta vaidlustada Tallinna Vangla tegevust, mis seisnes väidetavalt talle määratud ravimi mittevõimaldamises. Samuti taotleb kaebaja talle Tallinna Vangla meditsiinipersonali tekitatud kahu hüvitamist 1000 euro ulatuses. 2. Vastuseks 12.11.2014 kohtunõudele (tl 6) esitas Tallinna Vangla 20.11.2014 kohtule vastuse ja väljavõtted kaebaja haigusloost (tl 11–13) .

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). 4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. 5. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

3-14-52769 2(2) 6. Kohtupraktikas on juurdunud järjekindel seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 07.04. 2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Kui kaebajal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta, ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga (vt Riigikohtu erikogu 13.11.2013 määrus asjas nr 3-3-4-1-13, p 10). Kaebaja ei vaidlusta praegusel juhul Tallinna Vangla ja selle meditsiiniosakonna avalik-õiguslikku tegevust või tegevusetust vanglas tervishoiuteenuse tagamisel. Ka tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite väljastamise üle otsustamine on kohtupraktika kohaselt hõlmatud tervishoiuteenuse osutamisega vanglas (12.10.2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-11, p 8). Halduskolleegiumi 08.10.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-50-14 (p-d 10-11) on leitud, et arsti määratud ravimite väidetav väljastamata jätmine kinnipeetavale ei ole vanglaametniku avalik-õiguslik tegevus, vaid kuulub samuti tervishoiuteenuse osutamise alla. Samamoodi hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ravimite väljakirjutamise ja kinnipeetavale kättesaadavaks tegemise, millega seoses on esitatud ka kaebus praeguses asjas. Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, kuulub lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus. 7. Ka tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine kuulub samuti maakohtu pädevusse (halduskolleegiumi 21.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9). 8. Eelnevast nähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Nii tervishoiuteenuse osutamise ja kvaliteedi kui ka osutamata jätmise (sh ravimite kättesaadavus) üle toimuva vaidluse lahendamiseks ning vastava tegevusega seonduva kahju hüvitamiseks tuleb pöörduda maakohtusse. Kohus märgib veel, et maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8. 9. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui see toimub HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Praeguses asjas ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasutud (tl 5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe