2-12-814/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-814

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi Nikolai Pavlovi ja Margarita

Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6 391,16 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701);

esindaja Indrek Kumm

Vastustajad

(kostjad):

Nikolai

Pavlov

(isikukood

XXXXXXXXXXX);

Margarita

Chebanova

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsus ja teha

asjas uus otsus.

2. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Nikolai Pavlovi ja

Margarita Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

3. Välja mõista Nikolai Pavlovilt ja Margarita Chebanovalt

solidaarselt Swedbank AS-i kasuks 6 391,16 eurot (kuus

tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot 16 senti).

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

solidaarselt Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS esitas 06. jaanuaril 2012 maksekäsu kiiremenetluse avalduse OÜ Revkom Baltix,

Vitaliy Revyako, Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võla 6 391,16 eurot ja

menetluskulude väljamõistmiseks. 26. jaanuari 2012 taotlusega võttis Swedbank AS nõude

OÜ Revkom Baltic ja Vitaliy Revyako vastu menetlusest tagasi. Võlgnikud Nikolai Pavlov ja

Margarita Chebanova esitasid 27. jaanuari 2012 makseettepanekule vastuväited.

AS Swedbank (edaspidi hageja) esitas 10. septembril 2012 hagi Nikolai Pavlovi ja Margarita

Chebanova (edaspidi kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad sõlminud 30. mail 2007 käenduslepingud nr 070510887 ja

nr 070510888, millega võtsid endale kohustuse käendada AS-i Q Ratsanikud PP (pankrotis)

(endine ärinimi AS Reval Credit) laenulepinguga nr 070310526 võetud laenukohustust kumbki

summas kuni 25 320,22 eurot. Hageja on nõuded omandanud 07. aprillil 2010 avalikul suulisel

enampakkumisel. Nõuete omandamisega omandas hageja ka kõik nõuet tagavad õigused,

sh käendused. Hageja saatis kostjatele teavituse nõudeõiguse omandamisest 26. septembril 2011

kirja teel (I kd tl 116-119).

Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt nõude loovutamise teel omandatud käenduslepingutest

nr 070510887 ja nr 070510888 tuleneva võlgnevuse 6 391,16 eurot (kuus tuhat kolmsada

üheksakümmend üks eurot ja 16 senti) väljamõistmist.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on Viru Maakohus lõpetanud 29. juulil 2010

menetluse tsiviilasjas nr 2-09-14507 AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) hagis Revkom Baltic OÜ,

Vitali Rejavko, N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu samade käenduslepingute alusel võlgnevuse ja

kõrvalkohustuste nõudes hagist loobumise tõttu ja määrus on jõustunud. Hagist loobumine ei

olnud tingimuslik ning hagejal puudub õigusjärglusest tulenev nõue kostjate vastu.

3. Viru Maakohus lõpetas 18. novembri 2013 määrusega menetluse Swedbank AS-i hagis

N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, jättis hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda. AS Swedbank esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. jaanuari 2014 määrusega. Tartu Ringkonnakohus asus

seisukohale, et TsMS § 432 teine lause koosmõjus TsMS § 460 lg-ga 2 annavad alust järeldada, et

menetlust lõpetav määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti hagejaks olnud isiku õigusjärglase

Swedbank AS-i suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas hagi esitada.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus jättis 22. aprilli 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et tegemist on hageja õiguseellase AS Q

Ratsanikud PP (pankrotis) ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingust nr 070310526 tulenevate

kostjate käenduskohustuse vaidlusega, mille suhtes AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) on hagejana

13. juulil 2010 avaldusega hagist loobunud. Hagist loobumise kohtumäärus jõustus 24. augustil

2010. Hageja omandas nõudeõiguse kostja vastu enne tsiviilasjas nr 2-09-14507 kohtulahendi

tegemist 07. aprillil 2010 toimunud avalikul enampakkumisel. Hageja ei olnud nõude omandamise

ajal teadlik tsiviilasja nr 2-09-14507 menetlusest kostjate vastu ning hagejat ei kaasatud sellesse

menetlusse.

TsMS § 460 lg 2 kohaselt otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud

vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Seega

määratleb TsMS § 460 lg 2 üheselt selle, et hageja suhtes tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud lahend

ei kehti. Kostjad on olnud teadlikud jõustunud kohtulahendiga kaasnevatest õiguslikest

tagajärgedest (sh nõude taasesitamise võimatusest) sama sisuga asjas ning kostjatel oli alust

eeldada, et jõustunud kohtulahend jääb kehtima.

Hageja omandas nõude seaduse alusel VÕS § 173 lg 3 p 4 mõttes ning VÕS § 173 lg-st 2 tulenevalt

sellele kohaldatakse loovutamise sätteid. Maakohus asus seisukohale, et endine võlausaldaja AS

Q Ratsanikud PP (pankrotis), kes loobus hagist neli kuud pärast nõude loovutamist, ei ole täitnud

VÕS § 167 lg-s 6 sätestatud võlausaldajale nõude loovutamisega kaasnevaid kohustusi. Hageja

jaoks on AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) pahatahtlik käitumine loonud olukorra, mis ei võimalda

hagejal oma nõuet maksma panna.

Kostjate jaoks on lahendiga nr 2-09-14507 selgelt saabunud TsMS §-s 432 sätestatud õiguslik

tagajärg, s.o menetluse lõpetamine. Lahend on kostjate suhtes jõustunud, seda ei ole käesolevaks

ajaks ei vaidlustatud ega tühistatud. Kohus ei saa järgnevates menetlustes revideerida juba

jõustunud otsuse õiguspärasust. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) nõudest loobumise tulemusena

välistatakse hageja nõudeõigus kostjate vastu käenduslepingutest tulenevates nõuetes.

Hageja möönis, et enampakkumise võitmisega omandas ta muuhulgas ka neid nõudeid, mis

osutusid perspektiivituteks. Ei senine ega uus võlausaldaja ei ole enne hagist loobumist kostjaid

nende käenduslepingutest tulenevate kohustuste üleminekust teavitanud. Esmane teade kostjatele

nõude omandamisest hageja poolt on saadetud alles 26. septembril 2011. Seega on tegemist hageja

viivitusest tuleneva riskiga nõuete realiseerimisel. Hageja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid

põhjusi, miks tal ei olnud kolme kuu jooksul pärast põhinõude omandamist võimalik nõuet läbi

vaadata ja kostjatele mõistliku aja jooksul teada anda võlausaldaja vahetumisest või taotleda enda

kaasamist tsiviilasja nr 2-09-14507 menetlusse või esitada hageja õigusjärglasena määruskaebus

tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud menetluse lõpetamise määrusele TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud

viiekuulise tähtaja jooksul kohtumääruse tegemisest. Maakohtu hinnangul saab nimetatud

tegevusetust pidada hagejapoolseks raskeks hooletuseks, millest tulenevalt kaotas hageja

võimaluse realiseerida oma õigusi tsiviilasja nr 2-09-14507 menetluses. TsMS § 210 lg-st 4

tulenevalt tuleb hageja lugeda nõudeõiguse kaotanuks, kuna hageja ei ole pärast nõude

omandamist võlgnikku võlausaldaja vahetumisest õigeaegselt ja mõistliku aja piires teavitanud.

Hageja TsMS § 460 lg-st 1 tulenev õigus eeldada, et otsus tema suhtes ei kehti, ning sellest

tulenevalt võib ta igal ajal esitada uue nõude kostjate vastu, on piiritletud TsMS § 210 lg-s 4

sätestatuga. Hageja on olnud nõude realiseerimisel tegevusetu. Sellest tulenevalt ei ole hagi

võimalik rahuldada ja hageja tuleb lugeda tegevusetuse tõttu nõudeõiguse kaotanuks TsMS § 210

lg 4 mõttes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista N. Pavlovilt ja M. Chebanovalt solidaarselt

Swedbank AS-i kasuks välja 6 391,16 eurot. Swedbank AS palub jätta kõik menetluskulud

N. Pavlovi ja M. Chebanova kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) jõudis Tartu Ringkonnakohus 16. jaanuari 2014 määruses järeldusele, et menetlust lõpetav

määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti hagejaks olnud isiku õigusjärglase Swedbank AS-i

suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas hagi esitada. Ringkonnakohus lahendas nõudeõiguse

olemasolu küsimuse, mistõttu käesoleva tsiviilasja vaidlus sai jätkuda vaid nõude suuruse ja

põhjendatuse üle. Kõrgema astme kohtu seisukohad on õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel

kohustuslikud alama astme kohtule. Maakohtu istungil ei toimunud arutelu apellandi nõudeõiguse

osas, mistõttu oli maakohtu hagi rahuldamata jätmine nõudeõiguse kaotamise tõttu apellandile

üllatuslik;

2) ei ole vastustajad esitanud ühtegi sisulist vastuväidet esitatud nõudele, mistõttu pidi maakohus

hagi rahuldama;

3) ebaõige on maakohtu seisukoht apellandi tegevusetuse kohta. Apellant on esitanud kirjalikud

seisukohad väidetava tegevusetuse kohta. Vajadusel oleks maakohus pidanud andma apellandile

aega istungil oma seisukohtade kordamiseks. 07. aprillil 2010 toimunud enampakkumisel

omandas apellant 781 krediidilepingust tulenevad nõuded, mille läbivaatamine kolme kuu jooksul

ei ole mõistlik;

4) ei saanud vastustajatel tekkida õiguspärast ootust nõude puudumise osas, sest nad said nõude

loovutamisest teada tsiviilasja nr 2-09-14507 raames;

5) ei loobunud AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) pankrotihaldur

mitte laenulepingust tulenevast nõudeõigusest, vaid alusetust hagist tsiviilasjas nr 2-09-14507.

Hagist loobumise hetkel ei olnud AS-l Q Ratsanikud PP (pankrotis) enam nõudeõigust, millest

loobuda. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) osas tehtud menetluse lõpetamine ei saanud tuua

apellandi jaoks nõudeõiguse kaotamise tagajärge.

7. N. Pavlov ja M. Chebanova vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning taotlesid selle

rahuldamata jätmist. Vastustajad palusid jätta menetluskulud apellandi kanda.

N. Pavlovi vastuväidete kohaselt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata põhjusel, et antud

vaidluses samade poolte vahel on olemas jõustunud Viru Maakohtu 29. juuli 2010 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-09-14507. Samuti ei ole apellant apellatsioonkaebuse esitamisel esitanud ühtegi

uut tõendit.

M. Chebanova vastuväidete kohaselt:

1) ei ole apellant esitanud ühtegi uut tõendit oma seisukohtade tõendamiseks;

2) on apellandi väide, et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit)

pankrotihaldur loobus hagist seoses nõude enampakkumisel müügiga, väär;

3) on alusetu apellandi viide maakohtu otsuse üllatuslikkusele, sest otsus põhineb toimikus

olevatel tõenditel ja vastab kehtestatud menetlusnormidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru

Maakohtu 22. aprilli 2014 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Swedbank AS-i hagi

N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab välja N. Pavlovilt

ja M. Chebanovalt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks 6 391,16 eurot.

9. Nähtuvalt asja materjalidest on Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014 määrusega tühistatud

Viru Maakohtu 18. novembri 2013 määrus, millega lõpetati menetlus Swedbank AS-i hagis

N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, ning saadeti Swedbank AS-i hagi

N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu maakohtule menetluse jätkamiseks (I kd tl 164-165). Viidatud

määruses asus ringkonnakohus seisukohale, et TsMS § 432 teine lause koosmõjus TsMS § 460

lg-ga 2 annavad alust järeldada, et menetlust lõpetav määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti

hagejaks olnud isiku eriõigusjärglase Swedbank AS-i suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas

hagi esitada.

Õige on apellandi väide, et kuna Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014 määrusega lahendati

küsimus, kas Swedbank AS saab olla antud asjas hagejaks või mitte, siis sai tsiviilasjas vaidlus

jätkuda vaid nõude suuruse ja põhjendatuse üle. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu

seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel kohtule

kohustuslikud. Kuigi antud juhul oli eelnevalt tegemist määruskaebemenetlusega, siiski kohaldub

TsMS § 658 lg 2 koosmõjus TsMS §-ga 659 ka määruskaebemenetluses tehtud lahendile.

10. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud asja lahendamisel TsMS § 210 lg-t 4 ja leidnud, et hageja

on nõudeõiguse kaotanud.

TsMS § 210 lg 4 kohaselt kui hageja võõrandab eseme ja asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva

seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja

on kaotanud nõudeõiguse.

Antud juhul ei ole hageja nõuet loovutanud ega nõudeõigust kaotanud, s.o antud tsiviilasjas ei

kohaldu TsMS § 210 lg 4. Vastuväite, et hageja on kaotanud nõudeõiguse, oleksid kostjad saanud

esitada tsiviilasjas nr 2-09-14507 AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) vastu, kuid hageja AS Q

Ratsanikud PP (pankrotis) on ise tsiviilasjas nr 2-09-14507 hagist loobunud ja loobumine on kohtu

poolt vastu võetud.

Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ei ole täitnud VÕS § 167

lg-s 6 sätestatud kohustusi ja seetõttu on loonud olukorra, mis ei võimalda hagejal oma nõuet

maksma panna.

VÕS § 167 lg 6 järgi tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul peab senine

võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest

tulenevaid õigusi teostada.

Viidatud säte annab hagejale kui uuele võlausaldajale nõudeõiguse senise võlausaldaja vastu, kuid

hageja ei ole väitnud, et ta ei saa teostada tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi

seetõttu, et ei ole saanud seniselt võlausaldajalt vajalikke dokumente.

11. Hageja nõudeõigust kostjate vastu ei mõjuta käesoleval juhul see, millal ta teatas kostjatele

sellest, et ta on asunud senise võlausaldaja asemel. Nimetatud asjaolu omaks tähtsust VÕS § 169

kohaselt siis, kui kostjad oleksid kohustuse täitnud senisele võlausaldajale, kuid kostjad ei ole seda

teinud. Lähtudes eeltoodust on asjakohatu maakohtu väide hageja tegevusetuse kohta. Samuti

nähtub AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilasjas nr 2-09-14507 esitatud hagist loobumise

avaldusest (I kd tl 136), et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) loobus hagist seetõttu, et tema nõue

kostjate vastu koos teiste nõuetega olid 2007. a panditud Swedbank AS-le ja 7. aprillil 2010

pandipidaja müüs enampakkumisel temale panditud varem hagejale kuulunud nõuded. Sama

asjaolu nähtub ka Viru Maakohtu 29. juuli 2010 tsiviilasjas nr 2-09-14507 menetluse lõpetamise

määrusest (I kd tl 48-50). Seega pidid olema kostjad teadlikud sellest, et nõue nende vastu on

müüdud enampakkumisel 7. aprillil 2010.

Asjakohatu on ka maakohtu viide VÕS § 167 lg-le 2, mille kohaselt kui võlgnik tegi nõude suhtes

tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes

ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.

AS Q Ratsanikud PP poolt hagist loobumine ei ole käsitletav VÕS § 167 lg-s 2 sätestatud

võlausaldaja ja võlgniku vahelise tehinguna või muu toiminguna nõude suhtes.

12. Hageja esitas hagi kostjate vastu solidaarselt 6 391,16 euro väljamõistmiseks. Hageja on nõude

alusena tuginenud kostjate ja AS-i Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit)

vahel 30. mail 2007 sõlmitud käenduslepingutele nr 070510887 (I kd tl 26-28) ja nr 070510888

(I kd tl 29-31), millega kostjad võtsid endale kohustuse käendada AS-i Q Ratsanikud PP

(pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) laenulepinguga nr 070310526 võetud laenukohustust

kumbki summas kuni 25 320,22 eurot. Hageja on esitanud nõuet ja nõude suurust tõendavad

dokumendid (I kd tl 16-25 – laenulepingud; tl 32-33 – avaliku suulise enampakkumise protokoll;

tl 36-37 – kinnitus panditud vara enampakkumise tulemuste kohta; tl 113-115 - laenulepingu

ülesütlemise avaldused; t. 116-119 - käenduslepingust tulenev nõue). Kostjad ei ole kogu

menetluse kestel esitanud ühtegi sisulist vastuväidet esitatud nõudele. Läbivalt on kostjad väitnud,

et asjas on olemas jõustunud kohtulahend (tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud menetluse lõpetamise

määrus) ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna selline kostjate vastuväide ei anna alust jätta

hagi rahuldamata, siis tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks

6 391,16 eurot.

13. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel

solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel

solidaarselt kostjate kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson