1-14-606/40 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-606

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-606

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Marianna Sidorok

Kohtuasi tingimisi XXXVangla esitatud materjalid A.B

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu A.B (ik: XXX; viibib XXXVanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 17.11.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks)

aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 5 (viieks)-kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.B järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada A.B suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused:

1) pöörduda 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabastamist psühhiaatri poole, läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. A.B-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. A.B vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja A.B-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXXVangla esitas 27.10.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Harju Maakohtu 23.01.2014.a kohtuotsusega tunnistati A.B süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus oli 21.01.2014.a ja lõpp on 21.07.2015.a.

A.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osales alates 05.06.2014.a suitsetamisest loobumise kursustel, kuid katkestas selle. Muid resotsialiseerivaid tegevusi ei ole olnud, kohtuotsus jõustus alles 29.08.2014.a. Kehtivad distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud eluja töökohaga ning toetava sotsiaalse võrgustikuga. Vangla toetab A.B vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et A.B vabanemisjärgselt on ta kindlustatud eluja töökohaga ning toetava isikuga – elukaaslasega.

A.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta

A.B ennetähtaegset vabastamist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud

23.10.2014.a koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varasemalt kriminaalhoolduse ajal rikkunud selle nõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 15- korral kriminaalkorras karistatud. Kuriteo toimepanemise põhjus on isiku impulsiivne ja oskamatu käitumine probleemide lahendamisel. Kinnipeetav vangistuses osales alates

05.06.2014.a suitsetamisest loobumise kursustel, kuid katkestas selle. Muid resotsialiseerivaid tegevusi ei ole olnud, kuna kohtuotsus jõustus alles 29.08.2014.a. Kehtivad distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud eluja töökohaga ning toetava sotsiaalse võrgustikuga.

Vangla toetab A.B vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. A.B hakkas 1996.a tarvitama heroiini, hiljem fentanüüli ning saab aru oma sõltuvusest ning on teinud katseid sõltuvusest loobuda. Alates 2010.a saab metadooni ravi. Väidetavalt on tal olemas motivatsioon elada edaspidi õiguskuulekalt, kuna saab aru, et nii tema elu jätkuda ei saa. Soovib edaspidi elada koos perekonnaga ning käia tööl. Väidetavalt ei ole ta peale 2012.a enam narkootikume tarvitanud. A.B on kohati impulsiivne ja arvestades tema kuritegu – kehaline väärkohtlemine, ei oska oma probleeme ratsionaalselt ja rahumeelselt lahendada. Kriminaalhooldaja teatel on kinnipeetaval elukaaslane ja ema, kes vabanedes teda kindlasti aitama hakkavad. A.B on tunnistatud riskihindamise alusel väheohtlikuks ühiskonnale, kuriteo toimepanemise oht on tõenäolisem, kui isikul tekib kellegagi konflikt. A.B on olemas soov ja usk endasse, et suudab oma senist elustiili muuta. Kinnipeetav on mitmel korral karistatud nii väärteokui ka kriminaalkorras. Nüüd on ta arvamusel, et tema hoiakud on selles osas muutunud, väärtustades lähedaste heaolu ja rahulikku keskkonda. Kohtu hinnangul on A.B kindlasti vaja ka edaspidi tegeleda oma narkosõltuvuse raviga, et aidata kaasa tema sõltuvusvabale elule. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabanemine kohaldada A.B üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Vangla toetab A.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla.

Kohus arvestab ka sellega, et A.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata A.B püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik