2-14-57860/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedXXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot,
Legislator headnote
AI generated2-14-57860/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-57860
Tsiviilasi
XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht
XXX)
Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX
(isikukood XXX, e-post XXX)
Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoha aadress
Roseni
Tallinn,
telefon
5097
167,
e-post
indrek@pankrotihaldur.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
10. november 2014.a
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu.
2. Likvideerida XXXOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna
registrist.
3. XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele
pankrotihaldurile Indrek Lepsoole.
4. Pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Indrek Lepsoo ajutise
pankrotihalduri kohustustest.
5. Määrata XXXOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks võlgniku juhatuse liige
XXX (isikukood XXX).
6. Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot,
millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot ja hüvitada ajutise
pankrotihalduri vajalike kulutuste katteks 55 eurot, mille hulgas on käibemaks.
7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas
seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda osaühing
INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX.
8. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 755 eurot ja pankrotihalduri kulutuste
hüvitis summas 55 eurot, kõik kokku 810 eurot, välja mõista XXXOÜ-lt, mis
tasuda osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX.
9. Ajutisel pankrotihalduril teavitada politseid või prokuröri otsustamaks
kriminaalmenetluse alustamine seoses XXXOÜ maksejõuetuse tekkimisega toime
pandud kuriteo tunnustega teo ilmnemisega.
10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni
kohtumaja kaudu.
Asjaolud
XXXOÜ esitas 23.09.2014 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 21.10.2014 määrusega
avalduse menetlusse ja nimetas XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
Ajutise halduri aruanne
Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 06.11.2014 kohtule ajutise halduri aruande.
Aruande kohaselt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub vara. Ajutise halduri
andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt 47 667,69 euro ulatuses. Ajutisel halduril oleva
informatsiooni ja dokumentide põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see
maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetus kujunes
ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2011. aasta lõpus või 2012. aasta alguses. Alalise
maksejõuetuse põhjuseks võib ajutise halduri hinnangul olla raske juhtimisviga. Sellisele
arvamusele annab ajutise halduri hinnangul alust vara ettevõttest väljaviimine (sularaha
väljavõtmine, vara võõrandamine) vahetult enne maksejõuetuse tekkimist. Samuti toob ajutine
haldur esile, et võlgnik pole seaduses ettenähtud korras korraldanud oma raamatupidamist
ning on jätnud tõenäoliselt pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Muuhulgas on haldur
seisukohal, et eeltoodu võib viidata kuriteo tunnustega tegudele karistusseadustiku §§ 3811,
384 ja 3851 mõttes. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse
läbiviimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleks lõpetada
raugemisega juhul, kui keegi võlausaldajatest ei soovi deposiidina kohtu poolt määratud
summat tasuda pankrotimenetluse kulude katteks.
Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungil osales ajutine haldur. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Võlgnik ei
ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele, tasule ega kulutuste arvestusele.
Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust leiab, et
XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 47 667,69 euro
ulatuses ja igasugune vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja
kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel
võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata
võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise
nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on
vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara
pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei
ole asjas tuvastatud. Võlgniku poolt enne maksejõuetuse tekkimist teostatud küsitavaid
tehinguid oleks võimalik analüüsida täpsemalt pankrotimenetluse käigus, kuid see eeldab
pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt pankrotimenetluse kulude katmist, mida
käesoleval juhul pole soovitud teha.
PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab
pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud
summa.
Kohus tegi 10.11.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele
ettepaneku tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude
katteks ettemaksuna 2500 eurot hiljemalt 19.11.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on
avaldatud
väljaandes
Ametlikud
Teadaanded.
Kohtu
poolt
määratud
summat
pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud ei ole.
Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja
pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina nõutud
summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.
PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse
põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse
füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma
kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud
asjaolud, mis viitavad raskele juhtimisveale võlgniku juhatuse liikmete poolt. Aruandes esile
toodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on esinenud raske juhtimisviga,
kuivõrd juhatuse liige pole korraldanud raamatupidamist seaduses ettenähtud korras, pole
esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ning on vahetult enne maksejõuetuse tekkimist
võõrandanud ettevõtte vara ja välja võtnud ettevõtte sularaha seni tuvastamata eesmärgil.
Juhatuse liige pole sealjuures esitanud ajutise halduri poolt nõutud infot ega teinud koostööd
ajutise halduriga. Kohus leiab, et võlgniku majandustegevuse puhul on esinenud tegevusetus
juhatuse liikme poolt, mille tagajärjel pole korraldatud võlgniku raamatupidamist seaduses
ettenähtud nõuetele vastavalt ega esitatud õigeaegselt pankrotiavaldust. Kohus leiab, et
raamatupidamise korraldamatus, võlgniku juhtorgani tegevusetus ning küsitavate tehingute
tegemine juhatuse liikme poolt võlgniku varaga, on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse.
Kohus on seisukohal, et kirjeldatud tegude puhul on tegemist vähemalt juhatuse liikme raske
hooletusega ettevõtte juhtimisel. Kohus märgib täiendavalt seda, et antud juhul on ajutine
haldur aruandes viidanud ka võimalike süütegude (karistusseadustiku §§ 3811, 384 ja 3851
mõttes) toimepanemisele võlgniku poolt seoses maksejõuetuse tekkimisega. Kohus leiab, et
ilmnenud asjaolude pinnalt on põhjendatud kohustada ajutist haldurit PankrS § 28 lg 1 alusel
teavitama politseid või prokuröri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks seoses
maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnustega teo ilmnemisega.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku
dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme
aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku
dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liige XXX
(isikukood XXX).
PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning
ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4
kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude
jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada
oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete
täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus
ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus
kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab
vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete
täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse
kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste
hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise
aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6
kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,
mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete
täitmiseks 12 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80
eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot,
kokku 1152 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed,
transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 55 eurot, mille hulgas on käibemaks. Kohus
leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning
kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri
tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud.
Kohus märgib selgitavalt, et PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse
võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu
maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning
§ 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või
sotsiaalmaks. Kohus lähtub eeltoodud sättest ajutise halduri tasu väljamõistmisel.
Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi
vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXXOÜ pankrotiavalduse
menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri
tasu katteks. Samuti ei ole XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud
pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud
summat. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb tasu maksta osaühing INC Partner
(registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab
kohus ajutise halduri tasu summas 755 eurot (1152 eurot – 397 eurot) ja vajalike kulutuste
hüvitise 55 eurot, kokku 810 eurot, välja võlgnikult XXXOÜ-lt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
Kohtunik