Legislator Case Law & Legislation
2-14-57860/12 AI generated

2-14-57860/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-57860/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-14-57860/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot,

Keywords

AI generated
bank deposit bank resolution banking law bank credit balance attachment of bank accounts bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-57860

Tsiviilasi

XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht

XXX)

Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX

(isikukood XXX, e-post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoha aadress

Roseni

Tallinn,

telefon

5097

167,

e-post

indrek@pankrotihaldur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2014.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Likvideerida XXXOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Indrek Lepsoole.

4. Pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Indrek Lepsoo ajutise

pankrotihalduri kohustustest.

5. Määrata XXXOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks võlgniku juhatuse liige

XXX (isikukood XXX).

6. Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot,

millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot ja hüvitada ajutise

pankrotihalduri vajalike kulutuste katteks 55 eurot, mille hulgas on käibemaks.

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda osaühing

INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX.

8. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 755 eurot ja pankrotihalduri kulutuste

hüvitis summas 55 eurot, kõik kokku 810 eurot, välja mõista XXXOÜ-lt, mis

tasuda osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX.

9. Ajutisel pankrotihalduril teavitada politseid või prokuröri otsustamaks

kriminaalmenetluse alustamine seoses XXXOÜ maksejõuetuse tekkimisega toime

pandud kuriteo tunnustega teo ilmnemisega.

10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

XXXOÜ esitas 23.09.2014 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 21.10.2014 määrusega

avalduse menetlusse ja nimetas XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 06.11.2014 kohtule ajutise halduri aruande.

Aruande kohaselt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub vara. Ajutise halduri

andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt 47 667,69 euro ulatuses. Ajutisel halduril oleva

informatsiooni ja dokumentide põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetus kujunes

ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2011. aasta lõpus või 2012. aasta alguses. Alalise

maksejõuetuse põhjuseks võib ajutise halduri hinnangul olla raske juhtimisviga. Sellisele

arvamusele annab ajutise halduri hinnangul alust vara ettevõttest väljaviimine (sularaha

väljavõtmine, vara võõrandamine) vahetult enne maksejõuetuse tekkimist. Samuti toob ajutine

haldur esile, et võlgnik pole seaduses ettenähtud korras korraldanud oma raamatupidamist

ning on jätnud tõenäoliselt pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Muuhulgas on haldur

seisukohal, et eeltoodu võib viidata kuriteo tunnustega tegudele karistusseadustiku §§ 3811,

384 ja 3851 mõttes. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse

läbiviimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleks lõpetada

raugemisega juhul, kui keegi võlausaldajatest ei soovi deposiidina kohtu poolt määratud

summat tasuda pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil osales ajutine haldur. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Võlgnik ei

ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele, tasule ega kulutuste arvestusele.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust leiab, et

XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 47 667,69 euro

ulatuses ja igasugune vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja

kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei

ole asjas tuvastatud. Võlgniku poolt enne maksejõuetuse tekkimist teostatud küsitavaid

tehinguid oleks võimalik analüüsida täpsemalt pankrotimenetluse käigus, kuid see eeldab

pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt pankrotimenetluse kulude katmist, mida

käesoleval juhul pole soovitud teha.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa.

Kohus tegi 10.11.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude

katteks ettemaksuna 2500 eurot hiljemalt 19.11.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on

avaldatud

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

Kohtu

poolt

määratud

summat

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud ei ole.

Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina nõutud

summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud

asjaolud, mis viitavad raskele juhtimisveale võlgniku juhatuse liikmete poolt. Aruandes esile

toodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on esinenud raske juhtimisviga,

kuivõrd juhatuse liige pole korraldanud raamatupidamist seaduses ettenähtud korras, pole

esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ning on vahetult enne maksejõuetuse tekkimist

võõrandanud ettevõtte vara ja välja võtnud ettevõtte sularaha seni tuvastamata eesmärgil.

Juhatuse liige pole sealjuures esitanud ajutise halduri poolt nõutud infot ega teinud koostööd

ajutise halduriga. Kohus leiab, et võlgniku majandustegevuse puhul on esinenud tegevusetus

juhatuse liikme poolt, mille tagajärjel pole korraldatud võlgniku raamatupidamist seaduses

ettenähtud nõuetele vastavalt ega esitatud õigeaegselt pankrotiavaldust. Kohus leiab, et

raamatupidamise korraldamatus, võlgniku juhtorgani tegevusetus ning küsitavate tehingute

tegemine juhatuse liikme poolt võlgniku varaga, on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse.

Kohus on seisukohal, et kirjeldatud tegude puhul on tegemist vähemalt juhatuse liikme raske

hooletusega ettevõtte juhtimisel. Kohus märgib täiendavalt seda, et antud juhul on ajutine

haldur aruandes viidanud ka võimalike süütegude (karistusseadustiku §§ 3811, 384 ja 3851

mõttes) toimepanemisele võlgniku poolt seoses maksejõuetuse tekkimisega. Kohus leiab, et

ilmnenud asjaolude pinnalt on põhjendatud kohustada ajutist haldurit PankrS § 28 lg 1 alusel

teavitama politseid või prokuröri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks seoses

maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnustega teo ilmnemisega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku

dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme

aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku

dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liige XXX

(isikukood XXX).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 12 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80

eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot,

kokku 1152 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed,

transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 55 eurot, mille hulgas on käibemaks. Kohus

leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri

tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud.

Kohus märgib selgitavalt, et PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse

võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning

§ 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või

sotsiaalmaks. Kohus lähtub eeltoodud sättest ajutise halduri tasu väljamõistmisel.

Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi

vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXXOÜ pankrotiavalduse

menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri

tasu katteks. Samuti ei ole XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb tasu maksta osaühing INC Partner

(registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab

kohus ajutise halduri tasu summas 755 eurot (1152 eurot – 397 eurot) ja vajalike kulutuste

hüvitise 55 eurot, kokku 810 eurot, välja võlgnikult XXXOÜ-lt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik