3-14-52464/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52464 Haldusasi I.A.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks (paigaldada kambritesse „SunGuard“ klaasid või lubada kardinate kasutamist suveperioodil; eriti palaval suvel võimaldada eemaldada aknaklaase; toiduluugid avada päeva ajal suvel, mitte ainult öösel; jalutuskäigud võimaldada suvel varahommikul kella 06:30 ja õhtul 21:00 ajal; suveperioodil võimaldada 2-3 korda dušši kasutamist nädalas; anda külma rooga suve ajal) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus I.A.ile.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.10.2014 saabus Tallinna Halduskohtule I.A.i kaebus Tallinna Vangla vastu, mille kaebuse esitaja on pealkirjastanud heastamiskaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 5).

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja alates 22.07.2014 kambris nr 144 Tallinna Vanglas, kus oli kinnine aken ja õhuakna suuruses 170x1010 mm ette oli paigaldatud metallist aukudega plaat, mis ei lase aga värkset õhku kambrisse. Kaebaja märgib, et VangS § 45 lg 1, mis viitab omakorda ehitusseadusele ja see omakorda Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 tulenevalt peab eluruumi igal elu-, tööja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.

Kambris nr 144 lahti käiv aken puudub (seal on metallplaat ees) ning akna ja põranda pindala suhe on väiksem kui 1:8.

Kaebaja selgitab veel, et ventilatsioon ei ole jahutussüsteem. Kambri temperatuur oli rohkem kui

27 kraadi 14 päeva jooksul (kaebaja viitab Vabariigi Valitsuse määrusele nr 258 § 10 lg 2).

Kaebaja märgib, et aknaklaas „SunGuard“ ei lase läbi 77% palavust.

Kaebaja taotleb, et Tallinna Vangla vastaks järgmistele küsimustele: 1) Kas kambri nr 144 õhu kvaliteet on vastuolus VangS § 45 lg 1 – kus on ekspertiisiakt ja kas see on kehtiv? 2) Kas kambri aken on lahtikäiv, mitte õhuaken? Miks? 3) Miks on Tallinna Vanglas julgeolekule ohtlikud kruusid kaaluga 350 grammi? 4) Miks toiduluuk ei olnud avatud palaval ajal päeval 27.07.2014-07.08.2014? 5) Miks ei ole kardinat akna ees suveajal või „SungGuard“ aknaklaasid? 6) Miks ei viidud jalutuskäigule õhtul või varahommikul? 7) Miks palavatel päevadel ei anta külma toitu (rooga)? 8) Kas kaebaja esitas taotlusi, et toiduluuk avatakse? 9) Kas kaebaja sai 2 distsiplinaarkaristust selle, et kaebaja lõhkus aknaklaasi 1123 ja 1206? 10) Kas kaebaja viibis kambris 125 – üksikkambris trellidega kongis suurusega 8 m2, kus ei ole VangS § 45 lg 1 sätestatud olmetingimusi (ei ole kambrivarustust: kapp …) 21 päeva selle eest?

Kaebaja leiab, et vangla tegevusetusega on tema õigusi rikutud ja, et vangla tegevusetus oli õigusvastane. Kaebaja taotleb kohtult, et Tallinna Vangla kõrvaldaks oma tegevusetuse tagajärjed ning teeks järgmised toimingud:

1) paigaldaks kambritesse „SunGuard“ klaasid või lubaks kardinate kasutamist suveperioodil; 2) eriti palaval suvel peab olema võimalik eemaldada aknaklaase; 3) toiduluugid tuleb avada päeva ajal suvel, mitte ainult öösel; 4) jalutuskäigud tuleb võimaldada suvel varahommikul kella 06:30 ja õhtul 21:00 ajal; 5) suveperioodil tuleb võimaldada 2-3 korda dušši kasutamist; 6) külma rooga anda suve ajal.

Ühtlasi esitab kaebaja kohtule menetlusabi taotluse enda riigilõivust vabastamiseks ning K-Raha väljavõtte perioodi 10.05.2014-14.10.2014 kohta ning majandusliku seisundi teatise.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi sama lõike punkt 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

3. Kohus leiab, et kuigi kaebaja on pealkirjastanud oma kaebuse heastamiskaebusena on ta sisuliselt esitanud kohustamiskaebuse.

Kohus selgitab, et heastamiskaebuse esitamisega on tegemist näiteks juhul kui isik taotleb avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ehk siis sisuliselt kahju natuuras hüvitamist. Samuti on heastamiskaebusega sisuliselt tegemist siis, kui isik taotleb näiteks kahju hüvitamisest sõltumatult õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sellise nõude esitamine eeldab aga seda, et eelnevalt oleks tuvastatud haldusorgani käitumise õigusvastasus. Seejuures peab ka sellisel juhul olema nõudel seaduslik alus ehk isikul peab olema seaduses sätestatud subjektiivne õigus vastav nõue esitada.

Käesoleval juhul meil kummagi eelpool nimetatud olukorraga tegemist ei ole, millest tulenevalt käsitleb kohus kaebaja kaebust kui kohustamiskaebust, kuivõrd kaebuse esitaja eesmärgiks on vangla kohustamine teatud toimingute sooritamiseks (kambri olmetingimuste parendamiseks suvisel ajal).

Kaebaja on taotlenud sisuliselt Tallinna Vangla kohustamist: 1) paigaldada kambritesse „SunGuard“ klaasid või lubada kardinate kasutamist suveperioodil; 2) eriti palaval suvel võimaldada eemaldada aknaklaase; 3) toiduluugid avada päeva ajal suvel, mitte ainult öösel; 4) jalutuskäigud võimaldada suvel varahommikul kella 06:30 ja õhtul 21:00 ajal; 5) suveperioodil võimaldada 2-3 korda dušši kasutamist nädalas; 6) anda külma rooga suve ajal.

4. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada kõigis nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

5. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg 4 ja 5).

6. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vangla kohustamist paigaldada kambritesse „SunGuard“ aknaklaasid või lubada kardinate kasutamist suveperioodil, eriti palaval suvel võimaldada eemaldada aknaklaase ja toiduluugid avada päeva ajal suvel, mitte ainult öösel.

Vangistusseaduse § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas.

Kaebaja viitab küll õigesti, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 tulenevalt peab eluruumi igal elu-, tööja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse, kuid viidatud säte ei anna kaebajale õigust nõuda konkreetsete meetmete kohaldamist sh ei anna see õigust nõuda konkreetset liiki aknaklaasi paigaldamist või selle sootuks eemaldamist suveperioodiks. Samuti puudub kaebuse esitajal subjektiivne õigus nõuda kambri toiduluugi avamist teatud ajaks.

Lisaks on sama määruse nr 38 p 12 sätestatud, et eluruume hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta käesolevate nõuete punktidele 3-10, võib edasi kasutada eluruumidena, kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele nõuetele. Enne 1940. aastat ehitatud eluruumid võivad pärast kapitaalremonti või renoveerimist erineda punktides 3, 4 ja 5 toodud nõuetest 10 protsendi võrra.

Kohus leiab, et kaebuse esitajal on õigus nõuda eelviidatud sätetest kinnipidamist kambri suhtes, kus kaebajat kinni peetakse, kui neid nõudeid on rikutud, kuid mitte esitada konkreetseid tingimusi, kuidas Tallinna Vangla seda peaks tegema.

Kaebajal on küll õigus teha vastavaid ettepanekuid, millist võimalust kaebaja on ka kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt vähemalt osaliselt kasutanud, kuid õigust nõuda vastavate konkreetsete toimingute sooritamist kaebajal ei ole. Kohustamisnõude esitamise eelduseks nii haldusorganile kui hiljem kohtule on isiku seaduses sätestatud subjektiivne õigus, mis antud juhul kohtule esitatud nõuete puhul puudub.

Mis puudutab kardinate lubamise kohustamise nõuet, siis Tallinna Vangla Kodukorra p 7.1.24 sätestab, et kinnipeetavatele on lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist. Kardinate eesmärgipärane kasutamine eeldab akende kinnikatmist, millest tulenevalt ei ole kardinad vanglas lubatud. Järelikult ei ole kaebuse esitaja kohustamisnõuet kardinate lubamiseks võimalik arvestades kehtivat õiguslikku regulatsiooni rahuldada. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist vanglale vastavat kohustust kardinate paigaldamiseks kambrisse. Taotleja ei ole ka ühelegi vastavale alusele viidanud. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebuse esitajal vastava nõude esitamiseks subjektiivne õigus, mistõttu ei ole esitatud nõue lubatav ning tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada.

7. Kaebuse esitaja taotleb ka Tallinna Vangla kohustamist võimaldada jalutuskäigud suvel varahommikul kella 06:30 ja õhtul 21:00 ajal.

VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.

Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuurija spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Tallinna Vangla päevakava on sätestatud Tallinna Vangla Kodukorra Lisas 1, kus on ettenähtud ka jalutuskäikude ajad üksuste kaupa ning et jalutamine toimub graafiku alusel.

Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda jalutuskäigule viimist just talle meeldival ajal so suvel ajal, mil ei ole nii palav ehk siis kas varahommikul, või õhtusel ajal. Kaebaja võib eeltoodut küll vanglalt taotleda, kuid vanglal puudub kohustus kaebaja soovidega arvestada ehk vanglal on õigus langetada vastava taotluse saamisel diskretsiooniotsus. Seejuures ei saa kaebaja esitada kohtule sellist abstraktset nõuet. Kaebaja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vangla poole pöördunud selge taotlusega viia kaebaja jalutama suveperioodil kaebaja poolt märgitud aegadel. Seega on täitmata kohustamiskaebuse esmane eeldus so on haldusorgani poole pöördumine ja selle rahuldamata jätmine, millist otsust oleks kaebajal võimalik vaidlustada peale vaidemenetluse läbimist (HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 5). Eeltoodust tulenevalt ei ole vastava kohustamisnõude esitamine lubatav ja kaebus kuulub selles osas kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.

8. Järgmiseks taotles kaebuse esitaja kohustada Tallinna Vanglat võimaldama suveperioodil talle 2-3 korda dušši kasutamist nädalas.

Kohus märgib esmalt, et kaebaja on esitanud 30.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu – kaebajale dušši mittevõimaldamine 2013 ja 2014 aasta suveperioodil kaks korda nädalas – õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-14-52259). Kohus võttis kaebuse oma 19.11.2014 määrusega menetlusse. Seega saab kaebaja oma õigusi kaitsta seoses dušši mittevõimaldamisega rohkem kui üks kord nädalas vastavas asjas.

Kaebaja kohustamisnõue Tallinna Vangla vastu, et see võimaldaks suveperioodil 2-3 korda dušši kasutamist nädalas, tuleb kaebajale aga kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda üldise normina suveperioodil dušši võimaldamist rohkem kui üks kord nädalas. Nimelt VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavale saun, vann või dušš. Tegemist on miinimumstandardiga, mis on seadusega tagatud ja mille täitmist on õigus kaebajal nõuda.

Ka on antud juhul täitmata kohustamisnõude esitamise esmane eeldus, ehk kaebaja pöördumine vangla poole konkreetse taotlusega võimaldada kaebajal suveperioodil kasutada dušši 2-3 korda nädalas, mille vangla oleks jätnud rahuldamata ning mida saaks kaebaja vaidlustada tühistamisnõudega esitades seejuures ka vastava kohustamisnõude (läbides eelnevalt ka kohustusliku kohtueelse menetluse). Samas oleks sellise üldise kohustamisnõude esitamine põhjendamatu, kuna duši all pesemise võimaldamisel üle seaduses ettenähtud miinimumi on igal üksikul juhul tegemist vangla diskretsiooniotsusega, mille diskretsioon ei ole kuidagi taandatav nullini, et konkreetne kohustamiskaebus oleks võimalik teoreetiliselt rahuldada. Kohus saaks kohustada vanglat üksnes kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus selgitab, et kaebaja esitatud taotluse rahuldamisel tuleks kohtul sisuliselt asuda seadusandja rolli ja see ei ole lubatud võimude lahususe põhimõtte tõttu. Kohus ei saa hakata laiendama seadusega ettenähtud õigusi läbi kohtuotsuse. Vanglal on kaalutlusõigus isiku taotluse alusel, kas isikule võimaldada täiendavat dušši kasutamist või mitte, mille kohtulik kontroll on piiratud (vt HKMS § 158 lg 3).

Kohus märgib, et juhul, kui tulenevalt väga palavast ilmast ja tervishoiunõuetest on tarvis tagada kinnipeetavatele täiendav pesemisvõimalus, on neil võimalik esitada kohtule ka vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse taotlus (HKMS § 249 lg 2).

9. Viimaseks on kaebaja taotlenud Tallinna Vangla kohustamist andmaks vangidele külma rooga suvel.

VangS § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kaebaja ei ole väitnud, et tema toitlustamine eeltoodud nõuetele ei vastanud ning kaebaja oleks oma kohustamisnõude esitanud viidatud sätte täitmise tagamiseks (seejuures eeldaks ka vastava nõude esitamine esmalt vangla poole pöördumist ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist).

Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda vangla menüü koostamisel lähtumist endale meelepärastest toiduainetest ja toitudest. Seega puudub kaebajal subjektiive õigus nõuda endale meelepärast toitu vangistustingimustes sh külmroogasid suvel. (vt ka Riigikohtu 06.02.2014 kohtuotsus nr 3-3-1-66-13). Eeltoodust tulenevalt ei ole esitatud nõue lubatav ning kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik