Legislator Case Law & Legislation
3-14-50678/36 AI generated

3-14-50678/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50678/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 29.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014 vastuse nr 1-13/2402. Kaebaja palus

Legislator headnote

AI generated

3-14-50678/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 29.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014 vastuse nr 1-13/2402. Kaebaja palus

Keywords

AI generated
authorization to sue right of action cause of action rights of the defence lack of entitlement hardship grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50678

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks

summas 25000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus

A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas

(resolutsiooni p 1) muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 29.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta on

läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014 vastuse nr 1-13/2402. Kaebaja palus

kohtul vastu võtta kahju hüvitamise nõue summas 25000 eurot. Lisaks palus A. Maksimov

kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduva töö ja vahendid arveldusarvel.

2. Tartu Halduskohus 05.05.2014. a määrusega jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus

selgitas, et kaebajal tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-

dele 6, 7 ja 8 täpsustada, kellelt kaebaja kahju hüvitamist nõuab, millise haldusakti või

toiminguga ja millisel perioodil on talle väidetavalt kahju põhjustatud, milles tekitatud kahju

seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vastustaja väidetava õigusvastase

tegevusega saabunud. Lisaks märkis halduskohus, et kaebajal tuleb esitada tõendid, mis tema

väiteid kinnitaksid. Halduskohus selgitas, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani

kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses

selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed

kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus.

3. A. Maksimov esitas 13.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et

vangla tekitab tervisele kahju ja alandab väärikust, kuna ei reageeri kaebaja seaduslikele

nõudmistele.

4. Tartu Halduskohus 23.05.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 2 alusel. Halduskohus selgitas, et andis 05.05.2014. a määrusega kaebajale võimaluse

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Halduskohus viitas, et

kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a

määruse koos tõlkega kätte 12.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks oli 22.05.2014. Halduskohus selgitas, et kuni 23.05.2014. a määruse

tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse

nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. Halduskohus märkis, et kuivõrd kaebaja ei ole

täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest

asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus sellisel kujul menetletav. Halduskohus selgitas, et

arvestades asjaolu, et kaebaja on ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk

kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus

vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

5. A. Maksimov esitas 29.05.2014 määruskaebuse, milles kaebaja märkis, et ta ei ole nõus

kohtuniku arvamusega, kuna ei ole antud õigusabi kaitsja näol ja puudusi saab kõrvaldada

vaid koos kaitsjaga.

6. Tartu Halduskohus 03.06.2014. a määrusega jättis A. Maksimovi määruskaebuse käiguta ja

andis puuduste kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuse põhjendamiseks ning riigilõivu

tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks, tähtaja 10 päeva alates määruse

kättesaamisest.

7. A. Maksimov esitas 08.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kordas, et ei ole

nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat ega A4 paberit ning rikutud on põhiseadust.

8. Tartu Halduskohus 17.06.2014. a määrusega tagastas juhindudes HKMS § 206 lg-st 1 ja

§ 187 lg-st 4 A. Maksimovi 29.05.2014. a määruskaebuse.

Määruse kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määruse koos tõlkega kätte

05.06.2014. Seega oli viimane päev määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

16.06.2014. Kuni halduskohtu 17.06.2014. a määruse tegemiseni kaebaja halduskohtu

03.06.2014. a määruses viidatud puuduseid kõrvaldanud ei olnud. HKMS § 206 lg 1 kohaselt

kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu

menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 3

kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui tasutud ei ole riigilõivu. HKMS § 187 lg 4

sätestab, et kui apellant jätab kohtu nõudmise puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata,

tagastab kohus apellatsioonikaebuse määrusega apellandile. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt

tagastatakse kaebus koos kohtumääruse kättetoimetamisega. Kuna kaebaja ei olnud

määruskaebuselt kohtu poolt nõutud summas riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlenud,

siis kuulus tema määruskaebus eelnevalt väljatoodud sätete alusel tagastamisele.

9. A. Maksimov esitas 02.07.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määruse

tühistamiseks. Määruskaebuses palus kaebaja kaitsjat. Kaebaja leidis, et rikutud on

põhiseadust ja kohtu nõudmised ei ole selged.

10. Tartu Halduskohus jättis 18.08.2014. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (p 1), vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis

kaebaja 02.07.2014. a määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

lahendamiseks ringkonnakohtule.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus mõistis esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja

soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et

eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus vajadusel enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika. Halduskohus märkis, et Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a ja 03.06.2014. a

määrustes on kaebajale esitatud selged juhised kaebuse ja määruskaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi

teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb kaebajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt

kirjeldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. A. Maksimov esitas 31.08.2014 määruskaebuse, milles kaebaja selgitas, et peab vastuseid

formaalseteks ning rikutud on võrdsuse põhimõtet. Kaebaja selgitas, et absurdne on väide, et

ta on võimeline ise ennast kaitsma, kuna kaebaja ei valda vajalikke teadmisi. Eeltoodust

tulenevalt palus kaebaja kohtul võimaldada talle kaitsja. A. Maksimov selgitas, et kaitsja

andmisest keeldumine viib uute kohtusse pöördumiste ahelani.

12. Tartu Halduskohus 25.09.2014. a määrusega võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale, jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1).

14. HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses

ei ole Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt

esitatud, on kaebaja märkinud, et absurdne on väide, et ta on võimeline ise ennast

kaitsma, kuna kaebaja ei valda vajalikke teadmisi. Selleks palub 31.08.2014 esitatud

määruskaebuses A. Maksimov anda talle kaitsja. Määruskaebuse põhjendused

seonduvad riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega. Sellest järelduvalt on

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1 osas.

15. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 31.08.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse A. Maksimovi

poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1) muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi