3-14-51790/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51790 Haldusasi AS TREF Nord kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

5. augusti 2014. a otsuse nr 168-14/150972 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: AS TREF Nord, esindaja adv Robert Sarv Vastustaja: Maanteeamet, esindaja Anneli Teelahk Kolmas isik: Tallinna Teede AS, esindaja adv Kadri Suurkivi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS TREF Nord apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS TREF Nord apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-14-51790 muutmata.

2. Mõista AS-lt TREF Nord Tallinna Teede AS kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 300 (kolmsada) eurot. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 1. detsembril 2014 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-51790 2(7)

1. Maanteeamet (hankija) avaldas 03.04.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena riigihanke „Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa II suund km 5,5-8,7 teekatte remont“ (viitenumber 150972) hanketeate (HT). Teiste hulgas esitasid pakkumused Tallinna Teede AS ja AS TREF Nord.

2. Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 19.05.2014 korraldusega nr 56 kvalifitseeriti pakkujad, sh Tallinna Teede AS ja AS TREF Nord (p 1), tehti otsustus pakkumuste, sh Tallinna Teede AS ja AS TREF Nord vastavaks tunnistamise kohta (p 2) ning tunnistati edukaks AS TREF Nord pakkumus (p 3).

3. Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 30.06.2014 korraldusega nr 81 tunnistati kehtetuks 19.05.2014 korraldusega nr 56 vastu võetud otsus, millega tunnistati AS TREF Nord pakkumus edukaks (p 1), ja tunnistati edukaks Tallinna Teede AS pakkumus (p 2). Korralduses märgiti, et Maanteeamet edastas 28.05.2014 e-kirjaga hankelepingu projekti AS- le TREF Nord ülevaatamiseks ja lepingu allkirjastaja teatamiseks. 02.06.2014 teatas AS TREF Nord lepingu allkirjastaja, ent 16.06.2014 esitas pakkumuse tagasivõtmise teate ja põhjendas seda 21.06.2014 hankelepingu täitmise võimatusega kindlatele kvaliteeditunnustele vastava täitematerjali puudumise tõttu. Tallinna Teede AS pakkumus tuleb tunnistada edukaks riigihangete seaduse (RHS) § 53 lg 1 p 1 alusel.

4. Tallinna Teede AS esitas 10.07.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, taotledes hankija 30.06.2014 korralduse nr 81 kehtetuks tunnistamist. Hankija tagastas Tallinna Teede AS-le pakkumuse tagatise summas 6000 €. Sellest hetkest alates oli Tallinna Teede AS-l õigustatud ootus, et hankemenetlus ja seega ka Tallinna Teede AS pakkumuse jõusolek on lõppenud. Tallinna Teede AS suunas seejärel enda ressursid muudele hangetele. Hankija ei saa pärast hankemenetluse lõppemist teha samas hankemenetluses täiendavaid otsuseid. Lepingu allkirjastaja nime edastamisega olid pooled kinnitanud lepingu allkirjastamist ning sellega vahetanud tahteavaldusi, seega hankelepingu sõlminud. Kui hankija soovib leida uue töövõtja, tuleb korraldada uus riigihange. Maanteeamet allkirjastas hankelepingu hiljemalt 03.06.2014, sellest päevast arvates oli hankelepingu sõlmimine võimalik. Hankelepingu sõlmituks lugemiseks oli vaja vaid hankija nõusolekut, sest pakkuja oli tahteavalduse lepingu sõlmimiseks teinud pakkumuse esitamisega.

5. Maanteeamet ja AS TREF Nord vaidlesid vaidlustusele vastu, leides, et hankelepingut pole sõlmitud.

6. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.08.2014 otsusega nr 168-14/150972 rahuldati Tallinna Teede AS vaidlustus ja tunnistati kehtetuks Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 30.06.2014 korraldus nr 81. Tallinna Teede AS-l on vaidlustuse esitamise õigus, kuna vaidlustatud haldusaktiga rikutakse kaebaja õigusi. Tallinna Teede AS pakkumus oli 30.06.2014 jõus (HT osa IV p 3.7) vaatamata sellele, et pakkumuse tagatis on tagastatud. Hankija teatas 03.06.2014 AS TREF Nord esindajale, et hankija on hankelepingu allkirjastanud ja andnud sellega nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks. Samal päeval möödus RHS § 69 lg

1 kohane 14-päevane ooteaeg lepingu sõlmimiseks. Kolmas isik ei ole hankelepingut allkirjastanud. Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Kuna esitatud pakkumus on pakkujale siduvaks tahteavalduseks hankelepingu sõlmimiseks (RHS § 43, VÕS § 16), siis hankija poolt nõustumuse andmisega

3-14-51790 3(7) (RHS § 69 lg 1) tuleb lugeda hankeleping sõlmituks. VÕS § 9 lg 2 kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. RHS § 5 lg 1 nõudis käesoleval juhul hankelepingu kirjalikku vormi. Vorminõue on täidetud, kui pakkuja on esitanud hankemenetluses allkirjastatud kirjaliku pakkumuse ning hankija on allkirjastanud hankelepingu või andnud kirjaliku nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks. Avatud hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkuja on oma pakkumusega seotud kuni selle jõusoleku tähtaja lõppemiseni ning tema pakkumus vajab hankelepingu sõlmimiseks vaid hankija poolset nõustumust. Hankelepingu projekt on RHS § 31 lg 2 p 3 kohaselt hankedokumentide lisas toodud ning selles on puudu vaid töövõtja nimi, registrikood, asukoht, esindaja ning projektijuht, tema telefoni number ja e-posti aadress. Muude tingimuste üle ei olnud võimalik läbi rääkida. Hankeleping oli seega sõlmitud ja hankemenetlus lõppenud. Pärast hankemenetluse lõppemist tehtud hankija otsused on vastuolus RHS-ga (RHS § 29 lg 3 p 1).

7. AS TREF Nord esitas 15.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.08.2014 otsuse nr 168-14/150972 tühistamiseks osas, millega tühistati Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 30.06.2014 korralduse nr 81 p 1.

1) Tallinna Teede AS-l puudus põhjendatud huvi korralduse nr 81 p 1 osas vaidlustuse esitamiseks ja vaidlustuskomisjonil puudus sellest tulenevalt õiguslik alus antud osas korralduse nr 81 kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Teede AS õigusi sai mõjutada üksnes korralduse nr 81 p 2. Korralduse nr 81 p-ga 1 võttis hankija vastu AS TREF Nord pakkumusest loobumise (kinnitas hankelepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ja võlasuhte puudumist). See, kas hankija otsustas pärast korralduse nr 81 p 1 andmist tunnistada edukaks Tallinna Teede AS pakkumuse, ei sõltunud AS-st TREF Nord ega tema 16.06.2014 kirjast. 2) Vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et AS TREF Nord ja hankija vahel oli võlasuhe. Korralduse vormis ei ole aga keelatud väljendada tahet võlasuhte puudumise kohta. Hankemenetlus lõppes hankelepingu sõlmimisega. Hankemenetluse lõppemise tõttu ei saa lugeda korralduse nr 81 p 1 hankemenetluses tehtud otsustuseks, vaid hankija tahteavalduseks hankelepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. 3) Korralduse nr 81 p 1 kehtetuks tunnistamisega kaotab kehtivuse hankija tahteavaldus, millega hankija on tunnistanud pooltevahelise võlasuhte puudumist VÕS § 207 mõistes. Sõltumata sellest, kuidas kvalifitseerida kaebaja 16.06.2014 teadet, nõustus hankija korralduse nr 81 p-s 1 AS TREF Nord esitatud teatega võlasuhte puudumise kohta.

8. Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustus vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega ja leidis, et ta ei ole väljendanud nõusolekut hankelepingu lõpetamiseks ning korralduse nr 81 p 1 ei ole tsiviilõiguslik tahteavaldus hankelepingu lõpetamiseks.

9. Tallinna Teede AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Lepingu lõpetamisele suunatud tahteavalduste või nende puudumise tuvastamine on üldkohtu pädevuses ja väljub käesoleva vaidluse raamidest. Riigihankemenetluses tehtud otsuseid ei saa tõlgendada tsiviilõiguslike tahtevaldustena, sest seadus eristab selgelt hankemenetluses tehtud otsuseid tsiviilõiguslikest tahtevaldustest (RHS § 69 lg 1). Tallinna Teede AS-l oli kaebeõigus korralduse nr 81 p 1 peale.

3-14-51790 4(7)

10. Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis AS-lt TREF Nord Tallinna Teede AS kasuks välja menetluskulud summas 925,46 €. Halduskohus põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt. 1) Vaidlustuskomisjoni otsus on õiguspärane ning selle põhjenduste kordamiseks puudub vajadus (HKMS § 165 lg 2). 2) Korraldus nr 81 vaidlustati seetõttu, et hankemenetlus oli hankelepingu sõlmimisega lõppenud ning hankijal ei olnud sellest tulenevalt õigust hankemenetluses uute otsuste tegemiseks. Hankija otsuste vaidlustamiseks on õigustatud huvi isikul siis, kui nende otsuste vaidlustamise kaudu oleks tal võimalus osutuda edukaks pakkujaks, sest isikute hankemenetluses osalemise ainsaks seaduslikuks eesmärgiks on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Olukord, kus hankemenetluses tehtud otsuste muutmine on aset leidnud pärast hankelepingu sõlmimist, on vaidlustaja õigusi ja huve rikkuv. 3) Tulenevalt riigihankemenetluses kehtivast otsuste järgnevuse printsiibist, kus hankija ei saanud teha uut otsust teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta pärast hankelepingu sõlmimist, ei saanud ta sama moodi teha otsust varasema korralduse nr 56 tühistamiseks olukorras, kus hankemenetlus oli hankelepingu sõlmimisega lõppenud. Kaebuse käsitlus, mille kohaselt korralduse nr 81 p 1 ei ole hankemenetluses tehtud otsus, sest hankemenetlus lõppes hankelepingu sõlmimisega, vaid tsiviilõiguslik tahteavaldus võlasuhte puudumise kohta, on käesolevas vaidluses asjakohatu. Kaebuse esitaja hankelepingu sõlmimist vaidlustanud ei ole. 4) Hankelepingu sõlmimisele eelnevat faasi reguleeritakse avaliku õiguse normidega. Hankeleping on eraõiguslik leping. Eraõigussuhetest tulenevad vaidlused kuuluvad maakohtu pädevusse. 5) Tallinna Teede AS taotlus menetluskulude väljamõistmiseks AS-lt TREF Nord on põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. AS TREF Nord esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 29.09.2014 otsuse tühistamiseks, taotledes uue otsusega kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt. 1) Vaidlustuskomisjoni otsuses puuduvad põhjendused korralduse nr 81 p 1 kehtetuks tunnistamise kohta. Halduskohus, nõustudes vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega, on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohus jättis vastamata kaebuse põhiväitele, et korralduse nr 81 p 1 näol ei ole tegemist hankemenetluses tehtud otsustusega, vaid hankija tahteavaldusega võtta vastu apellandi ettepanek vabastada pooled hankelepingust tulenevatest kohustustest. Samuti ei nähtu, kuidas nimetatud korralduse p 1 rikub kaebaja õigusi. 2) Vaidlustuskomisjoni otsus rikub apellandi õigusi seeläbi, et vaidlustuskomisjon tühistas hankija tahteavalduse võlasuhte lõpetamisega nõustumuse kohta. Vaidlustuskomisjonil puudub selleks pädevus. 3) Vaidlustuskomisjon tühistas õigesti korralduse nr 81 p 2, sest hankemenetlus oli lõppenud, ent pole toonud välja, millise õigusnormiga oli vastuolus korralduse nr 81 p 1. RHS ei reguleeri pärast hankelepingu sõlmimist tehtavaid tahteavaldusi. Korralduse nr 81 p 1 näol on tegemist tsiviilõigusliku tahteavaldusega ja see väljub hankemenetlusest. Korralduse nr 81 p 1 anti pärast apellandi ettepanekut lõpetada hankeleping või lugeda hankeleping mittesõlmituks. Hankija oli sellega nõus. Hankija ei oleks saanudki jõuda korralduse nr 81 p 2 andmiseni, kui ta poleks

3-14-51790 5(7) olnud hankelepingu lõpetamisega päri. Hankija ei oleks vaidlustusele vastu vaielnud, kui ta oleks olnud ise seisukohal, et poolte vahel oli kehtiv hankeleping vaidlustuse esitamise seisuga (10.07.2014). 4) Välistatud ei ole, et hankelepingu pooled leppisid pärast korralduse nr 81 andmist kokku võlasuhte puudumises. 5) Halduskohus mõistis menetluskulud välja põhjendamatult suures ulatuses ega käsitlenud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Apellandi kaebusele vastuse (sisulist teksti 1 lk) koostamisele on kulunud 2,25 h; täiendava seisukoha (sisulist teksti 0,5 lk) koostamisele 1,85 h ja menetluskulu avalduse (sisulist teksti 0,5 lk) koostamisele 1,25 h.

12. Maanteeamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Korralduse nr 81 p 1 tühistamine ei välju riigihangete seaduse reguleerimisalast ja sellega tehtud otsust ei saa käsitleda tsiviilõigusliku tahteavaldusena lepingu lõpetamiseks. Käesoleva vaidluse piiridest väljub küsimus, kas hankelepingu pooled võisid väljendada tahteavaldusi lepingu lõpetamiseks pärast korralduse nr 81 andmist. Vaidlus lepingu lõpetamise üle on tsiviilõiguslik vaidlus ja tuleb lahendada maakohtus. Hankija oli korralduse nr 81 andmise ajal seisukohal, et poolte vahel ei ole võlasuhet ja seetõttu ei saanud korraldus olla ka kantud tahtest võlasuhe lõpetada. Hankija arvas, et hankeleping pole veel sõlmitud ning andis korralduse nr 81, arvates, et hankemenetlus jätkub.

13. Tallinna Teede AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Haldusaktid ei ole tsiviilõiguslikud tahteavaldused, vaid aluseks tsiviilõigusliku tahteavalduse andmiseks. Haldusakti hilisem kehtetuks tunnistamine ei võimalda haldusakti pidada tsiviilõiguslikuks tahteavalduseks. Korraldus nr 81 on haldusakt. Ekslik on apellandi käsitlus, et hankija poleks saanud jõuda korralduse nr 81 p 2 andmiseni, kui ta poleks olnud nõus apellandiga sõlmitud lepingut lõpetama. Vaidlus lepingu lõpetamisele suunatud tahteavalduste osas väljub käesoleva vaidluse raamest.

Apellant ei esitanud kaebuses toodud argumente vaidlustusmenetluses, mistõttu pidi vaidlustuse esitaja neid hindama ja neile vastama. Välja mõistetud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik ning pidi olema menetlusosalistele ettenähtav. Menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

15. Vaidlustuskomisjon on õigesti tunnistanud korralduse nr 81 p 1 kehtetuks. Nimetatud punkt näeb ette korralduse nr 56 kehtetuks tunnistamise osas, millega tunnistati AS TREF Nord pakkumus edukaks. Vaidlusaluses punktis sisaldus otsustus, mida saab teha vaid hankemenetluse kestel: otsustus pakkumuse edukaks tunnistamise üle. Korralduse sõnastusest, nagu ka Maanteeameti hilisematest seisukohtadest ei saa järeldada, et korralduse nr 81 p-ga 1 oleks soovitud hankelepingu lõpetamist. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, nagu ka sellise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus, on hankemenetluses antav haldusakt, millega hankija ei väljenda tsiviilõiguslikku tahet hankelepingu sõlmimiseks või mittesõlmimiseks. RHS § 69 lg 1 näeb ette, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates (ooteaeg). Enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Sellest sättest järeldub, et

3-14-51790 6(7) pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ei saa pidada hankija nõustumuseks, vaid nõustumus tuleb väljendada eraldi pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest. Hankelepingu lõpetamise üle ei otsustata samuti pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamisega. Seega oli vaidlustuskomisjoni poolt korralduse nr 81 p 1 kehtetuks tunnistamine õige.

16. Ekslik on apellandi arvamus, et korralduse nr 81 p 1 ei rikkunud vaidlustuse esitaja õigusi ning tal oli võimalik vaidlustada vaid sama korralduse punkti 2. Olukorras, kus parima pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kehtivat haldusakti ei ole – sellise olukorraga on pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tegemist –, tuleb hankemenetluses selline otsus teha. Kui hankemenetlus on lõppenud (hankelepingu sõlmimisega), ent hankija annab haldusakti, mille tulemusel tuleb hankemenetlust jätkata, tuleb isikul, kes peab hankemenetluse jätkamist õigusvastaseks, vaidlustada hankemenetluse jätkamiseni viinud haldusakt, mitte jääda ootama hankemenetluse lõpptulemust ja vaidlustama üksnes seda. Paremuselt teise pakkumuse esitanud pakkuja ei saanud piirduda seetõttu üksnes tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisega, vaid esitas vaidlustuse õigesti ka selle haldusakti peale, millega hankemenetlust õigusvastaselt jätkati.

17. Kuna vaidlustatud käskkiri on hankemenetluses antud haldusakt, pole apellandi väited selle kohta, et hankeleping (enam) ei kehti, asjassepuutuvad: vaidlustuskomisjoni otsus on õiguspärane sõltumata sellest, kas hankija on hankelepingu täitmise nõudest loobunud või mitte.

18. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust ka menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda. Tallinna Teede AS menetluskulud tuli kaebajalt välja mõista. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (vt nt 03.07.2009 otsus asjas nr 3-07-1257, 19.04.2012 määrus haldusasjas nr 3-10-3200), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas piiratud ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud kohtukulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. Kuigi vaidlust ei saa pidada keerukaks ning kolmas isik ei ole esitanud mahukaid dokumente, ei saa halduskohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid pidada ilmselgelt ülepaisutatuteks. Halduskohus ei ole kaalutlusõiguse piiridest menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel väljunud.

19. Apellant tasus apellatsioonimenetluses riigilõivu 639,11 €. Nimetatud summa tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Tallinna Teede AS palub apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist summas 737,40 € (esindajatasu). Kulu kandmine on tõendatud, ent kuna apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt samades küsimustes nagu halduskohtus, dokumentide maht on väike, vaidlus ei ole keerukas ning kohtuistungit asja lahendamiseks ei korraldatud, tuleb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks pidada esindajatasu summas 300 €. Nimetatud summa tuleb apellandilt välja mõista.

3-14-51790 7(7) /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks